Auksotroof

Allikas: Vikipeedia

Auksotroof ehk aksotroof (tuleneb vanakreeka sõnadest αυξανω (auxano) 'ma kasvan' + τροφή (trophe) 'toit') on organism (näiteks mikroobi või seene mutantne teisend), kellel erinevalt oma metsiktüübist (lähtevormist) pole võimet sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht või mitut kasvuks vajalikku ühendit (nt aminohapet)[1]. Auksotroofil on lisaks mitteorgaaniliste soolade ja süsiniku allika olemasolule eluks vaja lisaenergiaallikat.

Auksotroofile vastandub prototroof.

Auksotroofe kasutatakse laialdaselt geenitehnoloogias.

Tüüpiline aksotroofiline mutatsioon on geenides, mis kodeerivad biosünteetilisi ensüüme aminohapete, vitamiinide ja nukleotiidide jaoks. Mõned organismid on naturaalsed aksotroofid. Näiteks, inimesed soovivad, et kõik vitamiinid ja mitmed aminohapped sisalduksid nende toidus.

Paljud, kuid mitte kõik vabalt elavatest mikroorganismidest, nagu Escherichia coli, on prototroofid.

Kindel aksotroofiline fenotüüp on aksotroof, näiteks, arginiinaksotroofne. Arginiini aksotroofi mutandi nimetus on arginiinaksotroof.

Teadlased on kasutanud E. coli aksotroofseid tüvesid kindlate amonohapete jaoks, et lisada mittelooduslikke aminohappete analooge proteiinidesse. Rakkude aksotroofsus aminohappele fenüülalaliin on võimalik kasvatada söötmes koos analoogiga nagu para-atsidofenüülalaniin.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus