Arutelu:Vene keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ma kahtlustan, et täpne sõna pole 'latinisatsioon', vaid 'transliteratsioon'/ 'translitereerimine', aga kuna ma pole kindel, siis ei hakka parandama. 'Transkriptsioon' on kindlasti õige sõna. (Võib-olla inglise keeles ongi latinization, kuid see ei tähenda, et ka eesti keeles peaks latinisatsioon olema).

Põhimõtteliselt on Sul õigus. Kuid tundus, et siin on täpsuse huvides mõistlik kasutada 'latinisatsioon', sest põhimõtteliselt võib rahvusvahelisel tasandil 'transliteratsiooni' all mõelda mitte ainult ümberpanekut ladina kirja. 'Latinisatsioon' oleks lihtsalt täpsem. - Urmas 11:31, 22 Dec 2004 (UTC)

A kas eesti transliteratsiooni väljajätmine siit tabelist on taotluslik või lihtsalt ära ununend? - Ahsoous 3. märts 2006, kell 09.49 (UTC)

Ma loodan, et see on taotluslik. Taivo 3. märts 2006, kell 14.00 (UTC)
Sellist asja nagu "eesti transliteratsioon" ei ole olemas. Venekeelsete nimede (ka tekstide) jaoks on eesti keeles kaks võimalust:
  • vene-eesti transkriptsioon - tabelis kirjas hallis, viimases reas. See on eesti keeles igapäevases, tavakasutuses juba 1920ndatest aastatest saadik. Selle viimase, täpsustatud versiooni kinnitas Vabariigi Valitsus oma otsusega ametlikult kasutamiseks 1998. aastal.
  • vene-ladina transliteratsioon ehk latinisatsioon - on vene keele jaoks rahvusvaheliselt (ÜRO tasandil) kinnitatud latinisatsioon. Sobib hästi mh teadustekstides kasutamiseks.
Need viimased muudatused, mis tegi anonüümne kasutaja, olid vene-inglise transkriptsioon, mida eesti keeles kasutada EI TOHI !!! - Urmas 3. märts 2006, kell 20.36 (UTC)

Ma näen tähestikku ja tabelit teineteise peal. Andres 6. juuni 2006, kell 07.23 (UTC)

Ei oska aidata, mul on korras nii Mozilla kui IEga. --Metsavend 6. juuni 2006, kell 07.29 (UTC)
See juhtub siis, kui kasutada 640x480 või 800x600 resolutsiooni. Peep 6. juuni 2006, kell 12.08 (UTC)
Kas neid ei tohiks kasutada? Andres 6. juuni 2006, kell 15.48 (UTC)
Tohib ikka. Peep 6. juuni 2006, kell 16.15 (UTC)
Sõltub fondi suurusest. Kui piisavalt suurendan, läheb üsna koledaks (firefox). Ott 6. juuni 2006, kell 15.50 (UTC)
Siis peaks artikli nii vormistama, et see probleem kaoks. Andres 6. juuni 2006, kell 17.18 (UTC)

Endiselt jookseb üks tabel teise peale. Andres 31. august 2006, kell 11:28 (UTC)


Kas on mõtet tabelisse selliseid lohe-loetelusid panna? Nii ei tekita tabel küll mingit ülevaatlikkust. Andres 31. august 2006, kell 11:28 (UTC)

Minu meelest on mõtet tabelisse panna ainult omakeelset nimetust ja keelekoode. Kõnelejate arv ei ole täpselt teada, emakeelena kõnelejate arv on võib-olla täpsemini määratletav, nii et võiks ka sees olla. Keelte klassifikatsioon kipub olema vaieldav, taandridadega trepp on minu meelest inetu. Andres 31. august 2006, kell 11:39 (UTC)

Kus kõneldakse, on sellisel kujul minu meelest mõttetu. Andres 31. august 2006, kell 11:39 (UTC)


Mis mõte on sellistel mallidel, mis sisaldavad rohkem tähemärke kui ilma mallita variant? --Epp 26. mai 2009, kell 14:32 (UTC)

Malli kasutamine on lollikindel aga siin jäin kohe pikalt mõtlema, mis on mis. Keele artiklites peab oskama õigeid malle kasutada ja antud variandi puhul on ilma mallita lihtsam. --Tiuks 26. mai 2009, kell 14:37 (UTC)

