Arutelu:Pärisnimi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pärisnime uurib mitu valdkonda: keeleteadus, semiootika, filosoofia. See ei ole ainult ega eeskätt filosoofia mõiste.

"Tähenduste teooria"? Esimest korda kuulen. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:44 (EEST)

Definitsioon pärineb pigem keeleteadusest kui filosoofiast. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:45 (EEST)

Vaate pärisnimele formuleeris algselt John Stuart Mill

Mis see tähendab? Mida ta esimesena tegi? Mõiste oli ju enne olemas. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:48 (EEST)
See võib-olla oli küll Milli idee, et pärisnimedel on "denotatsioon", kuid puudub "konnotatsioon". Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:52 (EEST)

Milli definitsiooni on ka kritiseeritud, kui filosoofid rakendavad formaalse loogika printsiipe lingvistilistele propositsioonidele.

Arusaamatu lause.
Jah, Frege esitas alternatiivse käsituse. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:52 (EEST)

Näiteks Gottlob Frege tõi välja, et pärisnime kasutamine imaginaarsete ja mitteeksisteerivate entiteetide kohta ei muuda seda tähendusetuks.

Mida tähendab siin "tähendusetu"? Kas Milli järgi tuleb välja, et niiviisi kasutatud pärisnimed on tähendusetud? Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:58 (EEST)

Ta näitas, et mõnikord võib kahel erineval pärisnimel olla sama "mõte" (sense).

Eesti keeles on kombeks tõlkida see "tähenduseks". Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:58 (EEST)

Näiteks lause "Homeros uskus, et Hommikutäht on Õhtutäht" on tähenduslik, vaatamata sellele, et nii Hommikutäht kui ka Õhtutäht tähistavad sama objekti.

Jutt on Koidutähest ja Ehatähest.
Kas ilma Homeroseta ei ole tähenduslik? Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:58 (EEST)

See näide on tuntud kui Frege mõistatus (Frege's Puzzle) ning muutus keskseks probleemiks pärisnimede teoorias.

Milles see mõistatus või probleem seisneb? See ei ole siit arusaadav. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 19:58 (EEST)

Ka ülejäänud jutt on sama segane. Siit ei ole võimalik asjast aru saada. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 20:02 (EEST)

Tekst on tõlge ingliskeelsest vikipeediast.--Andrus Kallastu (arutelu) 21. september 2016, kell 22:30 (EEST)
See on halb allikas. Selle asemel refereeri erialaseid allikaid, kas või seda, millele siin viide on.
Juhin tähelepanu sellele, et inglise vikis on põhiartikkel en:Proper name. Me ei saa teha nägu, nagu pärisnimi oleks ainult filosoofia mõiste (pealegi räägivad filosoofid üldiselt pärisnimest samas tähenduses nagu teisedki, ainult Frege kasutab seda sõna teises tähenduses).
Õiged tõlkevasted on "tähendus" (sense Frege mõttes) ja "osutus" (reference), "Koidutäht" ja "Ehatäht". "Kirjeldava teooria" asemel sobiks paremini "kirjeldusteooria", sest jutt on sellest, et pärisnimed on varjatud kirjeldused. Seos propositsioonide hulgaga on segane. Aga minu meelest sisuliselt juba Frege pidas pärisnimesid varjatud kirjeldusteks. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 22:47 (EEST)

Inglise vikis ei ole 'tähenduste teooria', vaid 'tähendusteooriad'. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 22:49 (EEST)

Ah, algtekst ei olegi nii halb, tõlkimisel on mõtet mitmes kohas moonutatud. Andres (arutelu) 21. september 2016, kell 22:56 (EEST)

