Arutelu:Usundiõpetus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Viitamata tsitaadid, väited ja vigased nimed. Guugeldamisest tsitaadi leidmisel abi ei olnud. Ainsana on viidatud Taagepera. Tõstsin praegu siia:

Toivo Maimets on olnud haridusministrina usundiõpetuse osas eitaval seisukohal. Riigikogu liige Jaan Juske, kes on ühtlasi ka usundiõpetuse õpetaja ja Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane kinnitasid 2019 aasta septembris, et usundiõpetus on õpilasele igal juhul vabatahtlik. Prof. Rein Taagepera on eitaval seisukohal usundiõpetusse, leides, et see tund suurendab eetikakriisi. [1].

Üks maausuliste kunagisi juhte Heikki Paltser on öelnud: "Eiratakse samuti õiguskantsleri otsust religiooni- ehk usundiõpetuse vabatahtlikkuse kohta (HTG juhtum), Põhiseadusest tulenevat õigust ei saa te kehtetuks muuta nagu ka 1920 aastal eesti rahva poolt otsustatut, mille kohaselt on usu- ehk usundiõpetus jätkuvalt õpilasele vabatahtlik". Väites et usundiõpetus ehk religiooni ei ole usuõpetus, on üldsuse demagoogline eksitamine, ja asi ei ole isegi selles, et kõik kolm sõna on süonüümid. Usundi- ehk usuõpetuse tunni õppekava on koostatud nii, et seda järgides ja uskudes saab aru, et Eesti Vabariigis parim ja ainuõigem viis saamaks heaks kodanikuks on kristlase moodi istuda, astuda ja prääksuda."

Ursus scribens (arutelu) 25. september 2019, kell 13:26 (EEST)

  1. Rein Taagepera. "Kohustuslik usundiõpetus süvendaks eetikakriisi". 2015001.