Arutelu:Viki küla
Viited
[muuda lähteteksti]Mis mõtet on panna "<ref>Salumäe 1992</ref>" asemele "<ref name="Salumäe">Salumäe 1992</ref>" või "<ref name="Salumäe"></ref>" ? Nüüd ju häirib rohkem. Andres 28. august 2009, kell 14:14 (UTC)
- Ega süntaks ei peagi ise lihtsamaks minema vaid viited ühele ja samale allikale peaks olema koondatud. Ivo 28. august 2009, kell 14:48 (UTC)
- Ma ei saa tegelikult aru, milleks seda vaja on; noh, viidete osa läheb natuke lühemaks, aga seda ju keegi ei pea lugema, erinevalt tekstist redigeerimiskastist. Üldjuhul lähevad viited tõesti lühemaks, aga praegu ei lähe. Andres 28. august 2009, kell 15:18 (UTC)
- Mulle igatahes meeldib, et viited ühele ja samale allikale on üheskoos. Artikli peale lisandus 10 tähemärki, mis ei ole palju.--WooteleF 28. august 2009, kell 15:26 (UTC)
- Miks Sulle see meeldib? Andres 28. august 2009, kell 17:06 (UTC)
- Tähemärke palju ei lisandunud, aga tekst läks märgatavalt kirjumaks. Mallid oleksid ka selle poolest paremad, et nad poleks nii kirjud. Andres 28. august 2009, kell 15:32 (UTC)
- Mina leian küll, et mall oleks veel kirjum. Kui siin on pikkus oluline (antud olukord on pigem erand ja reeglina selline kirjutusviis võimaldab oluliselt tähemärke kokku hoida) siis annab ju lihtsalt kirjutada näiteks name="Sal" vms. Ivo 28. august 2009, kell 15:39 (UTC)
- Kuidas nii? Malli puhul poleks ju võrdusmärke ja suurem-väiksem-märke, mida tavalises tekstis ei esine. Ja "Sal" on mingi salakeel; tavaline viitamine oleks parem. Veel parem oleks alaviited üldse ära jätta ning jätta ainult autori nime ja aastaarvu nagu trükitud tekstides. Andres 28. august 2009, kell 16:11 (UTC)
- See on vaid sinu arvamus asjast. Minu arust on just praegune viitamine parem.--WooteleF 28. august 2009, kell 16:15 (UTC)
- Pole mingit vahet, mida sinna jutumärkide vahele kirjutada. "Sal" on lühend Salumäest aga sinna võib ju panna ka lihtsalt "S"-tähe kui on soov see viide maksimaalselt lühikeseks teha. Ivo 28. august 2009, kell 16:58 (UTC)
- (Andres: võtsid selle kogemata välja. Panin nüüd tagasi). Ivo 28. august 2009, kell 17:28 (UTC)
- Asi pole mitte lühiduses, vaid loetavuses. Redigeerimiskastis olev tekst ei tohiks olla padrik, milles ei suuda järge pidada, ega salakeeles kirjutatu. Muidu jäävad vikit tegema ainult friigid. Andres 28. august 2009, kell 17:47 (UTC)
- Nõustun WooteleF arvamusega. Praegune on kahtlemata parem (ning kui lisanduks ka mall siis läheks see tegelikult ju veel keerulisemaks kuna ühtlasi lisandub uus moodus viitamiseks ning käibel on kaks eri lahendust). Ivo 28. august 2009, kell 16:36 (UTC)
- Muidugi minu arvamine, sellepärast ma räägingi. Aga küllap on teisigi, kellele keeruline süntaks meelde ei jää. Arvan, et kui mallid oleksid, siis hakataks neid ka kasutama. Keegi ei kasuta ju näiteks enam viited-malli asemel seda vana asja (mis ka hästi meelde ei jäänud). Ja ma ei saa aru, kuidas kahe viitamisviisi puhul midagi keerulisem on: igaüks kasutaks seda, mida tahab.
