Arutelu:Organism

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

rakkude kogum, mis mõjutavad üksteist selliselt

See ei sobi ühest rakust koosneva organismi puhul. Andres 15:59, 11 Jun 2005 (UTC)

millest omakorda moodustuvad organid ehk elundid, elunditest aga elundkonnad.
Kõikidel organismidel pole elundid organsüsteemideks e elundkondadeks koondunud (nt taimed, seened vs loomad).Mario 26. veebruar 2006, kell 22.20 (UTC)


- Organism on rakkude kogum, mis mõjutavad üksteist selliselt, et nende funktsioon on enam-vähem stabiilne terviklikkus ja rakkude kogumikul on eluomadused.-
Nagu alguses viidatud on juba definitsioon iseenesest vale. Kui organism on tingimata rakkude kogum (mida ta ka reaalse konseptsiooni järgi pole, täpne definitsioon on üldse lahtine) siis kuidas saavad olla nii bakterid, arhed kui ka üherakulised eukarüoodid olla organismid, mida nad bioloogia seisukohast kahtlemata on?
- Keskkondlik organisatsioon organismidel on: populatsioon < kooslus < ökosüsteem < biosfäär. -
Keskkondlik organisatsioon algab minuteada ikka isendist.
-Organismide klassifitseerimine
teaduslik klassifikatsioon
ladinakeelne nomenklatuur (ladinakeelsed täisnimetused)
liigid
alamliigid-
See kõik ongi ju teaduslik klassifikatsioon. Miks need siis samas hirarhias eraldi välja tuua?
-Organismide eluiga on riigiti ja liigiti väga erinev. Mõned loomad elavad ainult 1 päeva, kuid mõned taimed võivad elada tuhandeid aastaid.-
Riigiti ja liigiti? Huvitav kujund aga kahjuks desinformeeriv. Eluea pikkus sõltub eelkõige ikkagi konkreetsest isendist ja selle eluvormist. Bakterite ja muude üherakuliste organismide puhul on eluiga üleüldse kahtlane väärtus, end kloonivad (poolduvad jne.) organismime võib soodsates tingimustes lugeda praktiliselt "surematuteks" - pole võimalik vahet teha kumb on ema- ja kumb tütarrakk ja ning end pidevalt kopeerides ja pidevate ressursside juurdevoolul võiksid nad teoreetiliselt elada lõpmatuseni. Tihtipeale paneb keskkond neile aga põntsu ja nad surevad üheskoos või lähevad mõnesse vormi, mis aitab raskeid tingimusi üle elada (nt. spoor). Sarnane lugu on ka mõnede vegetatiivselt paljunevate taimedega. Kui vanad siis ikkagi on vanimad elusorganismid? Hetkel tean ma, et teadaolevalt vanimad ongi just ühed bakterid, kelle sporuleerunud aga elujõulised vormid leiti iidsetest settekivimitest. Täpselt ei mäleta aga nende vanus oli vist veidi üle 200 miljoni aasta (ja tegemist polnud lõpmatu pooldumistsükliga).
Minuteada pole ka olemas loomi, kelle loomulik eluiga kestaks vaid päeva. Huvitav kustkohast see info pärineb? (muidugi ei maksa arvesse võtta mitteloomulikke surmapõhjuseid, iga organism võib mingite välismõjude tõttu suvalisel hetkel hukkuda).Yersinia 16. aprill 2006, kell 06.15 (UTC)
Vist on mõeldud "ühepäevaliblikaid". Ma ei tea, kui kaua nad täpselt elavad, aga nende puhul pole arvestatud, et liblikapõli on vaid osa nende eluajast. Andres 16. aprill 2006, kell 07.04 (UTC)
Jah, tulin ise ka hiljem selle peale. "Ühepäevikud" reaalselt elavad rahulikult mitu aastat, seda küll vastsena, valmikujärk on neil vaid sigimiseks ning tõepoolest kestab see loetud tundidest mõne päevani. Tegelikult on ka loomi (mõned ümarussid näiteks) kelle eluiga ongi väga lühike, aga isegi sellisel juhul kestab see mitmeid nädalaid. Yersinia 16. aprill 2006, kell 08.36 (UTC)

