August Kõrgma

Allikas: Vikipeedia

August Kõrgma (kuni 1935. aastani August Korkmann; 2. detsember 1891 Prümli küla, Ambla kihelkond, Järvamaa11. mai 1966 Stockholm, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (major) ja piirivalvur.

Omandas algkooliõpetaja kutse ja mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal Vene sõjaväkke. Lõpetas sõjaaegse lipnike kursuse.

Vabadussõja puhkedes oli Paide omakaitse ülem. Viidi üle 9. Jalaväepolku, kus oli ratsakomando ülem ja võttis osa paljudest lahinguist nii lõuna- kui ka Narva rindel.

1923. aastal läks üle piirivalve koosseisu, kus algul oli rajooniülem Kuressaares ja siis Plüssa kordoni ülem Narva jaoskonnas. Hiljem tegutses Irboskas Petseri jaoskonnas õpperajooni ja piirivalvurite kooli juhatajana. 1939. aastal määrati Narva piirivalvejaoskonna ülemaks. Teenis sel ametikohal kuni Eesti piirivalve likvideerimiseni. 1939. aasta 8. oktoobri hommikul avas just tema Nõukogude vägede sissetulekuks Narva piiril värava.

Juunis 1940 määrati ta Petseri piirivalvejaoskonna ülemaks. Eesti piirivalve likvideerimise järel jäeti August Kõrgma Nõukogude piirivalvevägede koosseisu. Arreteeriti NKVD poolt 1941. aasta juunis, kuid vabastati tänu sellele, et oli töötanud NKVD piirivalvevägedes. Seejärel varjas ta end Läänemaal.

Saksa okupatsiooni ajal alustas Narvas piirivalveüksuse moodustamist, see aga liideti 185. Eesti Julgestusgrupiga. Kuna see kavatseti saata Venemaale valveteenistusse, siis lahkus teenistusest. Oli aastatel 1943–1944 Haapsalus Omakaitse Lääne maleva ülem.

Rootsis elas Södertäljes. Oli pikka aega Eesti Rahvusfondi (ERF) sealse osakonna esimees ning kuulus ka ERFi juhatusse. Osales muudegi Södertälje eestlaste organisatsioonide töös.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]