August Vilbert
August Eduard Vilbert (15. november 1903 Läänemaa – 3. juuni 1938 Tallinn) oli Eesti motosportlane.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta aastatel 1927–1929 Taanis autoasjandust. Töötas aastatel 1921–1927 ja a-st 1930 kindlustusaktsiaseltsis Eesti Lloyd ning aastatel 1929–1930 firma Puhk & Pojad autoosakonnas.
Motosporti hakkas ta harrastama 1929. aastal. Võistlema hakkas ta 1934. aastal ja tuli Riias esikohale. Samuti tuli ta aastatel 1934–1935 Tallinnas rahvusvahelistel hipodroomisõitudel esikohale ja pälvis Eesti meistri tiitli. 1934. aastal võitis ta ka Eesti Suursõidus esikoha. Samal aastal sai ta võidusõidus külgvankritega 1000 cm3 mootorrataste 1 km võistlusmaal turismimasinate grupis tagajärje – 117,3 km/h, mis oli kuni tema surmani Eesti rekord.
Kadaka külas 2. juunil 1938 toimunud liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel suri ta 3. juunil Tallinnas ja maeti 5. juunil Tallinna Kalamaja kalmistule.[1]
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1929–1931 Eesti Autoklubi mootorratturite sektsiooni asutaja, kuulus sektsiooni juhatusse
- 1931 Eesti Mootorispordiklubi asutajaid, kuulus klubi juhatusse
- Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni liige
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tema surma-aastal 1938 autasustati Eesti suursõidu kiireimat juuniori esimest korda Vilberti rändkarikaga.