Arutelu:Purjekas

aloha Akra!

peeled kokku moodustavad peelestiku, mis on üks seisva tagalase osi! seega - taglas jaguneb seisvaks ja liikuvaks, seisev taglas peelteks ja trossideks, mida nimetatakse kooskõlas ülessandega kas staagiks, vandiks, parduuniks jne. suwa 07. veebruar 2007. 23:53 (EET).

Kõik õige võta maha. Siia alla oleks vaja see putjelaevade jaotus nimistuna lahti kirjutada, siis saaks iga laevatüübi kohta eraldi artiklites edasi minna.Akra 7. veebruar 2006, kell 22.00 (UTC)

Üritasin süstematiseerida laevatüüpe. esialgu jäi see materjal üle, tõstsin välja. Neile tuleb süsteemis koht leida.

• • kutter - mitme eespurje ja suurpurjega
• kahemastiline
  • jaul
  • jaala
  • pikklaev
  • buss
  • uisk

Ainsad mida ma ei tea on "buss" ja "pikklaev". Ilmselt on tegemist mingi tüübi teise nimega. Akra 8. veebruar 2006, kell 21.57 (UTC)

ee appi -- miks kutter välja ?

http://en.wikipedia.org/wiki/Cutter

pikklaev & buss on viikingaegsed

http://ester.nlib.ee/search*est/aM%7B232%7Dass%2C+Vello/amw~bss+vello/1%2C2%2C22%2CB/bibframe&FF=amw~bss+vello+1940&14%2C%2C21

http://en.wikipedia.org/wiki/Longship

busse kohta hetkel kiirelt ei leidnud

priitpuri on opakal ja harkpoom nt purjelaual & "Vanemuisel"

kaljas ei ole ainult kahvlitega, vaid on rannasõidukuunar

--Suwa 9. veebruar 2006, kell 16.45 (UTC)

Panin kuttri ja pikklaeva tagasi, otsi bussile koht. :kaljas ei ole ainult kahvlitega... nii nagu mina kirja panin väidab Ants Pärna. Minu arvamus asjast on et eestlased ei viitsinud kuunarit ja kaljast kõnepruugis lahutada ja nimetasid neid kõiki kaljasteks, kuna erinevus oli ainult purjestuses, mitte suuruses.Akra 9. veebruar 2006, kell 17.33 (UTC)

kas kas priitja kahvelpurje peab lahku viima, kui jah siis tee seda.Akra 9. veebruar 2006, kell 17.33 (UTC)

Ohjah -- veelkord kaljas on kahemastiline rannasõidukuunar,

millel võisid olla ilma tengideta mastid,

mis omakorda võisid olla sama kõrgusega.

Samas kuunarid võivad olla kahe või enama mastiga,

seejuures on esimene mast tavaliselt (nt jaht) lühem.

sama kõrge on kuunari mastid nt taakselkuunaril.

Eriliik kuunareid on ka marsseilkuunarid.

Ja lisaks veel oh imet -- osa klippereid olid ka kuunarid.

Hetkel on mul kõik käsiraamatud kaugel, seega kirjutan peast

ja kiiruga, niiet paranda kui tead.

suwa --Suwa 9. veebruar 2006, kell 19.58 (UTC)

Asjase süvenedes ei pea minu arvamus pärielt paika. Õigus on A.Pärnal sest- ENE 4 köide artikel kaljas ütleb :kaljas, 2-mastiline kahvelkuunar...Vahel onkaljasteks nimetatud ka teisi kahvelkuunareid. EE 5,artikel kuunar, terve kuunari iseloomustus ja siis .... Eesti kahemastilisi kahvelkuunareid nimetati kaljasteks. Kuunar on aluseks väga paljudele laevatüüpidele näiteks barkantiin=kuunarpark, brigantiin=kuunarbrik janeid on vee.Akra 9. veebruar 2006, kell 20.32 (UTC)l

vt nt siia:

http://www.kippar.ee/index.php?sisu=ship

vasakpoolne on kaljas ja parempoolne on kuunar!

loe piltide alt juttu kah...