Kas saksa vikis olev artikkel https://de.wikipedia.org/wiki/Nominator_(Logik) on õigesti lingitud ingliskeelses vikis oleva artikliga https://en.wikipedia.org/wiki/Proper_name_(philosophy)?--Andrus Kallastu (arutelu) 21. september 2016, kell 23:21 (EEST)
Ei ole. Andres (arutelu) 22. september 2016, kell 02:55 (EEST)
1.Kas ingliskeelses vikis on õigesti tehtud kaks eraldi artiklit: https://en.wikipedia.org/wiki/Proper_name_(philosophy) ning https://en.wikipedia.org/wiki/Proper_noun? Kas me peaks eesti vikis seda eraldust järgima?
2.Kuidas peaks eesti keelde tõlkima saksa vikis oleva mõiste 'Nominator'?--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2016, kell 13:09 (EEST)
1. Kahte artiklit pole selle sisu jaoks tarvis, aga on vist tarvis artiklit Pärisnimi (Frege). Andres (arutelu) 22. september 2016, kell 13:30 (EEST)
2. Üksiktermin. Andres (arutelu) 22. september 2016, kell 13:33 (EEST)
Frege pärisnime võib vist üksikterminiga samastada. Andres (arutelu) 22. september 2016, kell 13:35 (EEST)
Kas mõistele 'üksiktermin' vastab ingliskeelne mõiste singular term (vt https://en.wikipedia.org/wiki/Singular_term)?--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2016, kell 14:40 (EEST)
Jah. Andres (arutelu) 22. september 2016, kell 15:00 (EEST)

Tekitasin saksa viki artikli https://de.wikipedia.org/wiki/Nominator_(Logik) põhjal artikli üksiktermin. Ilmselt tuleks Freget puudutav osa kas viia sinna või kustutada ja siduda mõiste üldist tähendust puudutav osa uuesti inglise viki artikliga en:Proper_noun. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. september 2016, kell 02:03 (EEST)

Siin on tõesti paar asja öeldud pärisnimede kohta tavamõistes. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 20:38 (EEST)

Kohendasin definitsiooni, aga tuleb vaadata allikaid.

Võtsin need osad esialgu välja, sest siin on üsna arusaamatu ja originaali moonutav tekst ning originaalgi pole kuigi kõrge kvaliteediga. Ma ei jõua-jaksa praegu korralikku esitust koostada. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 20:38 (EEST)

Näiteks Gottlob Frege tõi välja, et pärisnime kasutamine imaginaarsete ja mitteeksisteerivate entiteetide kohta ei muuda seda tähendusetuks. Ta näitas, et mõnikord võib kahel erineval pärisnimel olla sama "tähendus" (sense). Näiteks lause "Homeros uskus, et Koidutäht on Ehatäht" on tähenduslik, vaatamata sellele, et nii Koidutäht kui ka Ehatäht tähistavad sama objekti. See näide on tuntud kui Frege mõistatus (Frege's Puzzle) ning muutus keskseks probleemiks pärisnimede teoorias.

Bertrand Russell pakkus esimesena välja nimede kirjeldava teooria (descriptivist theory of names), mis sedastab, et pärisnimed ei vasta mitte referendile, vaid tõeste propositsioonide hulgale, mis ainsana kirjeldavad referenti: näiteks "Aristoteles" vastab "Aleksander Suure õpetajale".

Saul Kripke ja Keith Donnellani hülgav deskriptivism (rejecting descriptivism) seevastu kasutab osutuse kausaalset teooriat (causal theory of reference), mille kohaselt nimed seostuvad üksiku osutusega seetõttu, et sotsiaalsed rühmad, mis seovad pärisnime oma osutusega, nimetades näiteks sündmusi (näiteks ristimine), seovad edaspidi selle nime väärtuse teatud kogukonnasisese referendiga.

Tänapäeva otsese osutuse teoorias (direct reference theory) on tavaline, et pärisnimi viitab referendile ilma atribuute või kaasamata selle kohta lisainformatsiooni, konnotatsioone või tähendusi[1].

Artikkel tuleks siduda artikliga en:Proper noun. Mul ei õnnestunud seda teha. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 20:40 (EEST)

  1. Stanford Encyclopedia of Philosophy - Names