Arutelu:Renessanss
Võib-olla peaks selle kustutama. Andres 30. mai 2006, kell 21.33 (UTC)
Artikkel ei ütle, mis asi renessanss on, vaid piirdub etümoloogiaga. Andres 30. mai 2006, kell 21.48 (UTC)
- Vilets artikkel igatahes. Lööme lärmi, kasvõi siin arutelus. Ehk keegi kirjutab normaalse alguse. Appi! --Lulu 30. mai 2006, kell 21.57 (UTC)
Renessansi selline üldiseloomustus ei ole ainumõeldav. Igatahes ei ole faktid ja tõlgendus selgelt lahku viidud. Siin aitaksid ajaloolised ja ideedeajaloolised detailid. Peale selle jääb mulje, et on kasutatud laenatud sõnastust. Andres 31. mai 2006, kell 17.44 (UTC)
Tekst artiklist renesanss siia arutelulehele üle toodud:
Renesanss ehk taassünd
Renesanss sail alguse 14-16 sajandil Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism. Oluliseks muutus isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandusid sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks.
Suurimad esindajad
Giovanni Boccaccio (1313–1375)
Leonardo da Vinci (1452–1519)
William Shakespeare (1564–1616)
Michelangelo Buonarroti (1475–1564)
Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520)
Mida tähendab see lause -
- Selle tagajärjel sulandusid sakraalne ja profaanne.,
ja kui see on õige ja oluline, kas ehk saaks selle pisut lihtsamalt sõnastada?ML 11. juuli 2007, kell 16:06 (UTC)
See lause -
- Asjad ja teod kaotasid sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks.
tundub kahtlane.ML 11. juuli 2007, kell 16:06 (UTC)
- Need tunduvad kellegi teooriana. Arvan, et ilma atributsioonita pole neil suurt mingit väärtust. Andres 11. juuli 2007, kell 16:36 (UTC)
- Need laused on oma olemuselt suhteliselt õiged. Tõesti, selliseid muutusi renessansi puhul mainitakse (paraku ei mäleta allikaid). Ilmaliku ja sakraalse piirid renessansis kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Teaduse areng, kirjanduse areng, kunsti areng - kujutistesse ilmub jumala kõrvale maine element, religioosseid teemasid kujutatakse maises võtmes, kirikuarhitektuur muutub inimesekesksemaks jne. Ühtsus ja ühemõõtmelisus tähendab sisuliselt sedasama - vertikaalne mõõde: inimene all, jumal kõiges ülevam(al) hägustub, mõeldagu näiteks reformatsioonile, mis nihutab inimese ja jumala suhte võrreldes katoliiklusega suhteliselt võrdsetele alustele. Ka siin paralleel gooti arhitektuuriga, mis püüdles kõrgusesse, jumala vägevuse poole; renessansskirikud on hoopis ilmalikumad, maised, inimlikud. Ehk siis - laused pole iseenesest valed, küll aga võiks nad tõesti viidatud olla ning ehk pisut lahti seletatud.--Ken 12. juuli 2007, kell 20:35 (UTC)
- Neid peab tõesti lahti seletama, ja mitte lühidalt. Neid asju ei saa faktina võtta, mistõttu tuleb viidata. Ideaalne oleks esitada erinevad käsitlused. Andres 13. juuli 2007, kell 08:53 (UTC)
- Panin need mõtted mingis sõnastuses sisse, aga minust ei ole korralikku eri käsitluste esitajat ja kellelegi viidata ma ei tea. Nii et teen ettepaneku, et võtke välja või sõnastage ise korralikumalt.ML 14. juuli 2007, kell 13:25 (UTC)
- Las nad niikaua olla, kuni keegi paremini teeb. Andres 14. juuli 2007, kell 13:50 (UTC)
- Panin need mõtted mingis sõnastuses sisse, aga minust ei ole korralikku eri käsitluste esitajat ja kellelegi viidata ma ei tea. Nii et teen ettepaneku, et võtke välja või sõnastage ise korralikumalt.ML 14. juuli 2007, kell 13:25 (UTC)
- Neid peab tõesti lahti seletama, ja mitte lühidalt. Neid asju ei saa faktina võtta, mistõttu tuleb viidata. Ideaalne oleks esitada erinevad käsitlused. Andres 13. juuli 2007, kell 08:53 (UTC)
- Need laused on oma olemuselt suhteliselt õiged. Tõesti, selliseid muutusi renessansi puhul mainitakse (paraku ei mäleta allikaid). Ilmaliku ja sakraalse piirid renessansis kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Teaduse areng, kirjanduse areng, kunsti areng - kujutistesse ilmub jumala kõrvale maine element, religioosseid teemasid kujutatakse maises võtmes, kirikuarhitektuur muutub inimesekesksemaks jne. Ühtsus ja ühemõõtmelisus tähendab sisuliselt sedasama - vertikaalne mõõde: inimene all, jumal kõiges ülevam(al) hägustub, mõeldagu näiteks reformatsioonile, mis nihutab inimese ja jumala suhte võrreldes katoliiklusega suhteliselt võrdsetele alustele. Ka siin paralleel gooti arhitektuuriga, mis püüdles kõrgusesse, jumala vägevuse poole; renessansskirikud on hoopis ilmalikumad, maised, inimlikud. Ehk siis - laused pole iseenesest valed, küll aga võiks nad tõesti viidatud olla ning ehk pisut lahti seletatud.--Ken 12. juuli 2007, kell 20:35 (UTC)
