Arutelu:Urvalind (alamliik)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Põhialamliigist ei ole küll mõtet eraldi artiklit teha. --Metsavend 4. juuni 2016, kell 12:33 (EEST)

Palun selgita, miks. Andres (arutelu) 4. juuni 2016, kell 20:36 (EEST)Reply[vasta]
Sest liigi artiklis kirjeldtaksegi põhialamliiki. See artikkel dubleeriks suurt osa liigi artiklit ja midagi uut poleks siin öelda, mida ei võiks liigi artiklis kirjutada. --Metsavend 4. juuni 2016, kell 21:51 (EEST)
Minu meelest on see eksitav, kui liigi artiklis kirjeldatakse põhialamliiki ja ei öelda seda. Andres (arutelu) 4. juuni 2016, kell 22:39 (EEST)Reply[vasta]
Vajadusel võib seda öelda. Seda võiks mõne bioloogi käest küsida, aga mul on jäänud mulje, et tavaks on kirjeldada põhialamliiki ja siis mainida neid erinevusi, mis teisi alamliike põhialamliigist eristavad. --Metsavend 5. juuni 2016, kell 00:31 (EEST)
Aga meil ei ole üheski artiklis nii tehtud, mina küll ei tea, et oleks. Ja kui liigi kirjelduse asemel esitatakse alamliigi kirjeldus, siis see on eksitav. Minu meelest oleks esitus selgem, kui iga alamliigi eripärast räägitaks eraldi. Andres (arutelu) 5. juuni 2016, kell 08:35 (EEST)Reply[vasta]
Kuidas ei ole? Näiteks artiklis roherähn on toodud välja ühe alamliigi erinevus põhialamliigist. Kindlasti on selliseid veel palju. Mul tekib küsimus, millest siis üldse liigiartiklis kirjutada, kui ka põhialamliigi kohta eraldi artiklid teha? Kas need jäävad siis mingiks täpsustusleheks? Ja miks siis piirduda alamliikidega, alamliikidel on veel teisendid. Miliist teisendit peaks alamliigi artiklis kirjeldama? Siis tuleks teha juba igast teisendist eraldi artikkel ja nii edasi iga populatsiooni ja isendini välja? Ühesõnaga, pole mõtet ajada asja liiga keeruliseks. Pealegi on see artikkel praegu ise eksitav, sest siit jääb mulje, nagu oleks alamliik urvalind midagi, mida lisaks mingile muule urvalinnu alamliigile on kohatud Eestis, kuigi tegelikult on suurem osa Eestit läbivatest uravlindudest sellest alamliigist. Pealegi pole konsensust, kas lõuna-urvalind on alamliik või eraldi liik. Kuna mina ei ole ornitoloog ja ma ei tea, kas eestikeelse Vikipeedia tegijate seas neid on, siis toetuksin pigem suuremate vikipeediate (kus on kindlasti pädaevaid asjatundjaid kirjutajate seas) otsustele, kus ei ole tehtud põhialamliikidest eraldi artikleid. --Metsavend 5. juuni 2016, kell 10:04 (EEST)
Artiklis Roherähn on kirjeldus arusaadav. Seal ei ole püütud alamliike kirjeldada, vaid on ühe tunnuse kohta märgitud, et see on ühel alamliigil erandlikult teistmoodi (kui seda poleks märgitud, siis oleks väide väär). Nii et minu meelest pole seal kirjeldatud põhialamliiki, vaid liiki üldiselt.
Minu meelest peaks liigiartiklis kindlasti olema liigi üldine kirjeldus. Alamliikide kirjelduses (ükskõik kas see on liigiartikli sees või eraldi artiklina) tuleks kirjeldada eelkõige neid jooni, mis teda teistest alamliikidest eristavad). Näiteks levila ja taksoni kirjeldamise ajalugu on igal alamliigil erinevad.
Ka teisendeid tuleks kirjeldada analoogselt. See kas teha eraldi artiklid või alajaotused artikli sees, on omaette küsimus. Ma arvan, et vähemalt nende alamliikide ja teisendite kohta, millel on eestikeelne nimetus või mille puhul pole kindel, kas lugeda neid liigiks või alamliigiks, peaksid artiklid olema. Teiste puhul tuleks teha eraldi artikkel siis, kui esitus läheb väga põhjalikuks.
Mis puutub artikli eksitavusse, siis Sa võid parandada.
Võimalik on teha mitut moodi, aga ma leian, et sellist eksitavust, millest ma räägin, peaks kindlasti vältima. Andres (arutelu) 5. juuni 2016, kell 10:58 (EEST)Reply[vasta]
Mina loen inglise vikist alamliigi artiklist välja nii, et kui avastatakse liigi alamliik, siis algne liigikirjeldus saab "nominotüüpiliseks" alamliigiks ehk siis põhialamliigiks? Seega liigikirjeldus ja põhialamliigikirjeldus on sama. Põhialamliigil ei ole liigiga võrreldes eripära, teised alamliigid on "hälbega". See on mõnes mõttes sama küsimus, et miks me teeme eri artikleid perekonnale ja liigile, kui perekonnas ongi üks liik. Ei oleks mõtet dubleerida. Adeliine 5. juuni 2016, kell 11:05 (EEST)Reply[vasta]
See peaks siis igast artiklist selgelt välja tulema, sest lugeja ei pruugi seda teada. Peab selgelt välja tulema, et see on põhialamliigi kirjeldus. Lugeja võib arvata, et kirjeldatakse seda, mis on liigile ühine. Ja on ka asju, mis liigi ja põhialamliigi puhul ei kattu, nagu levila ja taksoni ajalugu.
Ma leian veel ka seda, et kui liigi mõne alamliigi kohta on eraldi artikkel, siis peaks ka põhialamliigi kohta olema eraldi artikkel. See on umbes nii, et kui valla asulate kohta on eraldi artikkel, siis peaks ka keskusasula kohta olema eraldi artikkel.
Perekonna puhul on minu teada nii, et eristatakse perekonna tunnuseid (neid, mille pärast liik on arvatud eraldi perekonda ja mille põhjal põhimõtteliselt saaks ka järgmise liigi kohta öelda, kas ta peaks sinna kuuluma) ja liigikirjeldust.
Kumb on suurem pahe, kas lühikesed artiklid või dubleerimine? Kui need on argumendid eraldi artikli tegemise vastu, siis peaks mõtlema, kuidas neid minimeerida. Andres (arutelu) 5. juuni 2016, kell 12:17 (EEST)Reply[vasta]

Artiklis en:Subspecies ei räägita minu meelest selles seoses midagi (alam)liigikirjeldusest. Andres (arutelu) 5. juuni 2016, kell 12:31 (EEST)Reply[vasta]

arvan nüüd samuti, et põhialamliigist ei peaks olema eraldi artiklit. Üheski vikis vist pole artiklit põhialamliigist tehtud. Märksõna on alati suunatud põhiliigi alla--Estopedist1 (arutelu) 10. juuni 2016, kell 11:18 (EEST)Reply[vasta]