Arutelu:Vaivara murrakud

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Iseärasuste seletused on arusaamatud. Loendi numeratsioon on vigane, liiga palju võõrsõnu ja väga halb sõnastus. Näiteks "klusiili püsi ks-noomenite obliikvakäändeis (kälikseD [vendade naised], kala kiukset [lõpused] ". Tõlkisin lause eesti keelde. "Sulghäälikute püsimine ks-käändsõnas ka mujal kui nimetavas käändes." Näidetes on aga toodud ainult nimetav kääne!!! Valju 22. juuli 2009, kell 12:50 (UTC)


Ma ei salli ise kah võõrsõnu, aga kui ma liiga vabalt ümber sõnastan, siis hakkab mõni karjuma, et ma valetan. Mari Must on just nii kirjutanud. Oleks väga tore, kui keegi arusaadavalt, aga tähendust muutmata ümber sõnastaks. Obliikvakäändeis tähendab siin ilmselt - käändelõppude ja muude liidete ees. Toodud näiteis siis - mitmuse tunnuse ees. Võrdluseks: vaala kiused kirjakeeles. Aga oodake pisut toimetamisega, muidu ma sõidan teie parandustest üle, sest mul on see jutt veel pooleli. --Mutianpu 22. juuli 2009, kell 13:06 (UTC)

ÕS2006 selgitab, et obliikvakäänded on kõik käänded peale nimetava. Valju 22. juuli 2009, kell 13:09 (UTC)

Mari Mustale on kahjuks juba hilja seda ette heita. --Mutianpu 22. juuli 2009, kell 13:15 (UTC)

Valetad.[muuda lähteteksti]

Vaivara murrak on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrak või murrakud, mida peetakse rannamurde osaks. [1] Kihelkonna lääneosa murrakut on loetud ka Alutaguse murde koosseisu.[2] Seevastu põhja- ja idapoolsete külade Udria, Puhkova, Arumäe, Riigiküla ning Kudruküla ingeri- ja isuripärased murrakuid on loetud eraldi alarühmaks. [3]

Lk 334 räägib Mari Must "ranniku- ja kunagisest kirde-idapoolsest murrak"ust kui Kirderannikumurde IDARÜHMA alarühmast. --Mutianpu 23. juuli 2009, kell 12:19 (UTC)

Sellise suhtumisega kaugele ei jõua. Püüdsin parandada varem olnud teksti. Kui näed viga siis paranda. Siin ei saa tugineda ainult Mari Musta 1987. aasta monograafiale, sest hiljem on ilmunud mitmeid olulisi uurimusi, mis pilti muudavad. --Metsavend 23. juuli 2009, kell 12:29 (UTC)

Sa ei parandanud vaid levitad siin oma religiooni. Täpsusta, kuidas sa seda M. Musta tekstist välja loed. --Mutianpu 23. juuli 2009, kell 12:33 (UTC)

Ja kuidas pilt on muutunud?

  1. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 155, 157
  2. Mari Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335
  3. Mari Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334