Arutelu:Peterburi riiklik metsandusülikool
Kust selline tõlge? Varasemat nime on tõlgitud "metsatehniliseks akadeemiaks". Siis võiks nüüd olla Peterburi riiklik metsatehniline ülikool. Pikne 12. juuni 2014, kell 20:49 (EEST)
Järjekordselt avastasin arvuti juurde tagasi tulles, et red konflikt, sestap kopeerin alt siia:
- "Lesotehniceskaja" vaste peaks juba mõnda aega olema "metsandus";
kui ise seal paar aastat õppisin (sisseastumiseksamid olid TPI-s), siis tollal oli küll kombeks nimetada "LOLLTA", st, Leningradskaja ordena lenina lesotehniceskaja akademia imeni s.m. kirova, eestikeelselt kui 'metsatehniline akadeemia',
aga, mida see "metsa+tehniline" peax tähendama; tundub et "metsatehniline" on suht otsetõlge 'leso-tehniceskaja'-st, mis peaks siis maalähedasemalt olema 'metsandus' (põllumajandus-akadeemia' on ka maa-ülikooliks'-ks muutunud);
arvutis olev s-raamat annab nt "лесотехнический" ainsaks vasteks "metsandus-; ~институт metsandusinstituut"
Arvan et võiks ehk teha ümbersuunamislehed: LTA, Peterburi riiklik metsatehniline ülikool, Peterburi metsatehniline akadeemia, Leningradi metsatehniline akadeemia??? "Лесопилка" vist oli ka, žargoonis ~ Pietadè (arutelu) 12. juuni 2014, kell 21:32 (EEST)
Koduleht on vale. Andres (arutelu) 12. juuni 2014, kell 21:04 (EEST)
- Nad on mingil ajal ära vahetanud spbftu.ru vastu, leht ise on sama, vahetasin it wi-s ka ära~ Pietadè (arutelu) 12. juuni 2014, kell 21:39 (EEST)
- LTA-lt ei saa kindlasti ümbersuunamist teha, pigem tuleb sinna täpsustusleht teha. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. juuni 2014, kell 07:18 (EEST)
- Minu meelest on nii, et kui lühendile teises tähenduses linki ei tule, siis saab küll teha ümbersuunamise. Loomulikult võib teha ka kohe täpsustuslehe või muuta hiljem ümbersuunamine täpsustusleheks, aga ei saa nõuda, et ümbersuunamise asemel tehtaks kohe täpsustusleht. Andres (arutelu) 13. juuni 2014, kell 10:53 (EEST)
- Jah, aga minu meelest ei loe ka ainuüksi lingid ning täpsustuslehe tegemist ei peaks nõudma enne, kui artikleid, millele sealt viidata, on tehtud juba mitu. Pikne 13. juuni 2014, kell 14:28 (EEST)
- Siis on lingid kas valed või mitteleitavad. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 00:36 (EEST)
- Linke võib ikka püüda parandada ja leitavuse huvides võib neid koguda äärmise vajaduse korral kuskile mujale, näiteks arutellu. Aga veel halvem on minu meelest lugejavaenulik täpsustusleht, mis peaks kuskile edasi suunama, aga ei tee seda või suunab vaid ühte artiklisse ja seda pikemat teed pidi. Pikne 14. juuni 2014, kell 09:56 (EEST)
- Mida rohkem on Vikipeedias artikleid, seda rohkem on tarvis täpsustuslehti. Kas Vikipeedia läheb siis aina lugejavaenulikumaks? Lugejasõbralikkuse huvides saab paigutada otsitavamad artiklid lähemale ja teised kaugemale. Aga kui kõik teemad on obskuursed, siis minu meelest pole vahet. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 10:30 (EEST)
- Ma räägin siiski konkreetselt sellistest täpsustuslehtedest, mis ei vii kuskile või sisaldavad vaid üht sinist linki ja mis lugeja seisukohast pole sellepärast põhjendatud. Sellistest täpsustuslehtedest, mida teistes keeltes üldiselt ei kohta. Pikne 14. juuni 2014, kell 10:36 (EEST)
- Mida rohkem on Vikipeedias artikleid, seda rohkem on tarvis täpsustuslehti. Kas Vikipeedia läheb siis aina lugejavaenulikumaks? Lugejasõbralikkuse huvides saab paigutada otsitavamad artiklid lähemale ja teised kaugemale. Aga kui kõik teemad on obskuursed, siis minu meelest pole vahet. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 10:30 (EEST)
- Linke võib ikka püüda parandada ja leitavuse huvides võib neid koguda äärmise vajaduse korral kuskile mujale, näiteks arutellu. Aga veel halvem on minu meelest lugejavaenulik täpsustusleht, mis peaks kuskile edasi suunama, aga ei tee seda või suunab vaid ühte artiklisse ja seda pikemat teed pidi. Pikne 14. juuni 2014, kell 09:56 (EEST)
- Siis on lingid kas valed või mitteleitavad. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 00:36 (EEST)
- Jah, aga minu meelest ei loe ka ainuüksi lingid ning täpsustuslehe tegemist ei peaks nõudma enne, kui artikleid, millele sealt viidata, on tehtud juba mitu. Pikne 13. juuni 2014, kell 14:28 (EEST)
- Minu meelest on nii, et kui lühendile teises tähenduses linki ei tule, siis saab küll teha ümbersuunamise. Loomulikult võib teha ka kohe täpsustuslehe või muuta hiljem ümbersuunamine täpsustusleheks, aga ei saa nõuda, et ümbersuunamise asemel tehtaks kohe täpsustusleht. Andres (arutelu) 13. juuni 2014, kell 10:53 (EEST)
- LTA-lt ei saa kindlasti ümbersuunamist teha, pigem tuleb sinna täpsustusleht teha. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. juuni 2014, kell 07:18 (EEST)
See ei ole ametlik nimi, nii et pealkiri peaks olema väikeste tähtedega. Andres (arutelu) 12. juuni 2014, kell 23:59 (EEST)
- "Peterburi metsandusülikool", pealkirjaks, siis?~ Pietadè (arutelu) 13. juuni 2014, kell 00:14 (EEST)
- Ma ei jätaks "riiklikku" ära. Andres (arutelu) 13. juuni 2014, kell 00:24 (EEST)
- Ons "metsandusülikool" siis ikkagi hea? Võib-olla küll, et "metsatehniline" on nõukaaegne kantseliit, aga see oleks eesti keeles tegelikult kasutatud nimele siiski ligemal. Pikne 13. juuni 2014, kell 14:28 (EEST)
- Metsandus ehk "metsade majandamise ja kasutamisega tegelev majandusharu ning rakendusteadus" versus metsa+tehniline kontekstis näib esimene minule parem (teaduskondade seas metsamajandus, puidutöötlemise tehnoloogia, ökonoomika ja juhtimine, maastikukujundamine-"arhitektuur", keemiline tehnoloogia ja biotehnoloogia); tulevad meelde hr Torpatsi pajatused sellest, kuidas ta Tartu Riikliku Ülikooli juurde käivaid "vidinaid" (punalipud, ordenid, sots-töö jms) ladina keelde tõlkis...