- Ei saa mitte vaiki olla, mina ei kasuta kunagi viited-malli, vaid ainult <references/>, hea ühe käega tippida, ei pea teist kätt appi võtma. Taivo 28. august 2009, kell 19:17 (UTC)
- See on vaid sinu arvamus asjast. Minu arust on just praegune viitamine parem.--WooteleF 28. august 2009, kell 16:15 (UTC)
- Kuidas nii? Malli puhul poleks ju võrdusmärke ja suurem-väiksem-märke, mida tavalises tekstis ei esine. Ja "Sal" on mingi salakeel; tavaline viitamine oleks parem. Veel parem oleks alaviited üldse ära jätta ning jätta ainult autori nime ja aastaarvu nagu trükitud tekstides. Andres 28. august 2009, kell 16:11 (UTC)
- Mina leian küll, et mall oleks veel kirjum. Kui siin on pikkus oluline (antud olukord on pigem erand ja reeglina selline kirjutusviis võimaldab oluliselt tähemärke kokku hoida) siis annab ju lihtsalt kirjutada näiteks name="Sal" vms. Ivo 28. august 2009, kell 15:39 (UTC)
- On kaks eri asja, kas kirjutada {{Viited}} <small></references></small> asemele või kirjutada <ref name="">viide</ref> asemel {{Viide|viitenimi|viide|jne }} Ivo 28. august 2009, kell 17:28 (UTC)
- Sa tahad öelda, et läheb keerulisemaks? Kas tõesti <ref name="viitenimi">viide</ref> on lihtsam kui
{{viide}}: tühi viide (juhend)? Arvan, et ka <ref>viide</ref> on keerulisem kui{{viide}}: tühi viide (juhend), sest suurem-väiksem-märkide ja kaldkriipsudega on kerge eksida. Andres 28. august 2009, kell 17:47 (UTC)
- Sa tahad öelda, et läheb keerulisemaks? Kas tõesti <ref name="viitenimi">viide</ref> on lihtsam kui
- Mulle igatahes meeldib, et viited ühele ja samale allikale on üheskoos. Artikli peale lisandus 10 tähemärki, mis ei ole palju.--WooteleF 28. august 2009, kell 15:26 (UTC)
- Ma ei saa tegelikult aru, milleks seda vaja on; noh, viidete osa läheb natuke lühemaks, aga seda ju keegi ei pea lugema, erinevalt tekstist redigeerimiskastist. Üldjuhul lähevad viited tõesti lühemaks, aga praegu ei lähe. Andres 28. august 2009, kell 15:18 (UTC)
- Kui eksid siis tuletab seda meelde suur punane tekst eelvaateaknas, mis juhib tähelepanu veale.
- Mina leian, et ref-märgendid on just head selle poolest, et eristuvad ülejäänud tektist paremini kui mallid ning parem ka selle poolest, et kohati kasutatakse viite märkimisel malli – kui viide on aga ise ka mallina esindatud siis topeltmalli kasutamine muudab selle väga raskesti arusaadavaks. Ivo 28. august 2009, kell 18:24 (UTC)
- Noh, eristuvad tõesti paremini. Aga need mallid, millest Sa räägid, on minu meelest ka kõige suuremad redigeerimiskasti risustajad.
- Noh, jah, juhivad tähelepanu veale, aga see ei tähenda, et ma oskaksin õigesti kirjutada ja vea üles leiaksin. Andres 28. august 2009, kell 18:45 (UTC)
- Miks praegune viitamine parem on? Kui otse viidata, siis pole ju lugejal tarvis klõpsida ja redigeerimiskastis on loetav tekst. Andres 28. august 2009, kell 17:00 (UTC)
- Mina leian, et ref-märgendid on just head selle poolest, et eristuvad ülejäänud tektist paremini kui mallid ning parem ka selle poolest, et kohati kasutatakse viite märkimisel malli – kui viide on aga ise ka mallina esindatud siis topeltmalli kasutamine muudab selle väga raskesti arusaadavaks. Ivo 28. august 2009, kell 18:24 (UTC)
- Minu mäletamist mööda keegi kuskil mainis, et ta ei oska korduvat viidet märkida. Siin on nüüd näide. Ave Maria 28. august 2009, kell 14:23 (UTC)
- Inimene, kes tahab viidata, on arvatavasti selle lehekülje läbi lugenud, kui meelde ei jää, siis ei keela keegi tal ka seda materjali oma lehele kopeerida. --kanakukk 28. august 2009, kell 16:26 (UTC).
- Kui ma parajasti tööd teen, kas ma hakkan siis tööd selle süntaksi pärast katkestama? Kui need asjad oleksid vähemalt redigeerimiskasti all, nii et saaks lihtsalt nupule vajutada, siis oleks teine asi. Andres 28. august 2009, kell 17:00 (UTC)
- Nüüd on see ka redigeerimiskasti all. Ja kui tõesti meelde ei jää siis kopeeri juhend enda kasutajalehele. Ivo 28. august 2009, kell 17:28 (UTC)
- Ei noh, kui ta on redigeerimiskasti all, siis ma võtan muidugi sealt, nagu üldse ref-malli. Mis sellest kasu on, et ta mul kasutajalehel on? Andres 28. august 2009, kell 17:47 (UTC)
- Kui sa tööd teed on sul ju mitu lehekülge lahti ja oma kasutajalehekülje lahtilöömine ning selle lugemine võtab ainult loetud sekundid (mina igastahes kasutan küll artiklikirjutamise ajal usinalt oma kasutajalehel olevaid alamlehekülgi ja välislinke).
