Arutelu:Vadjalased
Oli kopipeist siit.--WooteleF 12. jaanuar 2010, kell 00:48 (UTC)
Peipsi järv on Tšudskoje ozero. Ja peaks slaavi tähtedega kirjutama. Andres 25. oktoober 2011, kell 02:02 (EEST)
- Kui nimi on transkribeeritud, siis minu meelest ei pruugi slaavi tähtedega nime lisada. 193.40.10.181 25. oktoober 2011, kell 09:10 (EEST)
- Minu meelest just transkribeeritud nimi tuleb lisada, muidu jääb mulje, nagu kirjutatakski ladina tähtedega. Andres 25. oktoober 2011, kell 11:03 (EEST)
- Sellest ei peaks eeldama, et ka teises keeles ladina tähti kasutatakse. Lihtsalt eesti keeles kasutatakse. Slaavi tähed on ehk paljudele loetavad, aga transkriptsiooni kõrval näiteks devanaagari, hiina või ka kreeka tähtede minu meelest palju juurde ei anna. Kindlate reeglite järgi transkribeeritud sõna minu meelest vähem täpsem pole, nii et oleks tarvis sõna algkuju lisada. Võõrsõnastikes või trükientsüklopeediates tuuakse harilikult ainult transkriptsioon. 193.40.10.181 25. oktoober 2011, kell 11:54 (EEST)
- Vikipeedia eelis ongi see, et siin saab ära tuua algkeelseid nimekujusid nende jaoks, kes neid vajavad. Nende juurde saab panna ka lingi Vikisõnastikku. Transkriptsioon ei võimalda üldjuhul algkeelset nimekuju taastada. Minu meelest ei ole lihtsalt korrektne öelda "selles ja selles keeles", kui ei kasutata seda kirja, mida tolles keeles tavaliselt kasutatakse. Andres 25. oktoober 2011, kell 12:01 (EEST)
- Minu meelest algkeelset nimekuju tuleks otsida sõnaraamatutest, siin pole see eesmärk. Keelt saab edasi anda erinevates kirjades. Korrektne poleks öelda "selles kirjas", kui seda kirja ei kasutata. 193.40.10.181 25. oktoober 2011, kell 12:28 (EEST)
- Vikipeedia eelis ongi see, et siin saab ära tuua algkeelseid nimekujusid nende jaoks, kes neid vajavad. Nende juurde saab panna ka lingi Vikisõnastikku. Transkriptsioon ei võimalda üldjuhul algkeelset nimekuju taastada. Minu meelest ei ole lihtsalt korrektne öelda "selles ja selles keeles", kui ei kasutata seda kirja, mida tolles keeles tavaliselt kasutatakse. Andres 25. oktoober 2011, kell 12:01 (EEST)
- Sellest ei peaks eeldama, et ka teises keeles ladina tähti kasutatakse. Lihtsalt eesti keeles kasutatakse. Slaavi tähed on ehk paljudele loetavad, aga transkriptsiooni kõrval näiteks devanaagari, hiina või ka kreeka tähtede minu meelest palju juurde ei anna. Kindlate reeglite järgi transkribeeritud sõna minu meelest vähem täpsem pole, nii et oleks tarvis sõna algkuju lisada. Võõrsõnastikes või trükientsüklopeediates tuuakse harilikult ainult transkriptsioon. 193.40.10.181 25. oktoober 2011, kell 11:54 (EEST)
- Minu meelest just transkribeeritud nimi tuleb lisada, muidu jääb mulje, nagu kirjutatakski ladina tähtedega. Andres 25. oktoober 2011, kell 11:03 (EEST)
- Siin öeldud, et ladina kirjast erinvat kirja kasutavate keelte puhul vastab tsitaatsõnale transkriptsioon. Järeldan, et ennekõike tuleks sõnad tuua ladina tähtedega. Iseasi siis, millies kontekstis on oluline sinna kõrvale ka sõna võõras kirjas. 193.40.10.180 2. november 2011, kell 13:41 (EET)
- Kas pärisnimed on siis ka tsitaatsõnad? Ei ole ju. Adeliine 2. november 2011, kell 14:13 (EET)
- Nimed iseenesest koosnevad ka sõnadest, kui võõrkeelsetest, siis ilmselt tsitaatsõnadest. Küll jah, läbiva suurtähega võõrkeelsed nimed (ja pealkirjad) kaldkirja ei käi, aga see siin on tõlkuv nimi ja pole ka läbiva suurtähega, nii et tundub, et see tuleks ikkagi kaldkirjas kirjutada ja vastab ka sellele tsitaatsõnade tunnusele. Või noh, ma ei näe põhjust käsitleda siinse kirjutust teisiti kui tsitaatsõnade puhul. 193.40.10.180 2. november 2011, kell 14:32 (EET)
- Vaata, on vahe, kas mingit sõna või fraasi mainitakse või kasutatakse. See, mida Sina räägid, kehtib kasutamise kohta, aga siin seda mainitakse, kuid ei kasutata. See tähendab, jutt on nimest endast, mitte järvest. Sellistel puhkudel tuleb minu meelest kasutada eelkõige lähtekeele kirjapilti, millele võib lisada transkriptsiooni. Andres 2. november 2011, kell 14:57 (EET)
- Sellest, kas mainitakse või kasutatakse, tulenevad teatud kirjutuserinevused küll, aga ma ei mõista, miks mainimise korral on ladina kirjaga kohandamine vähem oluline. Teatud kontekstis (nt sõnaraamatus) võib olla oluline ka transkribeerimata sõnakuju toomine, aga siis pole vahet, kas sõna mainitakse või kasutatakse. 193.40.10.180 2. november 2011, kell 15:56 (EET)
- Mina vaatan asjale hoopis niipidi, et mainimise puhul on originaalkirjas sõnakuju äratoomine olulisem. Asi on selles, et kui jutt on sõnast endast, on loomulik esitada see eelkõige selles keeles kasutatavas kirjas. See ei tähenda, et ei võiks ära tuua ka transkriptsiooni ja transliteratsiooni. See ongi tavaliselt hea ära tuua, sest lugeja jaoks ei pruugi see olla iseenesestmõistetav. See, et muu jutt on ladina kirjas, pole takistuseks.
