Arutelu:The Royal Vio

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

d͡z1941. aastal kino natsionaliseeriti

Artiklist Kino selgub, et Eesti NSV RKN otsusega 30. septembrist 1940 natsionaliseeriti Eestis 47 kino. Vaevalt küll, et mõne kino natsionaliseerimist aasta võrra edasi lükati? 90.190.71.25 8. november 2015, kell 23:40 (EET)[vasta]
See ei tähendagi, et aasta võrra, võis olla ka mõne kuu võrra. Natsionaliseerimist vormistati objektinimekirjade kaupa ja 47 kino 30. septembri otsuses ei pruukinud hõlmata kõiki kinosid, mis tollal Eestis olid. Näiteks laevu natsionaliseeriti vähemalt kolmes jaos eri otsustega, mille vahet jäi paar kuud. Ssgreporter (arutelu) 8. november 2015, kell 23:53 (EET)[vasta]
Artiklis viidatud Kadri Kanteri magistritöö sedastab asjassepuutuva protsessi faktoloogiat. Tuleb tähele panna, et natsionaliseerimine, sh kinode natsionaliseerimine oli protsess, mitte hetkeline sündmus. Protsessi alguseks oli õigusakt, millega otsustati kinod koos varaga ning samuti kinodeks ehitatud majad natsionaliseerida. Protsess jõudis lõpule siis kui valdus reaalselt vastavale riiklikule asutusele üle läks. Seda protsessi on kirjeldatud Kadri Kanteri töös lk.21-24. See, et kinod kuuluvad natsionaliseerimisele, sätestati 28. septembri 1940 ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ENSV Riikliku Kinokeskuse seadlusega. Kinode natsionaliseerimine viidi tõesti läbi valdavalt vahemikus oktoober-detsember 1940. Konkreetse kino vara halduse ülemineku kuupäeva ei ole Kanteri töös küll toodud. Kanter sedastab aga fakti, et ENSV RKN 21.03.1941 määrusega anti Skandia kinohoone üle ENSV RKN Kinofikatsiooni valitsusele. Sellega oli natsionaliseerimine kindlasti lõpule jõudnud. --VillaK (arutelu) 9. november 2015, kell 18:03 (EET)[vasta]

Artikli pealkiri on vigane. Tallinnas oli kino Royal-Bio, ja ilma grammatilise artiklita:

Kino sündikat. Tallinna Teataja, 10. (23.) november 1916, nr 258, lk 1.

Suurim kinokontsern Eestis. Rahvaleht, 11. detsember 1926, nr 146, lk 1.

90.190.71.25 9. november 2015, kell 15:46 (EET)[vasta]

