Arutelu:Värvuste loend põhivärvinimede kaupa

Ma olen eestikeelsete värvi-/värvusenimetuste loendist juba 20 aastat puudust tundnud, seega suur tänu siinse loendi koostajale!

See loend rõõmustaks mind (ning kindlasti paljusid tõlkijaid ja toimetajaid) veel rohkem, kui andmed oleksid esitatud tabelis ning sisaldaksid ka ingliskeelseid nimetusi ja tuntumate kataloogide värvikoode. Tänan ette ja taha! Kuriuss 7. jaanuar 2019, kell 17:59 (EET)

Oi, leidsin nüüd ka muud värvitooniloendid üles, seal on minu soovid juba realiseeritud. Ma ei väsi tänamast! Kuriuss 7. jaanuar 2019, kell 18:09 (EET)

Eesti- ja võõrkeelsed nimetused kattuvad vaid osaliselt. Näiteks indigo on meie mõistes tumesinine väga kerge kallutusega tumerohelise suunas, nagu ta potist tuleb, aga osas ingliskeelsetes allikates (Newtonil ka) on ta sinise ja violeti vahetoon. Ja hex-koodid on siis vastavalt. Olen oma eestikeelses loetelus püüdnud jääda nende toonide juurde, mida on meie keeleruumis harjutud tajuma, ja valinud hex-koodi mitme erineva seast seast vastavalt toonile.

Nimekirja tegin ikkagi EKSS järgi ja otsin vastavaid toone värviportaalidest ja online-kataloogidest. muidu see toortõlgete laviin uputab kogu eestikeelse värvisõnavara ära.

Tunnustuse üle on hea meel :) Evlper (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 18:18 (EET)

Tunnu-tunnu. Mul on mitu imelikku küsimust.

1. Kas siin tohivad olla üksnes ühesõnalised värvinimetused? Meil (ja ammugi keeltes, kus liitsõnad harvemad) on ju levinud mitmed fraseologiseerunud värvinimetused, nt "piimaga kohvi värvi". Kas me neid ka kuhugi kogume? Ja kui ei, siis miks?
2. Mis saab niisugustest väljenditest või võrdlusalustest, mis on seotud konkreetse kultuurilise kontekstiga? Nt "lipusinine" on eesti keeles täitsa kasutusel, aga tähendab konkreetselt just Eesti lipu sinist. (Imelik, lipumustast ja lipuvalgest ei räägitagi.) Samamoodi on mõned toonid seotud mõne firma brändiga - praegu tuleb meelde ainult vähem levinud "SEB-roheline" (mis ütleb väga selgelt ära, mis tooni ma mõtlen, eks ju). Ühtpidi oleks nagu reklaam või nii - aga teisalt on sellised väljendid reaalselt kasutusel. Kuidas üldse eesti keeles ütlema peaks, kas "minionikollane" või "käsilasekollane"?
3. Mida teha üldisemate tooninimetustega nagu "ere-X", "tume-X", "hele-X", "kahvatu-X" mis tegelikult märgivad ju suhteliselt laiu diapasoone või alasid värviruumis? Kas neid peaks kuidagi eristama konkreetsete toonide nimetustest?
4. Mis saab obstsöönsetest värvinimetustest? Olen oma kõrvaga kuulnud nt "pasapunasest", ehkki internett seda ei näita, samas on "pasapruun" Google'is ca 100 juhul (nimetavas käändes, vast on teistes ka), "pasarohelist" nimetab Jaagup Kreem (32 juhtu), lisaks "okseroheline" (127), "kusekollane" (460) jne. Võib muidugi väita, et need on konkreetse sisuta pejoratiivid, aga mulle tundub, et need sõnad tähistavad mingeid konkreetseid värve ikka ka. (Vt keelenäiteid: 1, [naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?53,10318950 2], 3, 4.) Kas me selliseid üritame kuidagi kaardistada või oleme liiga delikaatsed? (Taivo näiteks teatas kunagi midagi umbes sellist vist, et Vikipeedias ei peaks seksist kirjutama, või umbes nii.)
5. Kas värvil on nimi või nimetus? --Ehitaja (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 22:21 (EET)
   

5. Värvinimi on eesti keele termin ja tähistab värvuse nimetust. See on viiendale punktile vastus. Defineeritud on põhivärvinimed (basic color terms), mida on eesti keeles 11 (kus on tumesinise-helesinise kohta eraldi sõnad, seal 12).

1. Ma olen seni ise meelega hoidnud ühesõnalised, et nimetus ei läheks üle kirjelduseks, ja nimetus "piimakohvivärvi" tuleb ka. Olen ise kuulnud seda ja selle kohta on teistes keeltes ka termin olemas.