Võõrsõnade leksikon annab, et organism on elusolend, tervikut moodustav elav keha, loom või taim.--Tiuks 11. jaanuar 2008, kell 18:11 (UTC)

on selge, et organismi käsitlus sõltub defineerija maitsest. Millal tõmmata piir hulkrakse koosluse ja ainurakse isendi vahele. 2 rakku, 3 rakku? Peaks kuhugi panema sellise lause, et asi pole lõplikult selge, aga erinevad autorid arvad nii ja naa--Hendrix 11. jaanuar 2008, kell 18:20 (UTC)
See käsitlus on ilmselgelt liiga kitsas, ka ainuraksed bakterid on tegelikult organismid. Organisme defineeritakse üldjuhul teatud "üldomaduste" järgi, nt ärrituvus, sigimine jne --Dj Capricorn 11. jaanuar 2008, kell 18:29 (UTC)
just. Pooldan ka seisukohta, et organism on funktsionaalne, mitte strukturaalne mõiste. Tähtis on kvaliteet, mitte kvantiteet--Hendrix 11. jaanuar 2008, kell 18:33 (UTC)
Organism = elusolend esimene lause.--Tiuks 11. jaanuar 2008, kell 19:08 (UTC)
Organism on orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest koosnev ühend (biomolekul, orgaaniline ühend).--Tiuks 13. jaanuar 2008, kell 21:46 (UTC)
See kindlasti paika ei pea. Andres 13. jaanuar 2008, kell 22:35 (UTC)
Kas viirus on organism? See ei koosne ju rakkudest aga peaks olema elusloodus. Elu on ju ka molekulides. Viirus on üks või mitu DNA või RNA molekuli.Aminohapped on orgaanilised molekulid.Nii rakk kui ka molekul koosnevad keemilistest ainetest. Kuna rakus on ka anorgaanilisi aineid, siis sellest lähtusingi eelmises definitsioonis. --Tiuks 14. jaanuar 2008, kell 00:03 (UTC)
Viirus ei ole organism. Ka ükski molekul ei ole organism. Andres 14. jaanuar 2008, kell 00:06 (UTC)

Loomulikult pole need tunnused universaalsed. Paljud organismid on liikumisvõimetud (ehkki taimede kasvu võib ka liikumiseks lugeda)ja ei vasta otseselt neid ümbritsevale keskkonnale. Mõned mikroorganismid (teatud bakterid) ei suuda iseseisvalt hingata. Suur hulk organisme on ka paljunemisvõimetud, ehkki nende liik on paljunemisvõimeline.

Välja. Andres 13. jaanuar 2008, kell 23:19 (UTC)

Minu meelest ei ole jutt Aristotelesest ja entelehhiatest siin asjakohane. Andres 13. jaanuar 2008, kell 23:21 (UTC)


Organismide klassifitseerimine[muuda lähteteksti]

Organismide tunnuste (atribuutide) uurimine, analüüsimine ja kirjeldamine kuulub süstemaatika (taksonoomia) valdkonda.

  1. teaduslik klassifikatsioon
  2. ladinakeelne nomenklatuur (ladinakeelsed täisnimetused)
  3. liigid
  4. alamliigid
See ei ole minu meelest õige. Taksonoomia (mitte süstemaatika) uurib eristavaid tunnuseid, mitte organismide atribuute. Süstemaatika tegeleb klassifitseerimisega. Andres 14. jaanuar 2008, kell 12:46 (UTC)
Ameerikas ja euroopas on taksonoomia ja süstemaatika tähendused vastupidised. Ma ei leidnud enam üles seda lehte, kus oli sellest kirjutatud. Ja taksonoomia oli sulgudes nagu tekstis on. Olen näinud, et mõlemad on üks ja sama, võrdusmärgiga - taksonoomia = süstemaatika. 16 Siin slaid 16 on ainult süstemaatikat mainitud.--Tiuks 14. jaanuar 2008, kell 21:39 (UTC)
Tiuksiga ses mõttes nõus, et ka nt Erast Parmasto Biosüstemaatikas oli taksonoomia võrdsustatud süstemaatikaga, kuid selgituseks oli (vist), et praktiliselt on lihtsam aru saada. Ja tõesti eurooplased ja ameeriklased on mõiste osas vastandlikud --Dj Capricorn 14. jaanuar 2008, kell 21:47 (UTC)

Peaks täpsustama, kuidas on defineeritud mitokondri eluiga. Kuluks ära ka viide.--Kk 2. mai 2011, kell 23:35 (EEST)[vasta]


Selline etümoloogia esimeses lauses ei ole minu arust sobilik. Ühelt poolt on ta liiga üksikasjaline, teiselt poolt arusaamatu. Sõna päritolust tuleks rääkida üksikasjaliselt vikisõnastikus. Andres (arutelu) 4. oktoober 2013, kell 04:24 (EEST)[vasta]


Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid, sest põhiosa, umbes 80% rakkudest moodustab vesi.

See ju ei järeldu. Saab öelda, et anorgaaniliste ainete molekule on rohkem kui orgaaniliste ühendite molekule, aga see on niigi selge. Andres (arutelu) 25. detsember 2015, kell 03:07 (EET)[vasta]

Mis mõtet on panna kõrvuti arvud 80 ja 70-95? Kas see 80 käib inimese organismi kohta? Kui teiste puhul on nii suur varieeruvus, siis ei saa ka ülejäänud arvud õiged olla. Andres (arutelu) 25. detsember 2015, kell 03:11 (EET)[vasta]