Organoloogia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib anatoomia harust; muusikateaduse haru kohta vaata artiklit Organoloogia (muusika)

Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.

Organid ehk elundid koosnevad kudedest, on erinevatel organismidel eripärase kuju, morfoloogia, asendi ja talitlusega ning võivad olla kas jäävad ehk definitiivsed või ajutised ehk provisoorsed.[1]

Elutähtsateks organiteks peetakse organeid, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast talitlust jätkata. Elutähtsateks organiteks peetakse taimedel: juured, varred ja lehed (laiemas mõttes ka paljunemisorganid), inimestel: aju, neerud, maks, kopsud ja süda.[2]

Organoloogia on tihedalt seotud selliste anatoomia allharudega nagu süstemaatiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia, embrüoloogia, ealine anatoomia, kliiniline anatoomia ja patoanatoomia jpt.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Uuritava objekti järgi saab eristada:

Elundisüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Süstemaatiline anatoomia

Süstemaatiline anatoomia tegeleb elundisüsteemide ehk elundkondade ehk aparaatide käsitlemisega.[3][4]

Next.svg Pikemalt artiklis Elundkond

Inimese organisüsteeme ehk elundisüsteeme ehk elundkondi ka aparaate (seedeaparaat, hingamisaparaat jne) klassifitseeritakse anatoomias ja meditsiinis ka talitluse ja päritolu järgi:[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  2. http://www.audioenglish.org/dictionary/vital_organ.htm
  3. Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  4. Elizabeth Aughey, Frederik L. Frye,"Comparative Veterinary Histology: with Clinical Correlates" ,Manson Publishing, 2001, ISBN 1-874545-66-9.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
  5. Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  6. "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 718, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.