Arutelu:Seadusandlus
Keegi kuskil ütles, et seadusandlus on seadustest laiem mõiste, hõlmates ka muid õigusakte (normatiivakte). Mul on meeles, kuidas sellise sõnatarvitusega on võideldud ning öeldud, et seadusandlus on tegelikult nii-öelda seaduste andmine ja muud see sõna ei tähenda. Andres 15:06, 17 Nov 2004 (UTC)
Seadusandlus on natuke laiem mõiste kui seaduste välja andmine vastu võtmine.
Sisulise määratluse järgi on seadus normatiivakt, see tähendab, et see reguleerib elulisi asjaolusid üldise (abstraktse normiga). Sellise käsitluse järgi on ka valitsuse ja kohalike omavalitsuste määrused seadused.
Formaalse määratluse järgi on seadus see, mis on vastu võetud seadusandliku organi (parlamendi) poolt. Kas vastuvõetud akt midagi reguleerib pole oluline. Seadusena võib sellisel juhul käsitleda ka arvamusavaldusi ja deklaratsioone, mis on vastu võetud parlamendi poolt.
Mina pooldan isiklikult materiaalset määratlust, sest tänapäeval on võimude lahususe printsiip niivõrd hägustunud, et seadusandlusena ainult seaduste käsitlemine jätab tähelepanu alt välja liiga palju regulatiivseid norme.
Mõiste seadusandlus mulle eriti ei meeldi, sest see tähendab iseenesest ka seaduste (õigusaktide) vastuvõtmise protsessi. Praegusel juhul on seda mõistet siin sisustatud minu arust ainult vastuvõetud seadustega (ehk siis seadusandluse produktidega).
ToomasVe
- Selleks et alla kirjutada, vajuta neli korda ~ .
- Üks asi on seaduse mõiste, mille erinevatest versioonidest saab kirjutada artiklis Seadus. See, millele mina tahtsin tähelepanu juhtida, oligi see, et seadusandlus on protsess, mitte produkt, kuigi seda sõna ka produkti tähenduses kasutatakse.
- Kui seadust mõista normatiivaktina, miks siis mitte kasutadagi terminit "normatiivakt", mis on ühemõtteline. Siis võiks ju ka "seadusandluse" asemel öelda "normatiivaktid". Andres 19:37, 17 Nov 2004 (UTC)
Seaduse kui üldisi norme sisaldava akti erisus on tema üldkohustuslikkus. Üldisi käitumisnorme võivad sisaldada ka mitmed muud aktid peale seaduste, kuid üldkohustuslikuks teeb nende järgimise üksnes riigi sund. Seetõttu ei ole seaduste käsitlemine pelgalt normatiivaktina päris õige.
Küll on õigusnormid üks sotsiaalsete normide alaliike. Seega oleks võimalik artikkel "Sotsiaalsed normid", mis käsitleb käitumist reguleerivaid norme. Sealhulgas oleks ühe sotsiaalse normi alaliigina välja toodud õigusnorm.
Mis puudutab seaduste igakülgset käsitlemist, siis oleks soovitav teha artikkel "õigusaktid", kus saab käsitleda seadusi ja haldusakti nii materiaalsest kui ka formaalsest aspektist.
Kui luua eelnevalt välja pakutud artiklid, ei ole võimalik enam lähtuda artiklist "seadusandlus", sest see on liiga üldine ning kui see ei hõlma õigusaktide käsitlust jääb järgi üksnes seadusandlik protsess, mis on kitsam mõiste kui seadusandlus. Selle lahendus oleks minu arust teha artikkel "õigusloome". Samas ei ole ma ka selles terminis hetkel päris kindel.
Milles olen kindel, on see, et artikli "seadusandlus" sisustamisel tekib selle mõiste laialivalguvuse tõttu raskusi. ToomasVe 07:25, 18 Nov 2004 (UTC)
- Põhimõtted on minu meelest niisugused: igale mõistele peaks vastama eraldi märksõna, sealhulgas kindlasti üldmõistele. Kui ühel terminil on mitu tähendust, siis tuleb tähenduste erinevust vastavas artiklis selgitada. Vajaduse korral tuleb teha mitu artiklit. Andres 08:37, 18 Nov 2004 (UTC)
Minu meelest see lõik ei sobi siia. Tõstsin ta esialgu välja.
Seadusandlus koosneb reeglitest ja karistustest, mille abil tõstetakse ühiskonna liikmete ja ühiskonna kui terviku heaolu. Reeglid on vahendid, mille abil pannakse toimima skeem, mis peab viima heaoluni. Karistused on vahendid, mille abil arendatakse inimeste vastutusvõimet ja -tunnet, suunates nende tegevuse üldisi ja konkreetseid tagajärgi mõistlikkuse piires vastavate tegevuste teostajate kaela, kui see ei toimu iseeneslikult piisavalt silmnähtavalt.
Andres 04:46, 16 Apr 2005 (UTC)
Kas definitsioon Seadusandlus on õigusaktide kehtestamise protsess. on ikka täpne? Iga õigusakt ei ole veel seadus (kasvõi kohtuotsus näiteks). --Lulu 18. oktoober 2005, kell 17.51 (UTC)
Minu meelest tekitab segadust, et "rahva" juurest on lingitud artiklile Kodanik. Andres 19. oktoober 2005, kell 11.26 (UTC)
Praegu on kogu esitus Eesti-keskne. Minu meelest tuleks rääkida kõigepealt sellest, mis on seadusandlusele kõikjal ühine, ja siis alles sellest, kuidas asi käib Eestis. Andres 19. oktoober 2005, kell 11.29 (UTC)
Kui seda "seadusandluse" kategooriat tõesti vaja on, siis võiks selle minu arvates pealkirjastada kas "õigusaktid" või "Eesti õigusaktid. Ma ei ole leidnud ühtegi koha, kus kategooriatest midagi juttu oleks, seepärast ise ei torgi. Või ongi nii ette nähtud et sinna igaüks juurde ei pääse? --Heiki e 26. oktoober 2005, kell 23.50 (UTC)