Renessanss tuleb muusikas, kunstis ja kirjanduses lahti kirjutada. Pooldan artikli uuesti kirjutamist.--Tiuks 19. august 2007, kell 22:52 (UTC)
- Mismoodi uuesti? Andres 20. august 2007, kell 06:02 (UTC)
Oi sellest on niipalju kirjutada, aga kas see viitsib. Mina igatahes ei luba.--Tiuks 20. august 2007, kell 18:59 (UTC)
- Kas Sa mõtled täiendamist või kõige kustutamist ja otsast alustamist? Andres 20. august 2007, kell 19:00 (UTC)
Lihtsam on kirjutada uut. Ma praegu muusikaajaloosse ei tahaks süveneda. Küll tasapisi aitan korda teha. Vikipeedia on koht, kust saaks kõik lihtsalt kätte ja seda keskkonda tuleb ära kasutada. Püüan tasapisi aidata.--Tiuks 20. august 2007, kell 19:30 (UTC)
- Uut kirjutada võib küll olla lihtsam, kuid vana tuleb siiski säilitada niipalju kui võimalik, sest sellel põhineb koostöö. Andres 20. august 2007, kell 19:33 (UTC)
Olen nõus. Kui tekib uus täiuslikum artikkel, siis saab viidata sellele artiklile. Teise kirjutatud artiklit on raske täiendada. Saan aru, et vikis on headest kirjameestest puudus. Kõik tahavad OMA raamatut välja anda ja siin ei taha oma teadmisi avaldada. Kui muusikateooriaga ühele poole saan, siis tuleb muusikaajalugu käsile võtta. Kirjutajatelt sooviks põhjalikumaid artikleid.--Tiuks 20. august 2007, kell 19:51 (UTC)
- Vikipeedias ei saa ühel teemal kirjutada mitut artiklit. Muidugi tuleb kõlbmatu materjal välja visata, aga ei saa lihtsalt mugavuse pärast otsast peale hakata. Kui iga kirjutaja hakkaks otsast peale, siis ei oleks vikil mõtet.
- Ka mina sooviksin põhjalikumaid artikleid. Aga igaüks kirjutab nii. nagu oskab ja parajasti tahab. Andres 20. august 2007, kell 21:24 (UTC)
- Vikipeedias ei pea enne kirjutamist pikalt plaani pidama. Tehtut saab igal ajal ümber teha, ja ka struktuur muutub töö käigus. Andres 20. august 2007, kell 21:27 (UTC)
- ma hästi ei usu, et siin kirjutatakse OMA raamatu kõrvalt ja ei taheta kõiki oma teadmisi avaldada. Aga loomingulised prioriteedid peavad muidugi paigas olema. Selge see, et kõigepealt oma raamat või artikkel valmis ja siis on sealt hea copy/paste teha. Koos vastavate viidetega.--Hendrix 20. august 2007, kell 21:32 (UTC)
Inglise keelsest vikist võiks eeskuju võtta.--Tiuks 20. august 2007, kell 22:07 (UTC)
- Kindlasti. Ja ka teistest vikidest. Andres 21. august 2007, kell 00:05 (UTC)
tre-, quattro- ja cinque-cento = 300-, 400-, ja 500-sajandad; samas, "kõrgrenessanss" (Leonardo "Püha õhtusöömaaeg" kuni 1527. a (Firenze vallutamine)) peaks/võiks ehk kusagil sees olla --Toivo (arutelu) 4. aprill 2012, kell 21:27 (EEST)
ja, kuis sai itaalia ri + nascere (taas, uuesti + sündima) alguse prantsuse sõnast...--Toivo (arutelu) 4. aprill 2012, kell 21:36 (EEST)
- ma usun, et siin on mõeldud seda, et eestikeelne "renessanss" tuleb prantsuskeelsest sõnast. eestikeelne sõna ei alga silbiga "ri". kuidas sõna prantsuse keelde sai, võib muidugi lisada. ja kas prantsuse keelest tuli eesti keelde otse või pigem saksa keele kaudu, maksab ka täpsustada, kui keegi on selle etymoloogia läbi argumenteerinud, nii et viidata annaks. võib täitsa olla it > pr > sks > ee. -- 62.65.216.11 4. aprill 2012, kell 23:34 (EEST)
- Nojah, siis peaks juba keeleajaloolisest vaatenurgast panema algusesse lad... --Morel (arutelu) 4. aprill 2012, kell 23:52 (EEST)
Arhitektuuristiilist peaks olema omaette artikkel. Andres (arutelu) 7. detsember 2013, kell 10:14 (EET)
Seda on kritiseeritud üksikute meistrite töödele liigse keskendumise ning ajaloolise konteksti vähese jälgimise pärast.
- Minu meelest see sõnajärje muutus ei olnud hea, sest muutis rõhud valeks. --Andres (arutelu) 27. november 2022, kell 05:51 (EET)