Arutelu:Piinlikkus

Piinlikkus on arvatud heaks artikliks. Kui arvad, et suudad seda artiklit parandada, siis tee seda.
Kui artikkel ei vasta enam hea artikli tingimustele, võid siin paluda selle eemaldamist heade artiklite nimekirjast.

Definitsioon: "Piinlikkus ... on emotsioon, ... mille puhul teised ... saavad teada midagi, mida asjaosaline "häbeneb"."

Hiljem: "Erinevalt häbist ei eelda piinlikkus häbenetava asjaolu või teo teistele teatavaks saamist."

Minu arust on siin vastuolu. --Ken 1. november 2007, kell 16:05 (UTC)

Teine lause oli kogemata valesti sõnastatud. Andres 1. november 2007, kell 16:47 (UTC)

"mul on piinlik oma keha teistele näidata"
"mul on häbi, kui ma oma keha teistele pean näitama"--HendrixEesti 9. september 2008, kell 09:22 (UTC)

Mina kasutaksin mõlemat sõna mõlemas lauses, mina erinevust ei tunneta. avjoska 9. september 2008, kell 12:14 (UTC)

Eesti keeles kasutatakse sõna "häbi" (väljendis "mul on häbi") ja ka sõna "häbenema" nii piinlikkuse kui ka häbi väljendamiseks (häbi eeldab süütunnet). Hendrixi näites on mõlemal juhul tegu piinlikkusega, kuid erinev sõnakasutus annab edasi piinlikkuse erinevaid ajendeid: esimeses lauses (seal võib öelda ka "ma häbenen") on tegu alaväärsustundega oma keha pärast, teises lauses võib olla tegu ka alastuse kui sellise häbenemisega). Andres 9. september 2008, kell 12:33 (UTC)

Neist eesti keele seikadest tuleks artiklis kirjutada. Andres 9. september 2008, kell 12:42 (UTC)

Ma püüdsin artiklisse pildimaterjali otsida ja parim mis ma leidsin oli see:

Kas seda annaks artikli sisuga sobitada? iffcool 9. september 2008, kell 17:15 (UTC)

Kommentaarid pildi kohta on endiselt teretulnud. Võiks artiklisse ikka midagi leida. Ivo 25. veebruar 2009, kell 22:47 (UTC)

Mida Taylori viite lõpus "jj" tähendab? --Jaan513 31. jaanuar 2009, kell 15:57 (UTC)

"jj" tähendab "ja järgmine" või "ja järgmised". Andres 31. jaanuar 2009, kell 16:10 (UTC)

Jätsin selle ära. Andres 31. jaanuar 2009, kell 16:14 (UTC)

Kui see on üldtuntud, võib see ju olla. Mina igatahes ei teadnud. --Jaan513 31. jaanuar 2009, kell 17:02 (UTC)

Avalausest ei tule välja, et piinlikkust võidakse tunda ka teiste inimeste tegevuse pärast. Siim 22. veebruar 2009, kell 10:23 (UTC)

Täpsustava lause selle kohta võiks lisada sissejuhatusse. Siim 22. veebruar 2009, kell 10:25 (UTC)

Lisasin ühe lause. Andres 22. veebruar 2009, kell 10:59 (UTC)

Leian, et see pilt on üleliigne, sest ta pole teemakohane ega aita piinlikkuse mõistmisele kuidagi kaasa. Pealegi pole selge, kas neiu üldse punastab. Andres 14. märts 2009, kell 22:50 (UTC)

Võtsin välja. Andres 15. märts 2009, kell 19:52 (UTC)

Mingi pilt väiks emotsiooni kirjeldavat artiklit ikka illustreerida. Äkki keegi leiaks midagi? Või äkki siiski see eelnev pilt sobiks? Ivo 21. juuni 2009, kell 21:11 (UTC)

Parem olgu ilma pildita kui ebasobiva pildiga. Andres 21. juuni 2009, kell 23:05 (UTC)

Viitamine[muuda lähteteksti]

See väike lõpulause, kus on juttu kasutatud materjalidest, ajab küll segadusse. Artikleid, mille puhul ingliskeelset vikipeediat kasutatud on, leidub (vähemalt eestikeelses versioonis) väga palju ja oleks pentsik iga sellise artikli lõppu vastav märge lisada. Äkki oleks ka parem asendada selle lõpulause osa, mis viitab Luke Pershouse'i materjali kasutamisele, viidetega täpselt nendes teksti(või mõtte-)lõikudes, kus on Pershouse'i väiteid. Seda viimast soovitust on võib-olla raske 100%-liselt täide viia, aga nädala artikli puhul ei pruugi meie vikipeediale seni (vähemalt minu teada) üsna võõra meetodi kasutamine hea lahendus olla.Albertsuur 12. aprill 2010, kell 23:16 (EEST)[vasta]

