Arutelu:Turingi test

Seni pole ükski olemasolevatest arvutitest testi läbimisele lähenenud.

See minu meelest tõsi pole. Andres 2. november 2011, kell 22:46 (EET)

--Maksiml 15. november 2011, kell 14:55 (EET) Lisasin lingi ja seletasin eraldi teemas lahti ka

Retsensioon

Minu arust väga hea artikkel. Leidsin ainult mõne kirjavea:

Kogenud psühhoterapeutide analüüsis gruppi - siin on sõnade järjekord imelik

küsimus-vastus meetod tundub sobilik, et arutada inimese pea-aegu iga huvisfääri üle. - siis ei pea peaagu vahel kriipsu olema.

10. detsember 2011, kell 15:58 (EET)

Vastavus teemale: Kogu tekst on teemakohane.

Sisukus: Piisavalt lahti seletatud, kirjutatud on väga huvitavalt.

Allikatele viitamine: Viitamistehnika on selge.

Vikivormistus: Piisavalt siselinke ning õige tasemega pealkirjad, kõik on väga hästi.

Keeleline kvaliteet: Järgmistes lauseosades kirjavead:PARRY juhtumise aal olevatest arvutitest(kasutati teletype'i). Teisele terapeutide grupile näidati hiljem vestluse logi. Mõlemat gruppi küsiti, kes patsientidest on inimene ja kes arvuti.Tuleks märkida, et need Testid polnud täiuslikud Turingi testid, sest Turingi test nõuab interaktiivsust logi lugemise asemel.

Arusaadavus: Tekst on lihtsati loetav ning arusaadav.

Kokkuvõte: Väga hea artikkel, kiidan autorit, kui mõned keelelised vead ära parandada, siis on kõik korras.

Tamme55 30. detsember 2011, kell 10:58 (EET)

Henrikl'i retsensioon

Vastavus teemale

Väga mõnusalt teemas. Räägib põgusalt, kes Turing ise oli, räägib tema filosoofia võimalikest mõjutustest ja samas jääb teaduslike faktide juurde.

Sisukus

Räägitakse ilusti lahi, mis asi see Turing'u test on ja milleks tead kasutatakse. Minujaoks on natuke palju alapeatükke. Isiklikult oleks alapeatükkide info integreerinud põhipeatükkidega. Samuti on sisus natuke vasturääkivusi. ELIZA ja PARRY peatükkis on öeldud "Selle alusel väidetakse, et ELIZA on üks programmidest (võimalik, et esimene), mis läbis Turingi testi." ja järgmine peatükk algab kohe lausega "Seni pole ükski programm lähenenud Turingi testi läbimisele."

Allikatele viitamine

Allikatele viidatud väga korrektselt. Meeldib, et on kasutatud ka eesti keelseid materiale ja raamatuid.

Vikivormistus

Vormistus tundub üldjoontes korras. Pildid on paigutatud ilusti ja ei sega teksti lugemist. Silma segab eelmainitud alapeatükkide rohkus, aga eks see ole maitse asi.

Arusaadavus

Teksti arusaadavus on hea. Filosoofilisest tekstis on küll natuke keeruline läbi närida, aga eks see ole juba minu mure. Vahepeal esinev vasturääkivus natuke häirib, aga kui väga teksti süveneda siis saab aru, et ka see on vaieldav.

Kokkuvõte

Üleüldiselt hea artikkel. Pildid ei sega lugemist vaid illustreerivad teksti hästi ja samuti on oli see tekst meeldiv segu filosoofiast ja infotehnoloogiast. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Henrikl (arutelu • kaastöö) 11. dets 2011.

Retsensioon

1)Vastavus teemale: Täiesti teemakohane.

2)Sisukus: Sisukas. Kõik vajalik on öeldud ja lahti selgitatud.

3)Allikatele viitamine: Korras.

4)Vikivormistus: Hea.

5)Keeleline kvaliteet: Ei leidnud ühtegi viga.

6)Arusaadavus: Kõik korras.

7)Kokkuvõte: Väga hästi koostatud artikkel. Ei ole millegi kallal norida.