4. Kusekollane võib ka olla, aga kas sa leiaksid värvinäidise? Inimese uriini värvus varieerub päris laialt. Täpselt nagu on lugu ka teiste eritistega. Kui osutad mulle nime juurde korraliku ametlikult kasutatava värvinäidise, võin loomulikult panna ka obstsöönse nime. Prantsuse keeles on küll värvinimi "hanekaka värvi" ja see on ilus rohekaskollane. Siinses nimistus pole sellepärast, et eesti keeles vist ei kasutata. Võru vikikas on küll kanapasakõllane ja see on täiesti hea värvinimi. Üks piirav asjolu nimistu koostamisel ongi olnud see, et kas ma leian värvinäidise. Eestikeelsed värvinimed ruske ja ruuge on väga laiad, sinna polegi osanud midagi panna võrreldes mõne kitsamaga. Ruske võib olla punane või pruun või punakaspruun. Ruuge võib olla punakas või oranž kuni kollakasoranž.

3. Need 'üldised' tooninimetused võiks osad näidistena panna, sest need näitavad ära teatud dimensiooni ulatuse - näiteks ere on kromaatiline värv, kahvatu ei ole, murtud- on või vana- on kromaatilisem kui tuhm. nii et need diapasoonid pole nii laiad, eriti kui toon on paigas. Toonikvaliteeti näitab eestikeelne värvisõnavara küllalt täpselt. Hele- ja tume- on küll laiad, aga need ma ju jätsingi välja, see on nimistu alguses kirjas.

2. Lipusinine on kirjas, see on defineeritud ka taevasinisena, aga cerulean- või tsöliinsinine on hästi väikese toonierinevusega. Androidi-roheline on umbes kiiviroheline. Minionikollane on umbes väävelkollane. SEB logo on umbes salatiroheline või kaldub absindi poole, sobib ka ereroheline. Ma arvan, et kultuurilise kontekstiga värvinimetused tekivad nii, et päris värvinimetust ei osata anda või tõuseb ütlejal SEB logo enne silma ette kui salat :). Eraldi küsimus on tõesti, kas see nii üleüldine nähtus, et peab vikipeediasse panema. Ma võin ju kirjutada vastava värvi artiklis, et purpurroosa on Feministeeriumi tunnusvärv. Evlper (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 23:28 (EET)

1. Pikemad mitmeosalised nimed kipuvad kirjapildis siiski lagunema. Nt kui guugeldada sõna "piimakohvivärvi" jutumärkideta (kirjapilti otsimootori jaoks rangelt fikseerimata), siis näen mina vähemalt (Google näitab igaühele natuke isemoodi tulemusi, eks) tervel esimesel leheküljel üksnes kahesõnalisi vasteid "piimakohvi värvi".

3. Okei. Selliseid eesliiteid vm laiendeid võib veel olla, mul ei tulnud praegu pähe. Aga ju siis lahterdad nad üht- või teistpidi ära.

Muudes punktides taandub osa problemaatikat vist sellele, et kui loendis või artiklis pole fikseeritud aluseks võetud allikate piirangut ("värvuste loend X kataloogi järgi" vms), on värvinimed heterogeensed: eri valdkondades kasutatakse erisuguseid termineid (võimalik, et sama värvinime tähendus ongi juuksevärvina ja seinavärvina erinev, kuna isegi eri juuksevärvitootjad kasutavad eri nimetusi ja ma kahtlustan, et eesti keelde tõlgitakse neid kõigist maailma keeltest nii, nagu jumal juhatab, ja tõlgib samuti, keda jumal juhatab, või siis ei juhata keegi) ja tavakeeles ongi mõisted hägusamad. Vikipeedia ülesanne on aga käsitleda nii üld- (sh tavakeelseid) kui ka erialakeelseid termineid. Selle heterogeensusega tuleb lihtsalt arvestada ning kui ilmneb lahkheli, dokumenteerida. --Ehitaja (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 01:39 (EET)

Dokumenteerimise, võrdlused, tsitaadid, konkordantsid mõtlesin panna värviartiklisse. Loend on nii või teisiti vaheaste. Kuni veel midagi muud pole, on nii.Evlper (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 10:40 (EET)

Viited

Praktiliselt ükski sel lehel kasutatud viide ei sobi. Enamik on ingliskeelsetele lehtedele ja osa vähestest viidetetst eestikeelsetele lehtedele on blogid ja veebipoed - kindlasti mitte autoriteetsed allikad. --Metsavend 8. jaanuar 2019, kell 00:02 (EET)

Millised on ettepanekud? Evlper (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 00:14 (EET)

Mingil määral ma ei ole eesti viidete "autoriteeditusega" päris nõus: muus kontekstis usaldusvääritud allikad võivad sobida näitamaks mingi sõna/mõiste tavakeelset kasutust (ehkki mitte palju enamat). Siin tuleb muidugi arvestada eelmise alapealkirja all äranimetatud heterogeensust ja sõnakasutuse erinevust keelekihiti. Kui põhjalikult teil seal EKIs üldse tavakeelset värvisõnavara ja -fraseoloogiat korjatakse? Julgen oletada, et "minionikollast" teie andmebaasides veel ei ole (miinikollane võib ehk olla, aga kas ka värvina?) ning harjumatu kõnekeelse sõna fikseerimine või fikseerimata jätt sõltub tugevalt leksikoloogist isiklikust keeletajust (kellelegi tuttav võib olla teise meelest kõneleja idiosünkraasia jne). --Ehitaja (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 01:39 (EET)

