Arutelu:Teadustekst

Kas "teaduslik kirjutis" on termin, mida kõrvutada mõistega "teadustekst"?--Andrus Kallastu 25. august 2008, kell 13:22 (UTC)

Idee järgi ei pea tekst olema kirjalik, aga kui jutt on kirjalikest tekstidest, siis on minu arvates tegu sama asjaga. Andres 25. august 2008, kell 17:58 (UTC)

Minu küsimus tähendas muud: kas see on termin või mõiste vaba lahtiseletamine?--Andrus Kallastu 25. august 2008, kell 18:14 (UTC)

Küllap "teadustekst" on rohkem termin. Andres 26. august 2008, kell 20:10 (UTC)

"Teadustekst peab võimaldama lugejal kujundada arvamus teostatud uurimistöö teaduslikust pädevusest ja tähtsusest" - kust selline väide pärineb? Reaalne olukord on selline, et teadustekst/artikel peab veenma lugejat tekstis esitatud väidete ainuõigsuses. Ilmselgelt tuleb sisse tuua mõiste "kirjanduse ülevaade"--Hendrix 25. august 2008, kell 19:16 (UTC)

Minu meelest pole ka ainuõigsuses tarvis veenda. Oluline on aga see, et peab olema võimalik jälgida, kuidas autor oma tulemusteni on jõudnud. Andres 26. august 2008, kell 04:53 (UTC)

"Teadusteksti sisulisteks omadusteks on uudsus" - aga kui kontrollitakse olemaolevate andmete paikapidavust, siis pole ju tegemist uudsusega. Aga kontrollima peab. Polegi teadustekst?--Hendrix 25. august 2008, kell 19:22 (UTC)

Ka kontrollimine on uudne. Andres 26. august 2008, kell 04:53 (UTC)

"teadustekst liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mille pealkirjad on lühikesed, lakoonilised ja vastavad töö sisule" - vot see sõltub juba teksti avaldavast firmast. Teadlane reeglina ei oma kirjastust, mis publitseeriks tema töid vastavalt teadlase nägemusele. Tekst kujundatakse vastavalt firma väljakujunenud tõekspidamistele jne. Ka reklaami ei tohi unustada...--Hendrix 25. august 2008, kell 19:29 (UTC)

ja siis on veel ka referendid, kes lähtuvad oma tõekspidamistest...--Hendrix 25. august 2008, kell 19:35 (UTC)

Teadusteksti žanritest on siin liiga pikalt kirjutatud. Andres 26. august 2008, kell 04:53 (UTC)

Milliste allikate põhjal see artikkel on kirjutatud? Siin peaksid olema viited. Andres 26. august 2008, kell 20:09 (UTC)

Selle artikli juures on üks tõsine probleem. Nimelt - entsüklopeedia artikkel peaks olema kirjeldav, mitte normeeriv. See artikkel peaks kirjeldama, millised teadustekstid on, mitte millised nad peaksid olema. Seda silmas pidades taastan algusosas parandused, mis seda olulist põhimõtet silmas pidades tegin. Kk 26. august 2008, kell 20:16 (UTC)

Ei ole nõus. Saan nii aru, et selle artikli idee on justnimelt refereerida kehtivaid norme, mitte kirjeldada võimalikke teadustekste.--Andrus Kallastu 26. august 2008, kell 22:07 (UTC)

Selgitan: näiteks leidub hulk teadustekste, mis pole liigendatud, mis kasutavad kohati emotsionaalset väljendusviisi ning mis on keeleliselt kohmakad. Pigem on neis nõuetes loetletud kriteeriume, mis eristavad head teksti halvemast. See aga ei sobi mu meelest siia artiklisse, või vähemalt nii pikalt mitte. Seda artiklit peaks teadusteksti liike puudutavate nõuete osas tublisti lühendama, ning varustama kindlasti viidetega, kus niisuguseid nõudeid on esitatud. Kk 26. august 2008, kell 20:45 (UTC)

Millise probleemiga tegeleb lause märge tegeliku autori (või autorite kollektiivi) kohta?--Andrus Kallastu 26. august 2008, kell 21:58 (UTC)

Mina saan nii aru, et esitatud on kolm kõikjal kehtivat nõuet, millest üks on, et teadustekstist peab selguma, kes on selle autor. Andres 27. august 2008, kell 12:32 (UTC)

Toetan Kk-d. Andres 27. august 2008, kell 06:06 (UTC)

