Arutelu:Pinge impulss-stabilisaator

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

kas pealkiri on korrektselt kirjutatud? Ave Maria 25. oktoober 2010, kell 14:36 (EEST)[vasta]

minu arvates peaks olema "Pinge impulss-stabilisaator" --Iifar 25. oktoober 2010, kell 14:43 (EEST)[vasta]

Märksõnalt siia ümbersuunamine teha. Kuulub vist ka loendisse Elektroonika mõisteid. Andres (arutelu) 7. mai 2013, kell 11:44 (EEST)[vasta]


Eelmisest redaktsioonist on üle sõidetud. Andres (arutelu) 14. detsember 2013, kell 10:51 (EET)[vasta]

Impulss-stabilisaator on pingestabilisaator, mille koosseisu kuuluv elektronlüliti töötab perioodilises lülitirežiimis: on kas välja lülitatud, s.t maksimaalse elektritakistusega, või sisse lülitatud, s.t minimaalse takistusega. Selle elektronlüliti abil muudetakse alalispinge ristkülikukujuliste impulsside jadaks. Stabiliseerimine toimub sel teel, et tagasisideahelas olev tüürlülitus muudab impulsside laiust (kestust) sellises suunas, et väljundpinge läheneb nimiväärtusele. Kui näiteks väljundpinge koormuse kasvamise tõttu alaneb, siis muudab tüürlülitus impulsid laiemaks (nende kestuse pikemaks). Järelikult püsiva impulsisageduse juures impulsi täitetegur suureneb, iga impulsiga kandub koormusele suurem energiahulk ja pinge tõuseb. Alalisvoolutarviti jaoks seda impulsspinget transformeeritakse vajaliku tasemeni ja alaldatakse.

Kirjeldatud viisil toimub pinge stabiliseerimine näiteks impulsstoiteallikates.

Impulsilaiusmodulaatoriga stabilisaatori tööpõhimõte[muuda lähteteksti]

Impulss stabilisaatori plokkskeem

Impulsside moodustamine ja nende laiuse muutmine ehk impulsilaiusmodulatsioon toimub järgmisel viisil. Kui elektronlüliti 1, milleks võib olla jõutransistor või türistor, on suletud (juhtiv), rakendub sisendpinge Ui integraatorile (2), mis on kujutatud kondensaatorina. Integraator salvestab saadud energiat ning annab seda edasi koormusele neil ajavahemikel, kui elektronlüliti on avatud. Tulemuseks saame väljundis keskmise pinge väärtuse, mis sõltub sisendpingest ning impulsside täitetegurist, s.t impulsi kestuse ja perioodi suhtest.

Seda pinget võrreldakse operatsioonvõimendi (4) abil tugipingeallika (6) püsiva pingega. Nende pingete vahe läheb võimendatult modulaatorisse (3). Modulaator moodustab generaatori (5) kolmnurkimpulssidest lävielemendi abil ristkülikimpulsse, mille täitetegur sõltub sisendpinge ning väljundpinge erinevusest. Modulaatorist väljuvad impulsid juhivadki reguleerelemendi elektronlüliti (1) sulgemist-avamist.

Eriomadused[muuda lähteteksti]

Impulss-stabilisaatori eelised on

  • kõrge kasutegur, vähemalt 90 %;
  • võimalus saavutada suur stabiliseerimistegur;
  • impulss-stabilisaatoriga toiteallika väikesed mõõtmed ja mass.

Impulss-stabilisaatori puudused on

  • impulsshäirete tekitamine; häirete tõkestamiseks paigaldatakse sagedusfilter nii toiteallika

sisendisse kui ka väljundisse; samuti vajab stabilisaatoriplokk elektromagnetilist varjestamist;

  • madal võimsustegur (cos φ), mis nõuab võimsusteguri kompenseerimise lülituste kasutamist.

Välislingid[muuda lähteteksti]