Arutelu:Pärnu maantee viadukt
Pealkiri vajaks vist muutmist? Nt. Pärnu maantee viadukt (Tallinn)? --kanakukk 5. september 2008, kell 18:35 (UTC)
- Mis need teised on? Andres 5. september 2008, kell 18:41 (UTC)
Pärnu maanteel on viadukte Haruteel ja Kanamal.ÕÕÕ
- Kuidas neid viadukte nimetatakse? Muide, seda teed ei nimetata Pärnu maanteeks. Andres 6. september 2008, kell 22:00 (UTC)
- Pärnu maanteel on viadukt ka Hendriksoni küürust mõni km linnast väljapoole sõites Järvevana tee-Tammsaare tee pikendusega ristumise kohas. --90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 02:33 (EET)
Pikendus && rekonstrueerimine[muuda lähteteksti]
Avati 5. novembril.1986? --kanakukk 26. september 2008, kell 21:22 (UTC)
Kapitaalremont, 1999[muuda lähteteksti]
Kellelgi pilte on? http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1510/rubr_artiklid_150803 --kanakukk 27. september 2008, kell 08:47 (UTC)
- Kui mu mälunatuke ei peta, siis vana viadukti nimi oli rahvasuus "Hendriku küür".
- Asukoha koordinaadid saab siit: wikimapia.org/6696842/et/Pärnu_mnt_viadukt
- suwa 27. september 2008, kell 10:10 (UTC)
- Midagi sinna kanti jah: Hendriksoni küür oli eelmine viadukt, mida küüruks kutsuti seetõttu, et oli praegusest poolteist korda lühem ja mitu meetrit kõrgem. --kanakukk 4. november 2008, kell 08:09 (UTC). Nimi kusjuures on pandud Aleksander Hendrikson'i järgi. --kanakukk 4. november 2008, kell 08:16 (UTC).
Mingid aastaarvud võiksid ka ikka kirjas olla. Millal omaaegne vana viadukt avati ja millal praegune? Velirand (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 13:39 (EEST)
- Otsisin aastaarvud ja parandasin jämedad faktivead. Eriti häiris valeväide, nagu olnuks vana viadukt mitu meetrit uuest kõrgem. Vt fotot, kus vana viadukt on kõrvuti uue viadukti linnast välja suunduva sillapoolega - need olid kõrgemas punktis praktiliselt ühekõrgused! --90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 02:30 (EET)
Viadukti ehituses oli tehtud üks tõsine elementaarne viga, millele keegi ehitamise ajal tähelepanu juhtida ei julgenud. Nimelt armeeriti viadukti talad üle. Seda tüüpi taladest ehitati üle Nõukogude Liidu paarkümmend viadukti, mis kõik ära lagunesid. Tallinna oma demonteeriti neist viimasena.
- Kas see viidatud allikas on intervjuu Toivo Jürgensoniga? Ma ei leidnud sealt seda. Kui see on mõni teine artikkel, siis peaks ütlema, milline artikkel see on.
- Ma ei saanud aru, mis see talade ülearmeerimine on ja millest lagunemine tuleb. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 20:09 (EET)
- Aa, ma leidsin selle koha nüüd üles, vabandust. Jutt on samas sõnastuses, nagu Jürgensonil on. Aga see on võhikule arusaamatu ja pole ka linke, mis sellest aru saada aitaksid. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 20:14 (EET)
- Ma kahjuks ei saa ju ise seda probleemi muus sõnastuses lahti seletada, sest mul pole vastavat allikat võtta. Minu jutt oleks "originaaluurimus". Talade ülearmeerimine tähendab siin seda, et sild valati jäigalt ühes tükis kokku - armatuuri pidi üksteise küljes kinni. Paraku temperatuurimuutustega raudbetooni pikkus muutub (pakase käes lüheneb, suvepalavas pikeneb), mis lõhub selliselt ilma deformatsioonivuukideta ühes tükis tehtud pikki ehitisi. Minu mälu järgi vanal viaduktil sillaplaadi otstes küll deformatsioonivuugid olid, kuid ju siis sillasambad ehitati kõik taladega kokku või sillatalad sillaplaadiga. Konkreetne viga on nii spetsiifiline, et vajab allikat, millele viidata. --90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 20:51 (EET)
- Vaata https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/sillavuugid_lopparuanne.pdf fotosid. Seal on sillatalad sammaste kohal katkestustega (deformatsioonivuugid). Selle vana Pärnu maantee viadukti kandetalad oli ilmselt kogu sillaplaadi pikkuses üle kõigi tugitalade ühes tükis kokku armeeritud. Deformatsioonivuugid olid jäetud vaid kaldasamba juurde. --90.191.1g6.98 (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 21:22 (EET)