--Suwa 9. veebruar 2006, kell 21.01 (UTC)

Ega kaljas ei ole tegelikult midagi muud kui kuunar. Kaljaseks on eestlaste ristitud kahemastilise kahvelkuunari mida muumaailm teab kuunari nime all või kutsubgi kahvelkuunariks. Kaljas on puhas eesti nimi. See mis norralase jaoks on kuunar Sinu pakutud pildil on eestlase jaoks kaljasAkra 9. veebruar 2006, kell 21.17 (UTC)

see ei ole nii lihtne -- jään enda juurde

kaljas on kahemastiline RANNASÕIDUKUUNAR, tavaliselt ilma tengideta

jms ehituslikes võtetes, seega kaljas ei ole ehitatud

kaugsõiduks vaid rannasõiduks, seega pigem kiviveoks

Pärnust Riiga ja halgude veoks Turust Helsingisse

Kuiet teeklippriks Sydneyst Londonisse

ja tollest parempoolsest pildist -- see on kuunar...

--Suwa 9. veebruar 2006, kell 21.48 (UTC)

Kõik kaljased on kuunarid, kuid kõik kuunaritüübid ei ole kaljased.Akra 10. veebruar 2006, kell 11.19 (UTC)

Niisiis piika vaheaja järel tagasi vana teema juurde, kuna ajakirjas

"Navigaator"(http://www.ajakirinavigaator.ee./navigaator/index.php?p=9)

ISSN 1736-3233 nr 1/2007 lk. 25 neljas lõik järgnev lause:

"Haldre teab rääkida, et kaljaseid ehitati Soome lahe põhja- ja lõunakaldal,

Eesti saartel ja Liivi lahe kallastel. Seevastu Ahvenamaal ehitati juba teist

tüüpi aluseid. Kaljased olid ehitatud rannasõidulaevadeks. Luksuslikke

kaugsõidupurjekaid Eestis ei ehitatud."

Seega KALJAS ON RANNASÕIDUKUUNAR, nagu ma korduvalt olen juba kirjutanud.

suwa 12. mai 2007, kell 09:02 (UTC)

Tere ka üle hulga aja! See, et ta rannasõidukuunar on ja on olnud keegi ju ei vaidle ja ei olegi vaielnud.Akra 12. mai 2007, kell 19:15 (UTC)

---

Kas on mõtet purjeka artikli all pöörata nii suurt rõhku ühe- ja mitmekereliste laevade kohta? Se's mõttes, et see kerede arv sobib rohkem laeva artiklisse, see ei ole ainult purjekate puhul nii... Praegu jääb artiklist mulje nagu see oleks põhiline purjekate liigituse viis... Jürka 6. mai 2007, kell 11:34 (UTC)

---

Artiklist Alus (laevandus) integreerida:

Purjekas ehk purjelaev on purjedega laev,mille purjepind on küllaldane tuules, ilma abijõuseadmeta,edasiliikumiseks ja manööverdamiseks.Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma - raapurjestusega ja pikipurjestusega purjekad,kusjuures nii raapurjestus kui ka pikipurjestus võib olla kas osaline või täielik.Raapurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid:täislaev,parklaev,parkentiin,prikk,brigantiin,marss-seilkuunar.Pikipurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid kahvelkuunar,bermuudakuunar,taakselkuunar,jaht,kutter,luup ja lüüger.Samal ajal võib kohata ka teisi purjelaeva tüüpe,mis oma mastide ja purjede paigutusega ülaltoodud purjeka põhitüüpide hulka ei kuulu.

Andres 2. veebruar 2008, kell 06:32 (UTC)

Panin vajaliku juba 30. jaanuaril siia artiklisse, kui taastasin artikli alus vana seisu.Akra 2. veebruar 2008, kell 12:45 (UTC)

---

Saksakeelne ajatabel on kasutu. Adeliine 30. märts 2012, kell 14:32 (EEST)

Täpsustuslehena

Merekeele nõukoja seisukoht on, et Ssgreporter (arutelu) 22. november 2016, kell 00:57 (EET)

see -kas liide kipub olema jah selline kahtlane...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. november 2016, kell 01:58 (EET)