No ei ole pealkiri vigane. Vaata siit [1] või siit [2], kuidas kirjutati gooti tähestikus V ja kuidas kirjutati gooti B. Viidatud ajalehtedes on tõesti kasutatud kirjapilti "Royal-Vio" sidekriipsuga ja ilma artiklita. Sellise kirjapildi saab soovi korral lisada rööpnimena. 21.10.1911 Päevaleht [3] kasutab nimekuju "The-Royal-Vio". 02.09.1912 Tallinn Teataja [4] kasutab nimekuju The Royal Vio, ilma sidekriipsudeta, kuid artikliga. Sama 18.09.1912 Tallinna Teatajas: [5]. 07.07.1915 Tallinna Teataja [6] kirjutab kino nime ladina tähtedega "The-Royal-Vio". 11.10.1938 Uus Leht [7], mis kasutab samuti juba ladina tähestikku, kirjutab "Royal Vio" ilma sidekriipsudeta, aga ka ilma artiklita. Nii et kindlasti oli kino nimes Vio ja mitte Bio. Nimekuju "Bio" esineb mõnel juhul automaatsete tekstituvastussüsteemide poolt ekslikult ladina tähestikku transkribeeritud tekstides. Paraku ei suuda need automaatsed tekstituvastussüsteemid gooti tähestiku üleslugemisega hästi hakkama saada, nendes transkriptsioonides on palju vigu ka teiste tähtedega (nt m ja w eristamine). Grammatilise artikli kasutamise suhtes tasub tähele panna, et ajalooliselt vanimad allikad kasutavad seda süstemaatiliselt, hilisemates allikates on see sageli ära jäetud. Mis on seletatav sellega, et kasutamise käigus nimi ilmselt mugandus ja lühenes. Tasub arvestada ka seda, et ajalehekuulutused pärinevad ilmselt kinopidajatelt ehk algallikast - ilmselt keegi teine neile reklaami tegema ei hakanud, küll nad tegid seda ise. Stiililine variatsioon on nime kirjutamises sidekriipsudega või ilma. See oli aga sellel ajastul küllalt levinud stiililine aspekt ja ei puuduta kindlasti vaid seda konkreetset kino. --VillaK (arutelu) 9. november 2015, kell 17:28 (EET)[vasta]
Sõna "biograf" on vanasti tähendanud ja tähendab tänaseni mõnes keeles (näiteks rootsi, taani jt) kino, filmi; niisamuti nagu bioskoobiks (kreeka keelest bios, 'elu', ja skopē, 'vaatama') nimetati vendade Emil ja Max Skladanowsky 1895. aastal leiutatud filmiprojektorit. Esimene kino Tallinnas, Elektro Biograf alustas tegevust 1907. aasta detsembris. Sellele lisandusid peagi teised. The Express Bio (hiljem lihtsalt Express Bio) avati 1908. aastal, aadressiks Viru 3. 90.190.71.25 9. november 2015, kell 19:59 (EET)[vasta]
Seda küll. Bio sobib kino nimesse iseenesest hästi ja sellise nimega kinosid on veel tänapäevalgi, nt Cinema Bio [8] Šveitsis. Kuid see ei muuda siiski kuidagi fakti, et konkreetse kino nimeks oli (The) Royal Vio. Ka selline nimi pole sugugi ainukordne ning on samuti siin–seal siiani kasutusel [9].--VillaK (arutelu) 9. november 2015, kell 22:01 (EET)[vasta]
Esimesena mainitud ajalehes on ka teise kino nimes V-täht: Express-Vio. Andres (arutelu) 10. november 2015, kell 10:03 (EET)[vasta]
Esimesena mainitud ajalehes - siin on mitmetele ajalehtedele viidatud, millist sa silmas pead? Ma ei tea, kust küll see "Vio" tulnud on, etümoloogiast lähtudes saab see ainult "Bio" olla. Gooti kirja lugemisel ei ole ma eksinud: minu näiteks toodud tekstides leiduv sõna "Balti" on kirjutatud täpselt sama tähega. 90.190.71.25 11. november 2015, kell 11:36 (EET)[vasta]
Andres on silmas pidanud vist seda Tallinna vanima kino juubel. Uus Eesti, 11. oktoober 1938, kus ladina tähtedega kirjutatakse kinost "The Express Vio". Seal võib olla viga, sest räägitakse kinost, mida kirjutamise ajal enam ei olnud.
The Royal Vio nime etümoloogiat võib küll selgitada, kuid teooriat, et omanikud kirjutasid ladina tähtedega reklaamides kino nime selle eksisteerimise ajal valesti ja sama viga kordavad hiljem ilmunud entsüklopeediad, ei saaks väga tõsiseks pidada.--VillaK (arutelu) 11. november 2015, kell 11:50 (EET)[vasta]
Muide, Eesti Film 100 kirjutab artiklis Esimesed kinod Eestis: "The Express Bio", niisamuti TeMuKi artiklis Sajand teatris, muusikas, kinos 1900-1910: "The Express Bio". Miks selline segadus "Bio" kinonimedega on tekkinud, ei oska arvata. Võibolla on tegemist venepärase hääldustraditsiooniga? Seda, et gooti kirjas kirjutati need nimed sama tähega, kui samas tekstis esinevad Balti, Beaumont, Beaucourt, ka ignoreerida ei saa. Erinevus ilmneb alles ladina kirjas. 90.190.71.25 11. november 2015, kell 13:39 (EET)[vasta]
On mitmete allikatega tõendatud faktid, et ühe kino nimi oli (The) Express Bio ja teise kino nimi oli (The) Royal Vio. Puuduvad faktid, et nende nimede panemise ajal oleks tegemist olnud segadusega. See nö segadus on tekkinud ainult mõne lugeja peas, kes pole faktidega piisavalt tutvunud või on neid ekslikult tõlgendanud. Nime "Royal Vio" kandsid 20. sajandi alguses mitmed kinod mitmes Euroopa linnas, sh Budapestis [10] aastast 1903, Lvivis [11] aastast 1906, Riias [12] aastast 1907, Tšerepovetsis [13] aastast 1910, Tavannes'is [14] aastast 1912 jne. See loetelu ei ole lõplik, kuid näitab ilmekalt, et selline kino nimi oli tol ajastul tavaline. Tõenäoliselt Tallinna kino omanik Fallstein lihtsalt "laenas" selle nime, olles seda varem mujal näinud või kuulnud. Nagu nähtub mitmelt kuulutuselt, on The Royal Vio lühendatud versioon Royal Viophon'ist [15].
PS. Kui vanemad on otsustanud oma esimest last kutsuda nimega "Kiire Tiiu", siis miks nad ei võiks oma teist last kutsuda nimega "Kuninglik Viiu"? Teisisõnu, vanemad panevadki sageli oma lastele selliseid kõlaliselt sarnaseid nimesid nagu Kati ja Mati, Malle ja Kalle jne. Ilma, et keegi seda mingiks segaduseks peaks. --VillaK (arutelu) 11. november 2015, kell 19:34 (EET)[vasta]

Ma pole eksimisest midagi rääkinud, lihtsalt nentisin, mis lehes kirjas oli. Andres (arutelu) 18. november 2015, kell 10:47 (EET)[vasta]

Pidasin silmas seda: Tallinna Teataja, 10. (23.) november 1916, nr 258, lk 1. See on ju siin esimesena mainitud. Seal on "Express-Vio". Andres (arutelu) 18. november 2015, kell 10:52 (EET)[vasta]

1916. a Tallinna Teataja paljunduse kvaliteet ei ole küll suurepärane, aga mina oma silmanägemisega loen sealt välja sellise teksti: Wiimasel ajal on Tallinnas tähelepanemata uus kinematografide sündikat tekkinud, kes kõik tähtsamad kinod oma kätte tahab wõtta. Praegu on selle ühisuse käes, mille liikmed suuremalt jaolt juudid, "Royal-Vio", "Apollo", "Saturn" ja "Express-Bio".
Samal leheküljel esineb gooti suur B näiteks artiklis "Lääne väerind" sõnas Bolshoi Porok. Gooti V puhul on aga keskmise kaare jõnksu tipu ja rõhtjoone vahel selge vahe. --VillaK (arutelu) 18. november 2015, kell 11:24 (EET)[vasta]
Jah, Sul on õigus. Andres (arutelu) 18. november 2015, kell 13:04 (EET)[vasta]