Arutelu:Organoloogia
Jätan "organoloogia" artikli tagaselga viite:
- organoloogia (anatoomia)
- organoloogia (muusika) http://en.wikipedia.org/wiki/Organology
Mariina 3. juuni 2013, kell 09:23 (EEST)
Elunditest ja elundisüsteemidest tuleb rääkida artiklites Elund ja Elundisüsteem või Elundkond. Andres (arutelu) 4. juuni 2013, kell 08:00 (EEST)
Tere Andres! Ma pole veel päris täpselt vikipeediasüstemidest aru saanud ja nimelt: a)==Vaata ka== alla sidusust ja dünaamikat siduda -mõnedele aktiivsetele vikpedistidele ei meeldi b)==Kategooriad== sisse seonduvust ja selgemat kvalifikatsiooni ehk kvalifiseerimist ja kohta -mõnedele aktiivstele vikipedistidele ei meeldi c)==Artikli sisu== Ma ei näe põhjust miks ei võiks artikli organoloogia sees olla teaduse rakendustasand koos elundsüsteemidega, mis baseerub anatoomial ehk süstemaatilisel anatoomial ja Terminologia Anatomica`l.... ehk siis antud juhul:
Süstemaatiline anatoomia tegeleb ka inimese elundsüsteemidega, inimese põhilised elundkonnad on:
- Sisenõrenäärmete e sisesekretsioonielundite süsteem e endokriinsüsteem (med hormonoloogia)
- Hingamiselundite süsteem (sisuseõpetus e splanhnoloogia
- Katteelundkond (med dermatoloogia)
- Lihaste süsteem (müoloogia)
- Lümfisüsteem (med lümfoloogia ka med endokrinoloogia)
- Skeletisüsteem (osteoloogia ja sündesmoloogia)
- Närvisüsteem (neuroloogia)
- Seedeelundite süsteem (sisuseõpetus e splanhnoloogia)
- Kuse-suguelundite süsteem e urogenitaalsüsteem (kuseelundid, suguelundid)(sisuseõpetus e splanhnoloogia)
- Südame ja soonte süsteem e vereringeelundite süsteem (soonteõpetus e angioloogia)
Need 10 elundsüsteemi (mida ma olen allikatest saanud ei ole veel jõudnud Terminologia Anatomicast üle kontrollida) mina küll jätaksin kasvõi nimetustena siia artiklisse, et mitte lugejat eksitada justkui vikpeedia kaudu "väljamõeldud" teadusharuga seega elundsüsteemide nimetused võiksid mõnda aega olla, et inimesed harjuksid kasvõi kirjapildiga... ja niipalju kui mina aru saan peaksid 10 organsüsteemi siiski läbima ka arvukaid teisi teadusharusid, just nimelt elundsüsteemide kaupa samuti erialase kirjanduse kaudu.....
ja äkki leidub mõni vikipeedia huviline, kes selgitab näiteks mulle ja teistele kust lipsas sisse inimteadustesse organsüsteemina IMMUUNSÜSTEEM, kui mitu sajandit on uuritud ja tegeldud LÜMFISÜSTEEMIGA (hetkel ei leia allikat ja tuli üks paha sõna meelde) kas immuunsüsteem on lümfisüsteemi sees veel omakorda süsteem või?
Elundisüsteem või Elundkond [1] jaotab Elundsüsteeme ja küllap siis see kärab ka vikipeediale kui mingit uut süsteemi just looma ei hakka me.....
- Elund, jah nendega läksin pisut hoogu vast ja püüan ringi tõsta, kuna vikipeediast ei osanud elundite loetelu leida siis trüksisin alguse ja
Mariina 5. juuni 2013, kell 20:53 (EEST)
Kui me hakkame teadusharu artiklis hakkame selle uurimistulemusi esitama, siis me ähmastame artikli teemat ning dubleerime teiste artiklite sisu. Andres (arutelu) 6. juuni 2013, kell 09:15 (EEST)
- uurimistulemused versus klassifitseerimisalused nagu mina kirjutasin mina jätaks nad sisse kasvõi alajaotusena ja linksuda elundsüsteemideni, praegu- hetkel veel-
ajalugu ega erialaorganisatsioone ega teadusdistsipliinile alusepanijaid loetletud ju pole.... ...ja lisaks meil Eestis kehtivale rahvusvahelisele haiguste klassifikatsioonile on maailmas teisi klassifikatsioone: [rvous_system] [[2]]
Meie teadusdistsipliinid ja ka "tervishoiusüsteem" jpms ju ka ülesse ehitatud organsüsteemide lõikes ja osalt ka diagnoosid ning haiguslikud seisundid kuigi tegelik kinnitus haiguste,geenihaiguste ning näiteks kasvajate puhul saadakse histoloogilis-keemilis-tsütoloogilis uuringuid tehes ja esitades aga ma rohkem ei kirjutaks kui kirjutatu nii või naa artikliga ei haaku.....
Mariina 6. juuni 2013, kell 10:03 (EEST)
Lisan artikli "Organoloogia" tagaselga võimaliku "täpsustuslüliga" seonduvat:
[[3]]
Franz Jospeh Galli frenoloogia on kirjanduses liikunud ka "organoloogia" nime all, kuid uurimise objektina on (minu arusaam(atus)(viimane ka) üksnes aju kaudu ja hiljem on kirjanduse kaudu sisenenud frenoloogia
- American Medicine in Transition: 1840 - 1910, John S. Haller
Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 05.06.2013)
- Aphasia and Related Neurogenic Communication Disorders, Ilias Papathanasiou, Patrick Coppens, Constantin Potagas
Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 05.06.2013)
[4] millel vikipeedia kaudu hetkel on kategooriana: pseudoteadused (või vähemalt osa sellest....) aga aasta 1984:
- Cerebral Cortex: Volume 12: Extrastriate Cortex in Primates, Kathleen S. Rockland, Jon H. Kaas, Alan Peters,
Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 05.06.2013)
Mariina 7. juuni 2013, kell 08:14 (EEST)