Arutelu:Peko

Eeepose kohta tuleb teha artikkel Peko (eepos). Andres 2. veebruar 2008, kell 17:22 (UTC)

põhimõtteliselt oleks viisakas välja otsida see folkloristist autoriteet, kes Agricola jumalateloendi Pellon Pekko ja setu Peko esimest korda yhendas (või hakatuseks mõni hilisemgi) ning teda viidata. pikemas perspektiivis vääriks Pellon Pekko vast oma artiklit, kui võtta ette soome folkloristide asja kohta käivate teooriate põhjalikum käsitlemine. Peko = Pellon Pekko on ikkagi oletus, kuigi ilmselt põhjendatum oletus kui mõlema kokkuviimine Beowulfi nime esimese komponendi andnud jumala Beoga. Ohpuu 28. märts 2010, kell 22:32 (EEST)

olen siin maininud seda Beo ja Peko seostamist, aga ei tule meelde, kust ma seda lugesin. Rein Sepa järelsõnast "Beowulfi" tõlkele? mainida ehk seda siiski võiks alternatiivsete etymoloogiate all. -- Ohpuu (arutelu) 28. august 2012, kell 20:30 (EEST)

Peko ei saa olla setude rahvussümbol, sest nad ei ole eraldi rahvus. Setud on eestlaste (tõsi tugevasti venestunud) etniline rühm. Samuti pole olemas setu keelt, vaid on olemas setu murre. Siin-seal Wikipediaski torkab silma setu marurahvuslaste suurushullustus. See tuleks kohe paika panna ja ära nullida. Setu keelt ja rahvast pole olemas - sellest võiks alustada.

kui setud on otsustanud oma legitiimse esinduskogu ehk Seto Kongressi kaudu, et nad on rahvus, kellel on omaette keel, siis ei saa teatmeteos seda fakti eirata. kui osa setusid ennast peab eraldi rahvuseks, kes ei ole eestlased, siis ei saa seda ka eirata. samamoodi ei saa eirata asjaolu, et selles kysimuses on ka teisi arvamusi, inimesi, kes ei nõustu sellega, et setud on eraldi rahvus. Eesti riik vist pole ka nõus, aga Venemaa peab eraldi rahvuseks. selliseid väiteid tuleb esitada, kuid samas ysna täpselt viidata. -- Ohpuu (arutelu) 13. august 2012, kell 16:29 (EEST)

"Petserimaalt valitud I Riigivolikogu liige Nigul Kaliste väitis 1938. aastal, et ta pole elu sees midagi Pekost kuulnud." ei sobi päris kindlasti sissejuhatusse, sest tegu on päris mõttetu faktiga (kindlasti on veel palju inimesi, ka tänapäeval, kes pole Pekost ja paljudest teistestki asjadest midagi kuulnud.) Mu meelest kuuluks kustutamisele, äärmisel juhul rubriiki Varia.--Soletti (arutelu) 14. august 2012, kell 00:34 (EEST)

See on väga oluline informatsioon. Petserimaalt valitud Riigivolikogu liikmeid ei olnud üldse palju, neid valiti täpselt neli. Kes veel oleks pidanud Petserimaa asjadest teadma, kui mitte nemad?

Minu meelest on see ka asjasse puutuv. Andres (arutelu) 14. august 2012, kell 16:55 (EEST)

Peko kultus oli juba 19. sajandi lõpul Setomaal haruldane, Paul Hagu järgi oli see säilinud ainult mõnedes külades Mokroluga nulgas. Vähesed, kes asjast teadsid, hoidsid kultust salajas. Nigul Kaliste oli sündinud 1884 Mäe vallas, see tähendab hoopis Poloda nulgas. Kuidas oleks ta võinud sellest marginaalsest kultusest midagi teada? 1938 ilmunud Uus Eesti artikkel paistab täiesti asjatundmatu, ja kuidagi kallutatud ("ei saa juttu olla mingist väärjumala teenimisest, kinnitab N. Kaliste"). Kurioosse faktina võib Kaliste avalduse artikli lõppu küll paigutada, aga see ei tohiks kuuluda sissejuhatavasse pealõiku.--Soletti (arutelu) 22. august 2012, kell 19:58 (EEST)

Kui Peko kultus oli ja on marginaalne, siis tulebki sellesse suhtuda kui marginaalsesse, mitte kui enesestmõistetavasse, ja artikkel vastavalt sõnastada.

Peko kultus võis olla marginaalne 1920. aastatel n-ö autentses seto traditsioonis. pealegi oli tegu teataval määral salajase traditsiooniga, mistõttu oli väljaspoolsetel kirjutajatel keeruline täielikku ja adekvaatset infot selle kohta saada, seespoolseid seto kultuuri kirjalikke kirjeldajaid oli toona väga-väga vähe. nii et tõsikindlalt on raske midagi väita, nagu näiteks ka varasema eesti mytoloogia kohta.

pärast 1920. aastaid on tegu olnud kitsamas mõttes eesti ja seto mytoloogia vaieldamatult keskse, tsentraalse teemaga. julgen väita, et ykski eesti või seto mytoloogia teemaga tegeleja ei Pekost yle ega ymber. laiemalt võttes on Peki nyydseks tsentraalne teema ka tänapäeva seto kultuuris — näiteks ülembtsootska symboolne autoriteet pärineb Pekolt ja see amet on minu meelest vaieldamatult tänapäeva institutsionaliseerunud ja emantsipeerunud seto kultuuri yks olulisemaid. kultuurinähtuste muutumist ajas peaks Vikipeedia erapooletult kajastama.

olen nõus, et Nigul Kaliste arvamus võiks olla kajastatud kuskil tagapool. ära kustutada pole minu meelest vaja, lisada võib konteksti ja selgitusi kultuse arvatava leviku kohta. ruumipiirangut Vikipeedias pole, kui yks artikkel muutub liiga pikaks ja seetõttu raskesti loetavaks ning kaotab ylevaatlikkuse, saab tekitada teema kitsamate osade kohta eraldi artikleid, jättes põhiartiklisse ylevaatliku põhiinformatsiooni (nt artikkel Peko võib hargneda, nii et tekivad eraldi artiklid näiteks Peko kultuse kohta 19.–20. sajandil ja Peko rolli kohta 20.–21. sajandi seto kultuuris. ja ehk veel midagi, eeposest on juba eraldi artiklit. selliste artiklite kogumit saaks lugeda ka monograafiana (nt Wikibooksi õpikuna). -- Ohpuu (arutelu) 23. august 2012, kell 13:30 (EEST)

Surnud linke pole mõtet taastada. Samuti võiksid eepose kohta käivad lingid kuuluda Peko (eepos) artikli juurde.--Soletti (arutelu) 30. august 2012, kell 00:17 (EEST)