Ma nõustun, et sõltub isiklikust keeletajust. Kõige rohkem oleks mul kasu konkreetsetest nõuannetest, ja soovitaksin võtta seda loetelu kui esialgset kaardistust, mis sõnad on eesti keeles seoses konkreetse värviga/värvipiirkonnaga üldse kasutuses ja kõik konkreetsed juhud, kirjeldused, jm läheksid värviartiklisse. Evlper (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 11:54 (EET)

Kui see kaardistus ei tugine kirjalikele allikatele, siis ei ole sel kohta Vikipeedias. Vikipeedias ei ole kohta originaaluurimustele ja omaloomingule. Minu soovitus on võtta ühendust antud valdkonna spetsialistidega, nt "Värvinimede raamatu" autoritega ja küsida nõu. Ei tasu segi ajada kõnekeelt/argood ja terminoloogiat. --Metsavend 13. jaanuar 2019, kell 12:48 (EET)

Ma ei saa aru, mis siin valesti on. Sõnaga kaasneb ka mõiste ja see, mis värvuse kohta sõna on kasutusel, on tõendatav. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2019, kell 23:39 (EET)

---

Kas tuhmroheline (arvatavasti sama mis saksa trübgrün) sobiks siia? See esineb taimelehtede värvuse nimetusena. Andres (arutelu) 14. märts 2019, kell 11:06 (EET)

Suur tänu täienduse eest! Kindlasti sobiks. Jäid välja hele- ja tume- kui liiga laiad, aga muud toonikvaliteedid võiks kajastuda küll. Kas on ka mõni hea värvinäide olemas taimeriigist? Oletaksin, et see on mati pinnaga ja mitte väga ere roheline, aga veel ka mitte päris hallikas. Evlper (arutelu) 14. märts 2019, kell 11:37 (EET)

---

Huvitav, ma tean pigem liivaroosat kui -pruuni. --Ehitaja (arutelu) 12. aprill 2019, kell 11:04 (EEST)

Kas sa tead sellist värvisõna, või tahad öelda, et tuleks roosade alla panna? Liivavärvi, liivakarva on see sõna, mida kasutatakse ja võib olla nii tuhm kollane, beež kui ka roosakas. Ingliskeelses oli vist pruunide hulgas, seepärast siin. Kui tahad, võid ümber tõsta. Evlper (arutelu) 12. aprill 2019, kell 23:03 (EEST)

---

On olemas sõna "kahvaturoheline", sünonüüm "kahkjasroheline". See on vist vaevumärgatavalt rohelise varjundiga hall.

Tundub, et nefriidiga on seotud kaks tooni. Üks on sinaka varjundiga, lihvitud nefriidi värvi, nagu siin tabelis, ja teine on hallika varjundiga, lihvimata nefriidi värvi. Vaata ka wikt:nefriitroheline. --Andres (arutelu) 20. mai 2022, kell 08:05 (EEST)

Ma panen nagunii kõik variatsioonid kirja, mis ma leian, võid ka panna siia linke infole ja värvinäidistele Evlper (arutelu) 20. mai 2022, kell 21:37 (EEST)

Ruuge?

Ülal on kirjas

Eestikeelsed värvinimed ruske ja ruuge on väga laiad, sinna polegi osanud midagi panna võrreldes mõne kitsamaga.
Ruske võib olla punane või pruun või punakaspruun. Ruuge võib olla punakas või oranž kuni kollakasoranž.

Ehk saab siiski täpsemaks timmida?

• https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=RUUGE& pakub tumekollane, (punaka varjundiga) helepruun; rebasekarva jne

ehk siis miski kolmnurgas (tume)kollakas—(hele)pruunikas—(tume)oranžikas? kasutus siinsamas wikis https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Otsimine&search=Ruuge&limit=50& suwa 18. juuli 2022, kell 14:32 (EEST)

Hõbevalge

Kõige puhtam raud on vasakul olev kuup.

Ma ei leidnud siit hõbevalget. Teadlased ütlevad, et keemiliselt puhas raud on hõbevalge. Aga ma tõesti ei tea, kas see on värvifoto. Kas näen ette pealkirja Hõbevalge (värvus)? --Andres (arutelu) 2. mai 2024, kell 19:29 (EEST)

Värvinimetus on tõesti olemas ja kasutusel, näiteks Ernst Glockeri mineraloogia õpikus eraldi metallikvärvuste nimistus (Silberweiss). Nii et kunagi võib ka selle artikli lisada ja praegu saab lisada nimetuse. Evlper (arutelu) 2. mai 2024, kell 20:48 (EEST)

Kood on tal ka olemas #DADBDD Evlper (arutelu) 2. mai 2024, kell 20:51 (EEST)