Olen loomulikult nõus, et see artikkel peab andma ülevaate kehtivatest vormidest ja nomidest, mitte olema ise normeeriv (ta ei saagi seda olla, sest Vikipeedia ei kehtesta norme). Samas liiga üldiselt pole ka mõtet kirjutada. See, et tekst peab olema loogiline või et sellel on autor, ei kehti ju ainult teadusteksti kohta. Viitamine on tõepoolest üks olemuslikest nõuetest, kuid kas see peab olema esitatud nii kategooriliselt kohe artikli alguses?--Andrus Kallastu 27. august 2008, kell 08:55 (UTC)

Ka see, mis artikli alguses on öeldud, on vaieldav ning rohkem normatiivne. Teadusteksti tuleks minu meelest defineerida pigem funktsiooni kaudu.

Arvan, et teadusteksti tuleks defineerida nii tema funktsiooni (mis on loomulikult põhiline) aga ka teatud formaalsete erisuste kaudu, mis eristab teadusteksti näiteks kunstilisest tekstist, religioossest tekstist või tarbetekstist. Muidu ei ole sellisel artiklil suurt mõtet.--Andrus Kallastu 27. august 2008, kell 19:58 (UTC)

Minu meelest peaksid formaalsed erisused kuuluma kirjelduse, mitte definitsiooni juurde, sest nad on funktsiooni suhtes sekundaarsed ega ole olemuslikud. Ja ka kunstiteosel võivad olla teadusteksti formaalsed erisused, võtame näiteks Enn Vetemaa "Näkiliste välimääraja". See kirjeldus peaks artiklis muidugi sisalduma. Andres 27. august 2008, kell 20:36 (UTC)

Ülevaate andmisel tuleb arvestada, et jutt ei ole ainult praegustest. vaid ka varasematest teadustekstidest. Nõuded on aja jooksul muutunud ega ole igal pool ühesugused. Ja kui jutt on normidest, siis on viiteid tarvis, sest seisukohad võivad olla erinevad.

Olen nõus, artiklis võiks olla käsitletud ka teadusteksti kujunemise ajalugu.--Andrus Kallastu 27. august 2008, kell 19:58 (UTC)

See, et siin peab rääkima normidest, mitte tegelikkusest, ei ole minu meelest ilmne. Mõiste ise ei ole ju puhtnormeeriv. Andres 27. august 2008, kell 12:32 (UTC)

Mis on "tegelikkus"? Loomulikult erinevad kõik reaalsed teadustekstid mingis mõttes sellisest reduktsioonist.--Andrus Kallastu 27. august 2008, kell 19:58 (UTC)

Ka seda erinevust tuleks tematiseerida. Andres 27. august 2008, kell 20:37 (UTC)

Selle artikli puhul võiks kasutada küllaltki keskse allikana nt raamatut

Chemla, Karine (ed.) 2004. History of Science, History of Text. (Boston studies in philosophy of science 238.) Springer.Kk 27. august 2008, kell 20:50 (UTC)

Osa raamatust on loetav siin. Andres 27. august 2008, kell 22:58 (UTC)

Link standard viib valesse kohta. Mida mõeldakse kriteeriumi all? Andres 2. september 2008, kell 05:52 (UTC)

Kolm teadusteksti üldist omadust ei ole lahti seletatud. Kas need on normatiivsed? Faktiliselt need nõuded täidetud ei pruugi olla. Näiteks on üks oluline teadustöö avaldatud Studenti nime all. Mõne töö puhul pole selge, kas Bahtin on nende tegelik autor. Mõnikord on töö autorite hulgas keegi, kes tegelikult selle töö valmimises pole osalenud. Andres 2. september 2008, kell 05:52 (UTC)

Alajaotuses "Vormilised omadused" esinevad laused: "Võib öelda, et teadustekstidele on ühine, et neis sisaldub empiirilise osa kirjelduse, tulemuste ja analüüsi äratoomine. ... Empiirilist materjali esitatakse teadustekstis ainult vajaduse korral teoreetilise lähenemise selgitamiseks." Need ei ole omavahel hästi kooskõlas. Siin ei arvestata, et töö võib olla originaalsel empiirilisel uuringul põhinev või puhtteoreetilist laadi. Andres 2. september 2008, kell 05:59 (UTC)

Meil ei ole lehekülge Viitamine, seetõttu ei tohiks pealkirja ette näha. Andres 1. september 2010, kell 17:02 (EEST)[vasta]

Alajaotuses "Essee" on asjad segi nagu puder ja kapsad. Andres 5. märts 2011, kell 08:06 (EET)[vasta]