- Pealegi ei peagi sina selle viidete liitmise pärast muretsema. Neid saavad liita ka teised. Sina lihtsalt viita nagu sa alati teinud oled. Ivo 28. august 2009, kell 18:24 (UTC)
- Ma ei ole kunagi oma kasutajalehte sel viisil lahti hoidnud. Jah, tõesti, see oleks võimalik. Aga ikkagi, minu meelest peaks tegema asjad võimalikult lihtsaks kõigile kasutajatele. Andres 28. august 2009, kell 18:45 (UTC)
- Ei noh, kui ta on redigeerimiskasti all, siis ma võtan muidugi sealt, nagu üldse ref-malli. Mis sellest kasu on, et ta mul kasutajalehel on? Andres 28. august 2009, kell 17:47 (UTC)
- Nüüd on see ka redigeerimiskasti all. Ja kui tõesti meelde ei jää siis kopeeri juhend enda kasutajalehele. Ivo 28. august 2009, kell 17:28 (UTC)
- Kui ma parajasti tööd teen, kas ma hakkan siis tööd selle süntaksi pärast katkestama? Kui need asjad oleksid vähemalt redigeerimiskasti all, nii et saaks lihtsalt nupule vajutada, siis oleks teine asi. Andres 28. august 2009, kell 17:00 (UTC)
- Asi on selles, et süntaks ei ole peas. Andres 28. august 2009, kell 14:29 (UTC)
- Ainult sinul ei ole selle süntaks peas. Ivo 28. august 2009, kell 17:28 (UTC)
- Mina olen ainuke kasutaja, kellel see pole peas? Arvan, et neid, kes seda meie vikis üldse kasutavad (teistest vikidest kopeerimata), võib ühe käe sõrmedel üles lugeda.
- Ma tõesti hämmastusin, et Andresel süntaks peas ei ole. Aga, noh, vikipedistid on erinevad, nii nagu inimesedki on erinevad :-) Taivo 28. august 2009, kell 19:17 (UTC)
- Jah, just seda ma tahtsin Sinu jutu peale öelda. Seda erinevust me kipume kõik alahindama. Sellepärast ei saa lähtuda sellest, mis ühele inimesele parem tundub, vaid tuleb püüda asja laiemalt uurida. Kui me seda ei tee, siis varsti ei tule meile enam ühtegi tegijat juurde. Võib-olla tähendab see just, et peab olema erinevaid võimalusi.
- Muide, kõrvalt vaadates ei tundu ju normaalne, et kirjutamine on nii keeruline, et mitu akent peab lahti olema. Keeruliste mallidega on ju ka sama lugu. Neidki peab teisest aknast kopeerima, eks ole?
- Arvutimaailmas lähevad kasutajale tehniliselt aina lihtsamaks. Aga meil on vastupidi. Minu meelest ei ole see normaalne, et tavainimene pole suuteline tehniliselt korrektset artiklit kirjutama. Andres 28. august 2009, kell 19:37 (UTC)
- Ma tõesti hämmastusin, et Andresel süntaks peas ei ole. Aga, noh, vikipedistid on erinevad, nii nagu inimesedki on erinevad :-) Taivo 28. august 2009, kell 19:17 (UTC)
- Kas te ei arva, et kasutajale tuleb asi lihtsaks teha, mitte sundida teda sümbolite jadasid pähe õppima?Andres 28. august 2009, kell 17:47 (UTC)
- Me ei sunni kedagi millekski. Selleks ongi toimetajad, kes viited paika seadvad. Ma olen isegi juba üsna paljudel sinu artiklitel viiteid liitnud ja kuigi oleks hea kui sa seda kohe ise teeksid siis saavad sellega teised samuti edukalt hakkama ning tegelikult sul polegi otsest vajadust seda süntaksit meelde jätta.
- Vähemalt noortel on juba selline arvutiasjandus veres ja neile pole see vähimgi probleem midagi säärast ära õppida. Lihtsalt natuke harjumist.
- Ning mitu akent ei pea lahti olema aga kui kasutada internetiallikaid on oluliselt lihtsam ju kui nad on kõrval lahtiselt olemas. Ivo 28. august 2009, kell 20:36 (UTC)
- Süntaks on tegelikult ääretult lihtne. Esimese ref-tag'i sisse tuleb lihtsalt ref järele kirjutada name= ja selle järele jutumärkidesse viite nimi (see ju teisisõnu lihtsalt viitenimi="see"). Ivo 28. august 2009, kell 14:48 (UTC)
- Kui hakkad kirjutama, siis läheb ikka meelest ära, kuidas see täpselt oli. Võib-olla aitaks ka see, kui need asjad redigeerimiskasti alla paigutada. Andres 28. august 2009, kell 15:18 (UTC)
- Mina olen ainuke kasutaja, kellel see pole peas? Arvan, et neid, kes seda meie vikis üldse kasutavad (teistest vikidest kopeerimata), võib ühe käe sõrmedel üles lugeda.
- Panin selle nüüd ka redigeerimiskasti alla. Ivo 28. august 2009, kell 15:39 (UTC)
- Ainult sinul ei ole selle süntaks peas. Ivo 28. august 2009, kell 17:28 (UTC)
- Meil on juttu olnud, et võiks teha lihtsa süntaksiga mallid viide|nimi|tekst ja viide|tekst. Andres 28. august 2009, kell 14:30 (UTC)
- Seda kohta ei ole ma tabanud. Ave Maria 28. august 2009, kell 14:41 (UTC)
- Inimene, kes tahab viidata, on arvatavasti selle lehekülje läbi lugenud, kui meelde ei jää, siis ei keela keegi tal ka seda materjali oma lehele kopeerida. --kanakukk 28. august 2009, kell 16:26 (UTC).
Rein
[muuda lähteteksti]Kas ei peaks ehk "Reinu" olema?--WooteleF 28. august 2009, kell 14:50 (UTC)