Arutelu:Orgaaniline keemia

Wöhler ei ole olnud Friedrich Wilhelmi Ülikooli professor. Kool, milles ta õpetas kandis nime Berliner Gewerbeschule.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuni 2014, kell 01:27 (EEST)

kogu elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest

Kuidas jääb veega? Andres (arutelu) 23. jaanuar 2016, kell 15:27 (EET)

Mis see praktiliselt lõpmatu on? Ma jätaks selle välja kui sisutu. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2016, kell 15:27 (EET)

Süsinikuühendeid on praktiliselt/põhimõtteliselt lõpmata palju... See pole minu arvamus, ega ka minu sõnastus. Tsiteerin orgaanilise keemia õpikut gümnaasiumile. Õpiku autorid: Mati Karelson ja Aarne Tõldsepp. "Keemia. Orgaaniline keemia gümnaasimile", kirjastus Koolibri, 2007 (lk 10, 13) Ma kuulaks siinjuures hea meelega siiski profesionaalide arvamusi, spetsialiste, kellel on sügavam orgaanilise keemia, biokeemia taust. Huvitav oleks näiteks teada, mida sellest kohast õpikus Tiit Land arvab? See lõpmatuse sõna lauses on muidugi vaieldav kui pedantselt sõna tähendust järgida, sellega olen päri. Teaduse ajalugu on ju näidanud, et kõik lõpmatuseks peetavad suurused osutuvad selles füüsika seaduste maailmas lõpuks ikka lõplikeks. Õpiku autorid on ehk soovinud osutada asjaolule, et süsinikuühendite arv näib olevat siiamaani piiramatu, piiritlematult suur. Sellel ei näi olevat otsa ega äärt. Seda sisu see lause minu arvates ka kannab. Nimelik 25. jaanuar 2016, kell 11:37

Mulle tundub see väljend arusaamatu, "põhimõtteliselt lõpmatu" tundub samuti arusaamatu.

Ma saan asjast nii aru, matemaatiliselt konstrueeritavaid molekulistruktuure (näiteks kas või alkaane) on lõpmata palju ("põhimõtteliselt lõpmatu" tähendab nähtavasti seda), aga kas või Universumi lõplikkuse tõttu tegelikult realiseerunud ühendeid lõpmata palju ei ole. Umbes nii võikski kirjutada. Aga "praktiline lõpmatus" tähendab nähtavasti midagi muud, mitte matemaatilist lõpmatust. Mis see on, seda ma ei tea. Kas see tähendab näiteks, et neid on rohkem, kui inimesed kunagi suudavad kirjeldada? Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 02:40 (EET)

Ma õpikukirjutajate sõnavaliku suhtes siiski ülearu kriitiline poleks. Nimelik 26. jaanuar 2016, kell 12:50

Ma olen kriitiline Vikipeedia artikli sõnavaliku suhtes. Minu arvates peab esitus olema selgem. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 20:44 (EET)

Siiski tuleb märkida, et paljud kaasaegse orgaanilise keemia saadused saastavad, reostavad võõrkehana loodust, sest nendest toituvaid organisme pole ja nad lagunevad looduses sellepärast väga pika aja jooksul, olgugi et koosnevad algselt samadest keemilistest elementidest, mis eluslooduski. Näitena võiks tuua siin ujuvad plastiksaared ookeanides.

Minu meelest ei ole see eriti teemakohane, kui jutt on orgaanilise keemia piiritlusest. Mul on muide plaan viia see osa üle artiklisse Orgaaniline ühend. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 02:40 (EET)

... ebalooduslikuna tunduvad..See koht tekstis on minu meelest imelik. Ebaloodusliku all on vist mõeldud on elusloodusele võõrast. Plastpudel ei tundu ookeanis hulpides võõras, lagunematu element olevat vaid ongi seda otseses mõttes. Segadus tuleb nimedest, nimetustest nende tähenduse muutumisest aja jooksul. Algselt oli orgaaniline ainult elusloodusele omane, praegusest on aga sellest nö "orgaanilisest" st. orgaanilise keemia eluslooduses lagunemisvõimetutest saadustest saanud keskkonnareostuse tähtis osa. Sellepärast omapoolse täienduse tegin. Mingil viisil võiks selle seose käsitlemine orgaanilise keemia piiritluses sisalduda küll. Sõnastust võiks muidugi parandada. Nimelik 26. jaanuar 2016, kell 12:39

Jutt ei ole siin keskkonnakaitsest, vaid sellest, mida tähendab looduslik päritolu. Ka looduslik päritolu on orgaanilise keemia piiritluses iseenesest kõrvaline, aga see tuleb mängu organismidele viitava sõna "orgaaniline" tõttu. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 20:44 (EET)