Arvutikelmus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Arvutikelmus on pahatahtlik tegu, mis on toime pandud arvutit kasutades. Selle alla liigitatakse isikuandmete vargus ja pahatahtlik kasutamine, elektrooniliste andmete pahatahtlik muutmine ning teiste isikute arvutite või võrgusüsteemide ilma loata kontrolli alla võtmine.

Arvutikelmus[muuda | muuda lähteteksti]

Levinumad arvutikelmused:

  • üks tuntumaid arvutikelmusi on krediitkaardi andmete varastamine, mida hiljem kasutatakse krediitkaardi omaniku teadmata ära, näiteks internetis tehingute tegemiseks;
  • võõra inimese mobiiltelefoni kasutamine, millega saadetakse tasulisi SMS-e virtuaalraha saamiseks;
  • andmete kättesaamine nuhkvara ja kurivara kaudu;
  • arvutiviiruste jagamine, mis kahjustab teise isiku arvutit või süsteemi;
  • e-kirja teel raha välja petmine;
  • internetipettus;

Kõiki arvutikelmuse liike pole võimalik loetleda, sest ajaga mõeldakse uusi skeeme välja. Arvutikelmuse põhitunnuseks on arvuti ja interneti kasutamine teise inimese vara kahjustamiseks.[1]

Arvutikelmuse vältimine[muuda | muuda lähteteksti]

Arvutikelmuse vältimiseks ja ärahoidmiseks on erinevaid viise. Selleks on loodud spetsiaalset tarkvara, samuti õpetatakse arvutikasutajale, kuidas oma andmeid kaitsta ja nende lekitamist vältida.

Mõned näpunäited oma arvuti kaitsmiseks tarkvara kasutades:

  • hoia tulemüüri sees;
  • kasuta ja uuenda viirusetõrjetarkvara;
  • kasuta ja uuenda nuhkvaravastaseid programme;
  • hoia oma arvuti operatsioonisüsteem ajakohane;
  • pane tähele, millisest allikast tarkvara alla laadid (kasuta alati tarkvara kodulehte, mitte kolmandat allikat);
  • hoia oma arvuti väljas või internetiühendusest väljas, kui arvutit ei kasuta.[2]

Arvutikelmuse ohvriks langemiseks ei piisa ainult kaitset pakkuva tarkvara paigaldamisest. Inimene peab teadlik olema varitsevatest ohtudest.

  • Ei tasu jagada enda kohta käivat informatsiooni (eesnimi, perekonnanimi, aadress, pangakaardi andmed jne), seda võivad vargad edasi müüa kolmandatele isikutele või ise ära kasutada. Tasub vältida ka kiiresti rikkaks saamise skeeme, isegi kui need tunduvad ausad. Häkkerite eesmärk ongi jätta võimalikult legitiimne mulje.
  • E-kirjade puhul tuleks jälgida, kes kirju saadab, ja kui satub postkasti kiri võhivõõra nimega, siis ei tasu seda e-kirja avada. See võib sisaldada linke, mis võivad viia lehekülgedeni, kust saab endale mõne pahavara. Kindlasti tasub jälgida e-kirja sisu, kui kiri on avatud – arvutikelmid tõlgivad enamasti kirju ja need võivad olla üsnagi vigased –, samuti ei tasu avada veebilehti, millele nad soovitavad minna.
  • Võhivõõralt saadud manus võib sisaldada samuti viiruseid, mis võivad tekitada kahju nii arvutile kui ka arvuti kasutajale.
  • Vältimaks tulevikus ohvriks langemist, tuleks juba lastele õpetada arvutiga ümberkäimist ja rääkida internetis varitsevatest ohtudest.[3]

Arvutikelmuse juhtumid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Arvutikelmuseks peetakse Eestis olukorda, kus kurjategija kasutab ära teise isiku andmeid enda kasuks. Selleks kasutatakse arvutiprogrammi või mõnd muud viisi, millega petetakse inimestelt välja nende andmed.[4] Kelmid otsivad inimesi, kes võtaksid endale laenu, aga raha saavad kelmid, mitte laenu võtja. Kelme ei pruugi olla ainult üks, neid võib olla ka mitu. Ülesanded jaotatakse ära mitme kurjategija vahel ja siis hakatakse otsima ohvreid.[5]

Kelmid kasutavad varastatud krediitkaarte selleks, et osta teiste isikute andmetega endale meelepärast kaupa ja siis seda edasi müüa. Tooted müüakse inimestele, kes ei pruugi aimatagi, et kaup on ostetud varastatud krediitkaardiga. Arvutikelmid üritavad endast võimalikult vähe jälgi maha jätta, siis on neid raskem tuvastada ja leida.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kelmused". Vaadatud 30.12.2016. Eesti keeles.
  2. "How to Protect Your Computer". 03.05.2016. Vaadatud 30.12.2016. Inglise keeles.
  3. Tricia Ellis-Christensen. "What is Computer Fraud?". 17.12.2016. Vaadatud 30.12.2016. Inglise keeles.
  4. "Seadusandlik vastutus". Vaadatud 30.12.2016. Eesti keeles.
  5. Risto Berendson. "Eluheidikute ja ullikeste laenuralli". 11.11.2014. Vaadatud 30.12.2016. Eesti keeles.
  6. Merike Teder. "28 internetipettusega tellitud kaupade edasitoimetajat saadeti kohtu ette". 18.12.2013. Vaadatud 30.12.2016. Eesti keeles.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]