" Tallinnas (2012. aasta andmetel rääkis vene keelt emakeelena 46,4% tallinlasi." Võimaluse korral tuleks kasutada siiski rahvaloenduse, mitte Rahvastikuregistri andmeid. Rahvaloenduse andmed on täpsemad ja usaldusväärsemad. Rahvastikuregistri andmete kvaliteet jätab aga soovida. Eessõnas kogumikule "Tallinn arvudes 2012" on kirjutatud, et Rahvastikuregistris on märgitud ainult 81% Tallinna elanike emakeel. Selle alusel ongi emakeele protsent määratud, ülejäänud 19% on lihtsalt proportsionaalselt ära jaotatud. Lisaks sellele ei vasta 16,6% tallinnlaste aadress Rahvastikuregistris tegelikkusele. Seetõttu tulekski esialgu kasutada 2000. aasta rahvaloenduse andmeid, mille kohaselt vene keelt pidas emakeeleks 43,24% Tallinna elanikest. Kui 2011. aasta rahvaloenduse täpsemad tulemused avaldatakse, siis tuleb kasutada neid. 90.191.119.98 19. august 2012, kell 10:40 (EEST)

Vanad andmed: 2000. aasta rahvaloenduse andmete järgi oli vene keel 29,7% Eesti Vabariigi elanike emakeel.[1] Taivo 17. september 2012, kell 23:27 (EEST)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 8. juuli 2013, kell 00:37 (EEST)


Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 8. juuli 2013, kell 00:37 (EEST)


Katkine link 4[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 8. juuli 2013, kell 00:38 (EEST)


"2013. aasta andmetel rääkis vene keelt emakeelena 46,3% tallinlasi" Aga võib-olla oleks õigem Rahvastikuregistri andmete asemel kasutada 2011. aasta rahvaloenduse andmeid? Rahvaloenduse andmed on natukene usaldusväärsemad kui Rahvastikuregistri andmed. Samuti võimaldaks see vene keele emakeeleks pidajate osakaalu Tallinnas näidata madalamana (2011. 44,14%). 90.191.119.98 12. juuli 2013, kell 11:07 (EEST)


Ukrainas hiljuti tehtud muudatused vene keele staatuses ei ole seaduse jõudu saanud ja tõenäoliselt ei saagi. Andres (arutelu) 4. märts 2014, kell 08:15 (EET)


"Teatud osa elanikkonnast räägib aga hoopis suržikit" Kas peaks olema "suržikut"? Velirand (arutelu) 31. oktoober 2015, kell 10:57 (EET)

Jah. Andres (arutelu) 31. oktoober 2015, kell 13:32 (EET)

Vene keele grammatika[muuda lähteteksti]

Tere! Kui ma tahan lisada tõlked vene keele kuue käände kohta, kas siis tuleks panna need selle sama teema alla või oleks mõistlikum koostada uus teema, mis neid käändeid käsitlema hakkab? Muidu vaatasin ingliskeelset vormistust ja mulle tundub see veidi parema ülesehitusega, kuna on rohkem vaba ruumi ka muid grammatikat käsitlevaid teemasid lisada. Pean silmas konkreetselt seda lk [1]

Sellesama teema alla. Aga artikli ülesehitus vajab praegu kohendamist. Seda võib ka tagantjärele teha. Andres (arutelu) 9. märts 2016, kell 21:49 (EET)

"Eurobaromeetri 2006. aasta andmetel oskas 66% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil.[47]" Link ei tööta. Ja 2006. aasta andmed on suhteliselt vanad. Parem oleks mingid uuemad andmed võtta. Velirand (arutelu) 11. aprill 2016, kell 15:18 (EEST)


Andmed Soome kohta võeti välja. Andres (arutelu) 27. mai 2016, kell 23:15 (EEST)

Kas tuleks tagasi panna? Velirand (arutelu) 15. august 2016, kell 14:54 (EEST)
Kui need on õiged, siis ikka. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 15:04 (EEST)

"Eurobaromeetri 2006. aasta andmetel oskas 66% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil." Need on 2006. aasta andmed. Võib-olla keegi viitsib otsida uuemaid andmeid. Velirand (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 11:18 (EET)

Keele leviala kaart[muuda lähteteksti]

Kas kaart "Vene keele leviala" on ikka artiklis vajalik? Velirand (arutelu) 1. august 2019, kell 22:21 (EEST)

Igatahes eemaldasin selle. Velirand (arutelu) 1. august 2019, kell 22:26 (EEST)
Mis probleem selle kaardiga oli? --Minnekon (arutelu) 4. august 2019, kell 18:10 (EEST)