Arutelu:Rõhtsirge

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Siin [1] on hulk jooniseid, kus abstsisstelje kulgemise suund joonisel on "paremalt vasakule".--VillaK (arutelu) 6. september 2017, kell 23:02 (EEST) Rõhtsirge ristub püstsirgega. Loen ja imestan – kas iga rõhtsirge kohta on alati olemas püstsirge, et sellega ristuda saaks? --VillaK (arutelu) 7. september 2017, kell 06:58 (EEST)

Tegin ümber, aga ma pole kindel, et see on õige, sest ma pole kindel, mis asi see rõhtsirge on. Andres (arutelu) 7. september 2017, kell 08:34 (EEST)
Mõiste ja määratlus pärineb raamatust Elts Abel, Mati Abel, Ülo Kaasik 2001. Koolimatemaatika entsüklopeedia. rõhtsirge, lk 185. On võimalik, et rõhtsirge all mõistetakse muudes valdkondades midagi muud või selgitatakse seda kuidagi teisiti. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2017, kell 08:40 (EEST)
Jah, kui ma loeks neid lauseid koolimatemaatika entsüklopeediast, siis ma ei imestaks, sest ma saaksin aru, et kellele, milleks ja millises kontekstis niimoodi lihtsustatult seletatakse. Aga teadmiste poolt rikutud inimesena Vikipeediast neid lauseid viitamata kujul lugedes tekib imestus. --VillaK (arutelu) 7. september 2017, kell 08:47 (EEST)
1. Vikipeedia artiklil ei ole kindlat adressaati. Kui leiad, et mõiste vajab täpsemat lahtiseletamist, võib seda artiklis ju alati teha.
2. Seni on üldiselt olnud põhimõte, et tavakooli õpikute tasemel infole ei viidata, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine#Viidet_ei_lisata --Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2017, kell 08:59 (EEST)
Ent kui Vikipeediasse lihtsalt kopeerida lause kooliõpikust, siis me ju varjatult eeldame, et nende lausete (artikli) adressaadiks ongi just kooliõpilane (konkreetsel kooliteadmiste tasemel). Elementaarsetele õpikuteadmistele mitteviitamise reegli (Viidet ei lisata … üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest) rakendamisel võiks ka kasutada tervet mõistust. On ju selge, et alg- ja põhikoolis selgitatakse lastele mitmeid asju väga lihtsustatult, gümnaasiumis ja kõrgkoolis käsitletakse samu teemasid juba järgmistel kompleksuse tasanditel. Formaalselt võttes selgitatakse algklassides lastele mitmeid asju isegi ebakorrektselt, ent see lihtsustamine teenib oma eesmärki ja võimaldab samm-sammult liikuda suurema keerukuse poole. Kui me ei viita, millisele lihtsustuse tasemele (millise klassi või koolitaseme teadmisele) üks või teine õpikust pärinev lause vastab, siis võib teemaga mitte kursis oleval lugejal tekkida ekslik mulje, et see ongi kogu olemasolev teadmine antud asjast. Muidugi on ka koolitarkusi, mis viitamist ei vaja. --VillaK (arutelu) 7. september 2017, kell 09:42 (EEST)
Olen nõus, et võib-olla senine põhimõte - "tavakooli õpikutele ei viidata" - vajaks ümbervaatamist.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2017, kell 10:04 (EEST)