On ette näha, et ÕS 2018 ei pea enam "purjekat" purjelaeva sünonüümiks. Siit tuleks ümbersuunamine ära lahutada ja siinne artikkel "purjelaevaks" teisaldada. Ssgreporter (arutelu) 23. november 2016, kell 00:11 (EET)

Purjelaev on artiklis lingitud ja suunab siia tagasi. 2001:7D0:87FF:6480:7964:FE18:8E1D:1FA9 27. veebruar 2017, kell 00:27 (EET)

Vahetasin ümbersuunamise ära, enam ei lingi siia tagasi.Ssgreporter (arutelu) 27. veebruar 2017, kell 01:15 (EET)

Täiseti arusaadav, kuna purjelaevu on vähe järgi, muutsin lehe täpsustavaks, juurde võiks lisada vist ka maapurjekas ? suwa 27. veebruar 2017, kell 13:41 (EET)

Hea mõte teha see täpsustusleheks. "Purjekas" öeldakse sageli vist siis, kui ei osata täpselt määratleda. Ssgreporter (arutelu) 2. märts 2017, kell 01:09 (EET)

Purjekas öeldakse siis kui jutt käib purjetamisest ja pole oluline, millise veesõidukiga on tegu, ntx nagu maa peal on elektriauto ja diiselmootoriga auto jne. COLREG-is on kirjas purjelaev, kuna jutt käib laevadest, milledest osa võivad olla jahid jne. suwa 22. aprill 2018, kell 18:05 (EEST)

Kustutasin siit lingi purjelaevale. Kordan veelkord: merekeele nõukoja seisukoht on, et sõna "purjekas" ei sobi kasutada purjelaeva kohta. Ssgreporter (arutelu) 27. juuli 2019, kell 02:19 (EEST)

palun lisa siiasamasse arutellu viide teokirjale? suwa 27. juuli 2019, kell 10:35 (EEST)

Lingi saan panna ainult koondteokirjale Koondteokiri 2005-2019. See on läbiv otsus, mida rakendasime ÕS 2013 ja "Võõrsõnade leksikoni" merendusterminite parandamisel, nii et neid parandusi võib nende märksõnade juures palju leida alates 2014. aastast. See oli ühine selge seisukoht, mistõttu seda eraldi pole protokollitud, aga üksikud selgesõnalised formuleeringud siiski on: "Näitelausetes asendada sõna „rannal“ sõnaga „rannikul“ ja „purjekas“ sõnaga „purjelaev“." (13. detsembril 2016) ja "Soovitame kasutada sõna „purjekas“ vaid väikeste aluste kohta, suuremad on purjelaevad." (3. aprillil 2019). Ssgreporter (arutelu) 27. juuli 2019, kell 23:30 (EEST)

Asi seegi, thnx. Mitmele protokollile on raske vist viidata, kui aega juhtub olema, siis saab ehk leiutada kuidas seda otsust artiklis kajastada. suwa 28. juuli 2019, kell 00:47 (EEST)

Täpsustuslehtedel minu teada ei kasutata välislinke. Kui siin eespool on juttu merekeele nõukoja parandustest ÕSi ja VÕSi näidetes ja sõmaseletustes, siis ei ole mõtet kasutada EKSSi, mis on ligi 20 aastat vanem. Parandustes ÕSi ja "Võõrsõnade leksikoni" jaoks on juttu, et "purjekas" ei ole purjelaev. Viimane lause Mereviki artiklis seda tähendabki. Ssgreporter (arutelu) 5. august 2019, kell 00:11 (EEST)

täpsustuse lahtikirjutamine

Kui see on õige, mis siin täpsustuslehel on, siis oleks juurde vaja ka selgitavat teksti. Adeliine 22. aprill 2018, kell 17:32 (EEST)

Kõiki purjekaid ei saa defineerida väikelaevadena. Näiteks sportlaevad ei ole väikelaevad.--Hummel15 (arutelu) 29. juuli 2019, kell 12:38 (EEST)

Kuival maal kasutavad purjekad ei ole laevad jne. Seepärast vt ka pilti artiklis, pole ju laev kuid purjekas on. suwa 5. august 2019, kell 18:01 (EEST)