- Kuidas ei ole vahet? Kui tuuakse ära originaalkirjas sõnakuju, siis seda mainitakse; keelereeglid näevad ette, et kasutatakse ainult ladina kirjas sõnu. Sõnaraamatus on nii märksõnad kui ka tõlkevasted mainitud, mitte kasutatud. Andres 2. november 2011, kell 22:34 (EET)
- Vaata, on vahe, kas mingit sõna või fraasi mainitakse või kasutatakse. See, mida Sina räägid, kehtib kasutamise kohta, aga siin seda mainitakse, kuid ei kasutata. See tähendab, jutt on nimest endast, mitte järvest. Sellistel puhkudel tuleb minu meelest kasutada eelkõige lähtekeele kirjapilti, millele võib lisada transkriptsiooni. Andres 2. november 2011, kell 14:57 (EET)
- Nimed iseenesest koosnevad ka sõnadest, kui võõrkeelsetest, siis ilmselt tsitaatsõnadest. Küll jah, läbiva suurtähega võõrkeelsed nimed (ja pealkirjad) kaldkirja ei käi, aga see siin on tõlkuv nimi ja pole ka läbiva suurtähega, nii et tundub, et see tuleks ikkagi kaldkirjas kirjutada ja vastab ka sellele tsitaatsõnade tunnusele. Või noh, ma ei näe põhjust käsitleda siinse kirjutust teisiti kui tsitaatsõnade puhul. 193.40.10.180 2. november 2011, kell 14:32 (EET)
- Kas pärisnimed on siis ka tsitaatsõnad? Ei ole ju. Adeliine 2. november 2011, kell 14:13 (EET)
Tänapäeva vene keeles on Tšudskoje ozero. Kui jutt on vanast nimekujust, siis tuleb täpsustada. Andres 25. oktoober 2011, kell 11:03 (EEST)
kui leiab viited, võiks artiklisse lisada: 1) eesti muusik Lembit Saarsalu on päritolu poolest vadjalane; 2) vist Peterburis tegutseb vadja ansambel Maaväči (kui nad mõnda muud ortograafilist lahendust oma nime kirjutamiseks ei kasuta), mille nimi oli varem Bestiarium. seal on ka mingi teine ansambel, kes laulab Ingerimaa rahvaste rahvalaule, sh vadja laule. see vast pole väga oluline, et Hellero laulis-laulab ka vadja laule. Ohpuu 2. november 2011, kell 15:23 (EET)
Katkine link 2[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
- http://jabadaba.eki.ee/index.php?id=11196
- In Vadjalased on 2013-06-24 14:04:10, 404 Not Found
- In Vadjalased on 2013-07-07 20:49:41, 404 Not Found
--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 23:50 (EEST)
Kesk-Ingeri kõrgustik[muuda lähteteksti]
kust on võetud kohanimi Kesk-Ingeri kõrgustik? Võõrvikides ega veebis sellist ei leia? Linkisin igaks juhuks ka Ingeri kõrgustik--Estopedist1 (arutelu) 11. oktoober 2018, kell 20:34 (EEST)
- siiski fiwikis on palju punaseid linke märksõna all fi:Inkerin ylänkö--Estopedist1 (arutelu) 12. oktoober 2018, kell 10:51 (EEST)
Definitsioon[muuda lähteteksti]
on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim
- Keelkonna rühma kuuluv hõim? Ursus scribens (arutelu) 12. oktoober 2018, kell 02:32 (EEST)
- Parandasin sõnastust, aga see ei pruugi ka praegu päris kõige parem olla. -- Ohpuu (arutelu) 12. oktoober 2018, kell 15:43 (EEST)