Arutelu:Võnkumine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kas ümber staadioni jooksmine on võnkumine? Andres 27. november 2006, kell 20:05 (UTC)

Tjah, kui staadioni äärest vaadata, siis jooksja tõesti võngub yhest äärest teise. Aga definitsioon on vilets kyll. --Lulu 27. november 2006, kell 20:13 (UTC)
Nojah, küllap see jooksmine ongi võnkumine. Andres 15. september 2007, kell 17:10 (UTC)

Kas see kõlbab?--Animagi 28. november 2006, kell 18:48 (UTC)


See on parem. Andres 29. november 2006, kell 01:51 (UTC)

Sõna "heliallikas" on siia kunstlikult paigutatud. Andres 9. september 2007, kell 10:46 (UTC)

Nüüd sai õigesse kohta. Heliallikas võngub.--Tiuks 9. september 2007, kell 21:46 (UTC)

Võnkuvaks suuruseks võib olla keha asendit määrav koordinaat(pendli kaugus, kiige nurk), rõhk (heli, mis levib nii õhus kui vees tihenduste ja hõrendustena), pinge, väljatugevus, heledus jne.

Igasugune võnkumine ei ole keha asendi muutumine. Andres 15. september 2007, kell 15:44 (UTC)

Kas selle võiks lisada? Võnkumine on perioodiline liikumine. See tähendab, et võnkuva eseme liikumine kordub teatud ajavahemike järel. Perioodiliste liikumiste hulka kuulub ka pöördliikumine ja ringliikumine.--Tiuks 15. september 2007, kell 17:01 (UTC)

Põhimõtteliselt võib ka pöörd- ja ringliikumist võnkumiseks pidada. Aga neil ei ole sõna otseses mõttes tasakaaluolekut, vaid lihtsalt mingi kokkuleppeline algolek. Andres 15. september 2007, kell 17:10 (UTC)

Muutsin võnkumise ja võnke mõistet. Loodame, et sai selge ja üheselt mõistetav. Virgo 13. veebruar 2011, kell 12:18 (EET)

Mis tähendab "järjestikune muutus"? Ja mida siin mõistetakse "süsteemi" all? Andres 13. veebruar 2011, kell 12:50 (EET)
Ka "olek" on defineerimata. Põhimõtteliselt peaks jutt olema süsteemi oleku muutumise kordumisest.
Kas "muutumine" hõlmab ka erijuhu, kus muutumist pole?
Kas periood peab olema objektiivselt määratav muutumise enese põhjal või oleneb see muutumise mudelist? Ma ei tea, kuidas füüsikud teevad; mina ise kasutaksin teist lähenemist. Andres 13. veebruar 2011, kell 13:03 (EET)
Kas sa kustutasid minu tehtud muudatused ära või jäi mul salvestamata? See, et "süsteem", "olek" ja "muutumine" on defineerimata või arusaamatud sõnad, et tähenda et definitsioon ise vale oleks. Minu arvates oli viimane definitsioon igatahes täpsem, kui praegune. "Süsteemi" all mõtlesin mina "keha, aine, või väli". Oleks võinud ju vead lihtsalt parandada või täiendada, mitte kustutada. Mul näiteks ei ole aega terve artikkel ideaalsel kujul valmis kirjutada ühe korraga. Kui mul ei ole enam seda vigast versiooni, siis ei ole mul ka midagi parandada. Eks ma mõtlen selle peale uuesti kunagi aga motivatsioon kaob ära niiviisi. Virgo 13. veebruar 2011, kell 15:16 (EET)
Ei, ma pole midagi kustutanud, vaata artikli ajaloost.
Ma ei ütlegi, et definitsioon on vale. Mõtlen sellele, kuidas jutt oleks arusaadav. Aitaks sõnastuse läbimõtlemine ja täpsed lingid.
Ja teiseks ma toon välja küsimused, mis mul teksti lugemisel tekivad.
Tegin ka ettepaneku: võiks algusest peale rääkida süsteemi oleku muutumisest, aga nii, et oleksid lingid, mis viiksid õigesti kohta, või konkreetsemaks laiendatud sõnastus. Andres 13. veebruar 2011, kell 15:47 (EET)
Ajaloo järgi oled lisanud võnke definitsiooni ja mina olen pannud "vaata ka" alla lingi võnkeperioodile. Vaata seda artiklit. Andres 13. veebruar 2011, kell 15:55 (EET)
Siis jäi mul lihtsalt salvestamata. Võibolla sellepärast, et keegi teine muutis samal ajal kui mina ja siis jäid minu muudatused salvestamata. Virgo 13. veebruar 2011, kell 16:37 (EET)
Kui nii juhtub, siis jälgi hoolega juhendit, mis ekraanile ilmub. Muudatused ei tohiks märkamatult kaduma minna, kui just mingit tehnilist tõrget ei ole. Andres 13. veebruar 2011, kell 16:39 (EET)

Võnkumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole.

Kas ma saan õigesti aru, et see definitsioon välistab näiteks ühtlase ringliikumise?
Minu meelest ei ole "omadus" siin hea sõna. Jutt on ju ikkagi mingi muutuja (füüsikalise suuruse (või ka parameetri?)) väärtuse muutumisest. Omadust aga ei saa minu meelest pidada muutujaks.

Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga.

Kas suuruse muutumise kiirus ja kiirendus ei ole olulised? Arvasin, et olek hõlmab ka neid. Sel juhul tuleb see vastuväide, et oleku samasus pole tagatud, mistõttu pole õigustatud rääkida perioodi lõpust. Andres 13. veebruar 2011, kell 17:20 (EET)
See definitsioon peaks jah välistama ühtlase ringliikumise. Kas ei tohiks? Omaduse võib asendada jah füüsikalise suurusega, kui tundub arusaadavam. Kiirus ja kiirendus ei ole perioodi puhul olulised, sest kui kujutada võnkumist siinuse graafikuna, siis ükskõik, mis punkti sa alguseks võtad, esimene punkt peale seda, mis on sama hälbe ja muutumise suunaga, ongi perioodi lõpp. Kui aga tuleb arvestada liitlainetega, siis kiiruse ja kiirenduse võrdsuse lisamine peaks aitama küll. Virgo 13. veebruar 2011, kell 18:22 (EET)
Mina ei ütle, et ei tohiks. Mina ei tea täpselt, mida füüsikas võnkumise all mõistetakse. Ma ei tea ka hästi, mida tähendab "tasakaaluolek".
Ma ei tea täpselt, mida toob kaasa praegune tasakaaluolekuga seotud klausel. Miks võnkumine peab olema siinusekujuline? Miks ei tule liitlainetega arvestada? Andres 13. veebruar 2011, kell 18:34 (EET)

Tasakaaluolek on defineeritud võnkesüsteemi kaudu, võnkesüsteem jälle võnkumise kaudu ja võnkumine tasakaaluoleku kaudu. Nii et ring. Andres 13. veebruar 2011, kell 18:38 (EET)