--Rainaa 11. detsember 2011, kell 22:09 (EET)

---

• ei läbi ühte empiirilistest(kogemuslikku) testidest, mille alusel sulgudes sõna kääne on veider, sulu eest tühik puudu
• mis näis Turingi testi läbinud keeleliselt halb
• petta inimesi, kes arvasid, et räägivad päris inimesega prgrammiga ju ei räägitud, suheldi ikka kirjutades?
• See püüdis modelleerida paranoilise skisofreeniku käitumist äkki pole "modelleerima" siin kõige parem sõna, see tähendab voolima-vormima või mudelit koostama. Siin on mõeldud, et ta "püüdis töötada skisofreeniku käitumise modelli ehk esitajana", äkki siis püüdis imiteerida? Selles lauses on koma puudu
• teletype on eesti keeles teletaip (artikkel on küll praegu teleprinter)
• Mõlemalt grupilt küsiti
• Konkursis võtavad osa programmid, mis läbivad Turingi testi. Lausest jääb mulje, et programmid peavad testi läbima, et konkursile pääseda
• antakse kätte programmile programmi autorile ikka?
• "Standardse tõlgenduse" üle vaieldakse sama viga ka veidi hiljem. "Selle koha pealt" võiks üldse ära jätta, las olla "Käivad vaidlused, kas..."
• sõnade mõistmisest pole piisav tähelepanuviga?
• Enamikus tehisintellektiga seotud valdkondades

Muidu keeleliselt hea tekst (lauseehituse ja sõnastuse poolest), ei ole eriti tõlkimise tõttu tekkinud veidrusi. Arusaadav ja huvitav. Tubli! Adeliine 19. detsember 2011, kell 08:51 (EET)

---

Parandasin kõik nimetatud vead, v.a antakse kätte programmile. Mulle tundus ka veider, et programmile, kuid nii on kirjas Loebneri auhinna koduleheküljel (okei, seal on kirjas, et auhind antakse arvutile, aga see ei muuda eriti asja: http://www.loebner.net/Prizef/loebner-prize.html "Dr. Loebner pledged a Grand Prize of $100,000 and a Gold Medal (pictured above) for the first computer whose responses were indistinguishable from a human's"). Samas on see ka loogiline, sest programmil võib olla ju mitu autorit... Kui siiski tundub vale, andke teada, kohe ei julgenud parandada.--Maksiml 3. jaanuar 2012, kell 06:26 (EET)

---

Vikipeedia teistes keeltes artiklitele ei viidata.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 12:07 (EEST)

Kuidas siis seda mõista: Mall:Tõlkimine/Ref (kasuta seda malli muukeelsest Vikipeediast tõlgitud artiklite "Välislingid" alajaotuses, et viidata tõlgitud teksti allikale)? 2001:7D0:87FF:6480:1CBC:5C3E:44BB:A511 12. oktoober 2016, kell 12:27 (EEST)

See ei ole viitamine, vaid teksti päritolule osutamine. Muidu ei austata inglise vikis kirjutajate autoriõigusi. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 12:39 (EEST)

Siis tuleks väljavõetud mall "See artikkel on täielikult või osaliselt tõlgitud artikli(te)st Turing_Test sellest versioonist" välislinkidesse tagasi panna. 2001:7D0:87FF:6480:1CBC:5C3E:44BB:A511 12. oktoober 2016, kell 14:02 (EEST)

Lihtsalt täpsustan, et lehel Vikipeedia:Viitamine on öeldud järgmist: "Kui artikli kirjutamisel kasutakse muukeelsete Vikipeediate artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes muukeelsetes artiklites." --Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 01:29 (EEST)

See on tõsi. Aga see märkus seal all ei ole mitte selleks, et väidete õigsust tõendada, vaid selleks, et tunnustada nende tööd, kes inglise vikis kirjutasid. Sellepärast ongi see teisiti vormistatud. Ametlike reeglite järgi tuleb teisest vikist tõlkimisel vastav märkus lisada, ainult meil järgitakse seda harva. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 08:46 (EEST)

Tunnustamise vastu ei ole mul loomulikult mitte midagi, kuid see võiks toimuda pigem arutelulehel lokaalse infona teistele kaastöölistele, et see või see tekstijupp on tõlgitud sealt või sealt võõrkeelse vikipeedia artiklist. Kuna Vikipeedia olemus on olla ajas muutuv, võib lihtsalt tekkida olukord, kus muutunud on nii mainitud võõrkeelne vikipeedia lehekülg kui ka eestikeelne lehekülg. Ja kui siis artikli lehel ilutseb igavesti selline tänumall, on artikli sisu seisukohast tegu infomüraga.--Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 14:44 (EEST)