Arvan, et olekski õige alati märkida, kui inglise või mingit muud vikit kasutatud on, sest muidu on tegu plagiaadiga. Andres 13. aprill 2010, kell 00:27 (EEST)[vasta]

Panin viited Purshouse'ile teksti sisse. Andres 13. aprill 2010, kell 00:35 (EEST)[vasta]

Aga kui plagiaadiohu kõrvaldab tavaliselt näiteks ümbersõnastamine, siis miks ei võiks seda teha ka tõlkimine (mis niikuinii üldjuhul sõna-sõnalt baastekstile ei vasta)? Vikipeedia (ükskõik mis keelsest) materjal ju autorikaitse alla ei lähe, sest on vabavara.Albertsuur 13. aprill 2010, kell 00:58 (EEST)[vasta]

Plagiaat on materjali kasutamine ilma viitamiseta. Autoriõigustel ega ümbersõnastamisel ei ole siin tähtsust.

Vikipeedia sisu on autorikaitse all. Litsents on vaba, kuid mitte ilma piiranguteta. Andres 13. aprill 2010, kell 01:16 (EEST)[vasta]

Avalause[muuda lähteteksti]

Mida tähendab see, et häbeneb on jutumärkides? --kanakukk 12. juuni 2010, kell 18:06 (EEST).[vasta]

Sest see on sõna, mida sel puhul kõnekeeles kasutatakse. Muidu jääb mulje, nagu piinlikkust defineeritaks häbenemise kaudu. Andres 12. juuni 2010, kell 18:15 (EEST)[vasta]

Mind need jutumärgid "häbenemise" ümber väga häirivad. Saan põhjendusest aru, aga grammatiliselt annavad jutumärgid siin sõnale hoopis teise tähenduse, pilkelise, stiilihälbelise. Häbenema ei ole muide kõnekeelne sõna, täitsa kirjakeelne on. Asendaks selle üldse fraasiga "püüab varjata"? --Astromaailm (arutelu) 4. november 2016, kell 20:23 (EET)[vasta]

Praegu mulle tundub, et võib jutumärgid ka lihtsalt ära jätta. Andres (arutelu) 5. november 2016, kell 00:27 (EET)[vasta]

Filosoofia[muuda lähteteksti]

Piinlikkuse olemuse kohta puudub filosoofilises ja teaduslikus kirjanduses ühtne seisukoht.

Ingliskeelse kirjanduse lugemisel tuleb arvestada, et embarassment võib tähendada ka kohmetust....

Ma mõtlen, et filosoofia kaudu piinlikkusetunnet komplekteerida ja tunda on veidi keerulisem ja täiuslikum kui selle lisada ka inimese sisemine tunnetevõrgustik üldisemas plaanis, mõtlen nii,et kui autor räägib antisotsiaalsest piinlikkustunde aspektist ja teine autor räägib sisemisest piinlikkustude aspektist siis filosoofia mõtleb-räägib-arutleb-aitab universaalset tunnetesüsteemi tunnetada,arendada,kirjeldada, mõelda ja siis saab tunda ja elada ka alljärgnevalt:

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/platon_teosed_i/23107 http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/h%C3%A4bi_ja_armukadedus/55718 http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/valede_jahil/831114

Unmasking the Face: A Guide to Recognizing Emotions from Facial Clues

By Paul Ekman, Wallace V. Friesen, Wallace V. Friesen;

Interpersonal Communication: Listening and Responding

By Sandra D. Collins, James S. O'Rourke, James S O'Rourke, IV;

Darwin and Facial Expression: A Century of Research in Review

By Paul Ekman

Paul Ekmani kaudu saab õppida inimesi ka nägupidi ("facebook") tundma, et näituseks kui koolis õpetatakse, et Aesop ja Platon ja Sokrates polnudki tõelised ja kodus räägib lapsevanem, et mina armastan Sokratest Platoni kaudu siis õpilaps saab hakata soovi korral valima, kas õpin lapsevanema kaudu või õpetaja kaudu, kas ma häbenen oma ema, kes räägib surnutest, keda võib olla pole eksisteerinudki või ma häbenen oma ajalooõpetajat.....kuidas on universaalsusega, kas Platon (kes nuttis tihti) või antisotsiaalne tänapäevane käitumine ja lõppude lõpuks on ju ka vähk (haigus imetajatel ja taimedel) antisotsiaalsete rakkude käitumine komplekteeruvad.... Mariina

Ingliskeelses vikis on uut materjali, mida siin saaks kasutada.

Artikkel on ühenduses kahe saksa viki artikliga: de:Verlegenheit ja de:Peinlichkeit. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 09:53 (EEST)[vasta]