ehk siis siis ümbersuunamisleht/-lehed [[Peterburi/Leningradi metsatehniline akadeemia/ülikool]] lahendaksid probleemi? ~ Pietadè (arutelu) 13. juuni 2014, kell 15:25 (EEST) - + Metsatehnik on "jaoskonna tööd suunav metsatöötaja metskonnas" ~ Pietadè (arutelu) 13. juuni 2014, kell 16:07 (EEST)
- Kui juba sõnaraamat ütleb, et selle sõna vaste "metsandus-", mitte "metsatehniline", milles siis veel küsimus? Või pole see usaldatav sõnaraamat? Võib ju vaadata ka vene keele seletavaid sõnaraamatuid. Oskamatuid tõlkeid ei pea eeskujuks võtma, aga ümbersuunamised tuleb teha, kui neid on kasutatud? Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 00:36 (EEST)
- Teen siis ümbersuunamised Leningradi metsatehniline akadeemia/Peterburi metsatehniline akadeemia, sest nii oli vist nõuka ajal isegi kusagil kirjas, ja ka ise kasutasin...; ainsa vastena "metsanduse" pakkumine oli minule meeldiv üllatus, omal ajal...
Sõnaraamat ise väidab, et selle aluseks on "4-köiteline vene-eesti sõnaraamat..., mis on koostatud Keele ja Kirjanduse Instituudis (Tallinn 1984–1994)." Mahuks 74 000 märksõna. ~ Pietadè (arutelu) 14. juuni 2014, kell 01:03 (EEST)
- Teen siis ümbersuunamised Leningradi metsatehniline akadeemia/Peterburi metsatehniline akadeemia, sest nii oli vist nõuka ajal isegi kusagil kirjas, ja ka ise kasutasin...; ainsa vastena "metsanduse" pakkumine oli minule meeldiv üllatus, omal ajal...
- Lihtsalt üldiselt me ju püüame nimede tõlkeid ise mitte välja mõelda ja kasutada varasemaid tõlkeid. Praeguse nime tõlget ma ei leia, aga varasemat nime on küll mitmel pool tõlgitud ja see nimi kattub vähemasti osaliselt praeguse nimega.
- Mul pole tegelikult siin midagi väga ka metsanduse vastu ja see võib olla parem tõlge küll. Aga mis sõnaraamatusse puutub, siis seal ei pruugi ju olla kõiki võimalikke vasteid ning sõna metsatehniline on eesti keeles ametlikumas pruugis kindlasti kasutatud, peale selle nime tõlke anti kunagi välja "metsatehniline sõnastik", Tihemetsas oli "metsatehnline tehnikum". Tõsi küll, need kasutused võivad olla vananenud. Pikne 14. juuni 2014, kell 09:56 (EEST)
- Kui juba sõnaraamat ütleb, et selle sõna vaste "metsandus-", mitte "metsatehniline", milles siis veel küsimus? Või pole see usaldatav sõnaraamat? Võib ju vaadata ka vene keele seletavaid sõnaraamatuid. Oskamatuid tõlkeid ei pea eeskujuks võtma, aga ümbersuunamised tuleb teha, kui neid on kasutatud? Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 00:36 (EEST)
- Metsandus ehk "metsade majandamise ja kasutamisega tegelev majandusharu ning rakendusteadus" versus metsa+tehniline kontekstis näib esimene minule parem (teaduskondade seas metsamajandus, puidutöötlemise tehnoloogia, ökonoomika ja juhtimine, maastikukujundamine-"arhitektuur", keemiline tehnoloogia ja biotehnoloogia); tulevad meelde hr Torpatsi pajatused sellest, kuidas ta Tartu Riikliku Ülikooli juurde käivaid "vidinaid" (punalipud, ordenid, sots-töö jms) ladina keelde tõlkis...
Mis on piltidel? --Epp 13. juuni 2014, kell 01:18 (EEST)
Nimi ei peaks olema suurte tähtedega. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2018, kell 21:18 (EET)