Arutelu:Virge Joamets

Paraku ei ole artikli subjekti otsustada, milliseid publikatsioone ta on nõus näitama ja milliseid mitte. Vikipeediasse võivad kõik materjali lisada. Konflikti vältimise huvides kopeerin väljatõstetud materjali praegu siia:

• "Milleks meile "Estonia" baleriinid." Festivali Klaaspärlimäng vestlusring-diskussioon massi- ja elitaarkultuuri teemadel TÜ kohvikus. Teater. Muusika. Kino 2008/8-9
• "Pealt kullakarvaline ja siiruviiruline." – "NYYD-muusika. Uued helid Klassikaraadios." Raamatu arvustus. Teater. Muusika. Kino 2007/7
• "Vastab Taisto Noor". Teater. Muusika. Kino 2006/8-9
• "Aimest". Mälestused Elleri-kooli kauasest õpetajast Aime Karmist. Teater. Muusika. Kino 2006/6
• "Vanemuine" "Võluflööti" otsimas." W. A. Mozarti "Võluflööt" "Vanemuises", esit. 1. X 2005, lavastaja Arila Siegert. Teater. Muusika. Kino 2006/1
• "Kaks pilku vanamuusikale I : Muljed Tartu IX vanamuusikafestivalilt ja intervjuu peakorraldaja Raho Langsepaga." Teater. Muusika. Kino 2004/12
• "Kaks pilku vanamuusikale II: Keskaja muusika esitamisest araabialikus võtmes." Teater. Muusika. Kino 2005/1
• "Püha Pauluse ja Püha Antoniuse dialoogid." Intervjuu Andrus Kallastuga. Teater. Muusika. Kino 2004/3
• "Igaviku ihaleja. Einojuhani Rautavaara 75." Tõlk. ja eessõna V.J. Teater. Muusika. Kino 2003/12
• "Veel sidrunit?" Paul Hillieri intervjuu Steve Reichiga. Tõlk V.J. Teater. Muusika. Kino 2003/11
• "Minimalism T". Edw. Strickland. Tõlk. V.J. Teater. Muusika. Kino 2003/10-11
• "Kõnelus Steve Reichi ja Philip Glassiga." Tim Page. Tõlk. V. J. Teater. Muusika. Kino 2003/10
• "17 kevadist hetke ehk uitmõtted, mis tekkisid kahte, eriti aga ühte eesti noorte heliloojate muusikaga plaati kuulates". Arvustus plaadile Eesti heliloojaid IV. Teater. Muusika. Kino 2003/8-9
• "Muusika. Haridus. Tartu". Intervjuu Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli direktori Mart Jaansoniga. Teater. Muusika. Kino 2000/1
• "Tulevikku kujundamas." Simon Frith Tõlk. V.J. Teater. Muusika. Kino 1999/10
• "Nüüdismuusika ja Helsingi". Helsingi uue muusika biennaalist. Teater. Muusika. Kino 1997/6
• "Ja kuidas tunneb avangard end täna hommikul?" Kaksikintervjuu Einojuhani Rautavaara ja Paavo Heinineniga. Tapani Länsiö. Tõlk. V.J. Teater. Muusika. Kino 1996/12
• "Sümfooniaorkester ja nüüdismuusika - avaram mõõde festivalile". VIII eesti noorte heliloojate festival Tartu Jaani kirikus, Sirp, 19. juuni 2009.
• "Tulevikumuusikutest ja muusikute tulevikust", Sirp, 18. mai 2007
• "Luciano Berio helis ja sõnas". Tartu Uue Muusika Pidustused. Kultuurileht (Sirp), 23. jaanuar 1996, Tanel ja Virge Joamets
• "Pärnu aktsioonid Tartus." Pärnu Nüüdismuusika Päevade kontserdid Tartus jaanuaris 2009. Ajakiri Muusika, 2009/3
• "Uudiseid Tartu Richard Wagneri Seltsist." Ajakiri Muusika, 2008/11
• "Ühe ammu unustatud teose taastuleku puhul." Villem Kapi ooper "Lembitu" 18. juunil Lõhavere (Lehola) linnamäel. Ajakiri Muusika, 2008/8
• "VII eesti noorte heliloojate festival." Muljeid viimaselt päevalt. Ajakiri Muusika, 2008/8
• "Mõtlesin, et mu kodu on Tartus ja et see jääbki igaveseks nii". Intervjuu Alo Ritsinguga. Ajakiri Muusika, juuli 2004

--Morel (arutelu) 25. aprill 2012, kell 15:56 (EEST)

Selline nõudmine on vist juriidiliselt õigustatud? Andres (arutelu) 27. aprill 2012, kell 17:41 (EEST)

Mille alusel? See on ju kõik avalik teave, midagi isegi ei tsiteerita.--Morel (arutelu) 27. aprill 2012, kell 17:44 (EEST)

Minu meelest üksikud ajalehe- või ajakirjakaastööd on lihtsalt triviaalsed ja neid pole tarvis nimetada, kui tegu pole tõesti just väga olulise, palju tsiteeritud ja veel aastaid hiljemgi kõneainet pakkuva artikliga. Ja vastava bibliograafialoendi- või lingikogu koht on ka kuskil mujal. Suuremaid või tähtsamaid teoseid võib nimetada ja umbes samast põhimõttest on siin vist ka lähtutud. Kuigi toimetatud-koostatud või üksikute kaastöödega teosed pole ka vist üldjuhul nimetamisväärsed. 90.190.114.172 27. aprill 2012, kell 18:07 (EEST)

Pragmaatiliselt olen nõus, kuigi minu jaoks ei oleks selles midagi halba, kui Vikipeedia sisaldaks ka põhjalikke bibliograafiaid. --Morel (arutelu) 27. aprill 2012, kell 18:14 (EEST)

Mina pooldan põhjalikke bibliograafiaid.

Ma ei mäleta täpselt seadust, aga vist oli nii, et võib isikuandmete eemaldamist nõuda, sõltumata nende iseloomust. Andres (arutelu) 27. aprill 2012, kell 20:25 (EEST)

Nojah, aga need ei ole ju isikuandmed.--Morel (arutelu) 27. aprill 2012, kell 21:32 (EEST)

Isikuandmed on mis tahes andmed isiku kohta ehk siis ka mis tahes andmed, mis sellesse artiklisse siin sobivad. Andres (arutelu) 27. aprill 2012, kell 22:19 (EEST)

Ma olen muidugi juuravõõras inimene, aga kas jama pole mitte nende isikuandmetega, mida nimetatakse delikaatseiks?--Morel (arutelu) 27. aprill 2012, kell 22:41 (EEST)

Ei, praeguse seaduse järgi kõigiga. Andres (arutelu) 28. aprill 2012, kell 00:44 (EEST)

Kuulge, see, mis siin toimub, läheb liiale. Entsüklopeediaartikkel ei ole igaühe omakäeline elulugu, kus tema üksi iga detaili otsustab, põhjuseks lihtsalt "aga mina ei taha". Kas te kujutate ette, et niimoodi lastaks näiteks Edgar Savisaarel oma artiklit kujundada? Valib ise endale meeldiva pildi, tsenseerib mingid kirjatööd välja või kustutab hoopis kogu artikli ära, sest tuju tuli niisugune. Kas siis tuleks ka Andres kõike õigustama oma arusaama järgi andmekaitsest? See on ju absurd, pealegi Vikipeedia aluspõhimõtete rikkumine. --62.65.236.45 5. aprill 2018, kell 23:29 (EEST)