Arutelu:Vääramatu jõud
ettenägematu sündmus on ka see, kui jalakäijale sebral auto selga sõidab. Kindlasti ei juhi jalakäija antud olukorras tegevust.--Hendrix 26. oktoober 2008, kell 16:22 (UTC)
---
Artikkel ei kajasta Eesti kehtivat õigust hetkel ja vajaks olulist täiendamist, et üldse mingit pilti anda.
VÕS § 103 lõige 2 lause 2 sätestab järgmiselt: Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
See definitsioon on märksa avaram kui artiklis praegu olev. --Heiki e 13. november 2009, kell 14:54 (UTC)
Üle kirjutatud:
Vääramatu jõu (force majeure [forss mažöör] prantsuse keelest) all mõistetakse õigusteaduses mis tahes ettenägematut sündmust, mille toimumise aega ja viisi ei saa lepingu sõlminud pooled kontrollida ega ära hoida. Kui vääramatu jõud takistab üht või mõlemat lepingu pooltest oma lepingujärgseid kohustusi täitmast, ei ole nad selle eest vastutavad.
Vääramatuks jõuks on tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja vulkaanipursked, mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last.
Eesti[muuda lähteteksti]
Eestis kehtiva võlaõigusseaduse § 103 lõige 2 lause 2 sätestab järgmiselt: "Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks."