Arutelu:Piisknakkus

Siin artiklis käsitletakse koos "piisknakkusi" ja "õhknakkusi", millel on küll tihedad seosed, aga mida teaduskirjanduses, mh inglise vikis eristatakse ning mille erinevus on saanud koroonapandeemia ajal oluliseks aruteluobjektiks, vt nt Is the coronavirus airborne? Experts can’t agree või They Say Coronavirus Isn't Airborne—but It's Definitely Borne By Air. Ma pole valdkonna ja selle terminoloogiaga päriselt tuttav, aga esmasel vaatlusel räägitakse eri materjalides "tolmnakkustest" ja "piisknakkustest" (ÕS, EKSS), "õhk-tolmnakkustest", "õhk-piisknakkustest", "piisk-õhknakkustest", "piiskinfektsioonist", "õhkinfektsioonist", "õhklevinakkustest", "piisklevinakkustest", "õhklevivatest nakkustest" jne. Lisaks on veel puute- või kontaktnakkused, nende otsene ja kaudne variant (mh nende raames olmelevik) jm nakkusetüübid. Artiklis nimetatud "viiruseosakest" paistab kirjandus nimetavat "piisktuumaks". Tundub, et päris ühtset sõnavara nakkuseliikide kohta pole ei Terviseameti saidil, avalikes õppematerjalides ega meditsiiniasutuste kodulehtedel, sj pole päriselt terminoloogiliselt püütud seda teaduse eesliini vaidlust avada ka väidetavalt COVID-19 tõenduspõhiseid materjale refereerivatel saitidel. Kuni artiklit pole vaadanud üle mõni erialaselt pädev toimetaja, seni peaks selle terminikasutuse tinglikkuse ära märkima ja võimalusel püüdma korrigeerida. Kuna artikli fookus on viiruste jmt "levimisel" ja mitte haigustel endil, siis peaks ilmselt eelistermin ilmselt olema liitsõna viimase osata "-haigus", st "piisknakkus"? --Märt Põder (arutelu) 16. aprill 2020, kell 18:12 (EEST)

Neid nakkusi võib vist eristada kandja ja keskkonna järgi, tavaliselt on baaseristus vist kandja, praegu EKSSis on piisknakkus ja tolmnakkus, sj piisknakkus on siis see, mis piiskade suuruse tõttu kopsu ei jõua, vaid levib limaskestade vmt kaudu, aga tolmnakkus see, mis levib piisavalt väikeste osakestega, et jõuda alumistesse hingamisteedesse ja nakatada seal. Seejuures oleks aerosoolidena levimine siis pigem tolmnakkus, sest liiga väiksed piisad aurustuvad enne kuskile jõudmist ja liiga suured piisad kukuvad maha. Kas eesti keeles oleks siis droplet nuclei kohta õige ütelda tolmukübemed? Kogu see artiklis teemaks olev küsimus piiskade suurusest ja levikust näib selle juures keskenduvat sellele, et kas piisad jmt moodustavad mingeid kobaraid, sest ei koosne lihtsalt veest, mille tõttu ei pruugi see suurte ja väikeste piiskade loogika sellisel kujul kehtida. Muidu keskkonna järgi eristades võiks rääkida nt õhk- ja pindnakkustest, aga isegi õhknakkusest rääkimine on pigem harv ja piisk-pindnakkust kui terminit või selle ekvivalenti pole nagu ette jäänud, kuigi käte pesemise soovitused jmt võiks nagu selleks alust anda küll. Terviseameti juhendis räägitakse "kontaktnakkusest ehk olmelevikust". Võimalik, et artiklis oleks mõistlik usaldada EKSSi ja jääda ikkagi piisknakkuste ja tolmnakkuste juurde, aga rääkida nende õhklevist, otsesest kontaktlevist (kokkupuude nakkust kandva inimesega) ja kaudsest kontaktlevist (kokkupuude esemete ja/või pindadega -- aerosoolide puhul siis ka õhus lendlevate osakestega?). Nt see WHO selgitav tekst aastast 2009 on terminoloogias üpris struktuurne, samas jääb ikkagi segaseks, kas nakkusest ja levist peaks rääkima eraldi, mh kas saab rääkida nakkuste levist -- või on need terminid ikkagi kattuvad. --Kamma (arutelu) 24. aprill 2020, kell 00:04 (EEST)