Arutelu:Nui
Minu meelest vastab sõna "nui" tähendus sellele, mis on artiklis fi:Nuija. Nui ei ole üldiselt metallist, kuigi löökpillinui on mõnikord metallist. Intervikilingid on kahtlased. Andres 28. oktoober 2008, kell 10:01 (UTC)
Minu meelest haamer ei ole nui. Ja nui võib olla ka ühest tükist, pigem ongi ühest tükist. Andres 28. oktoober 2008, kell 10:04 (UTC)
Saksa artiklis räägitakse asjast, mis on haamri sarnane, inglise artiklis haamri liigist.
Nui on inglise keeles pigem club. Andres 28. oktoober 2008, kell 10:06 (UTC)
- Suurem osa artiklis olevast infost on pärit soome viki artiklist fi:Nuija.
- Nuia mõiste vist ei ole seotud niivõrd materjali, kuivõrd funktsiooniga.
- Kuna haamer vastab täielikult nuia funktsioonidele, siis ma ei näe vastuolu.
- Kui objekti kaks osa on eraldamatult (jäigalt või elastselt) ühendatud, kas siis ei ole õigustatud juba eeldusena rääkida "ühes tükis" objektist?
- Kas nuia puhul ei peaks olulise omadusena mainima, et löödava objektiga kokkupuutekoht on nuial tavaliselt tömp (erinevus näiteks kirve või kirkaga, mille eesmärgiks on löödavasse objekti tungimine)? --Andrus Kallastu 28. oktoober 2008, kell 11:14 (UTC)
- Vaatasin nüüd seda soome viki artiklit uuesti. Tõepoolest, Sul on enam-vähem nii, nagu seal on öeldud, ja ma kahtlen selleski. Ainuke asi, et soome viki artikkel on ainuke, millega saab kindlalt linkida.
- Ei, jäik ühendus ei tähenda, et oleks ühes tükis.
- Minu meelest ei saa nuia puhtalt funktsiooni järgi defineerida. Igasugune löögiriist ei ole nui. Andres 28. oktoober 2008, kell 11:36 (UTC)
- Minu meelest on ka nui pigem ühes tükis. Ja vist peaaegu alati enam-vähem kooniline või otsast jämenev. Igasugune löögiriist ei ole nui, aga nui on vist alati ikkagi löögiriist? Mõnikord võib ta vist kurikas ka olla, näiteks spordis. Aga kõik kurikad pole ka nuiad. Inglise mallet on küll ikka puu- või kummihaamer; nui on club (en:Club (weapon)), spordis ka bat (en:Baseball bat), võib-olla mõni nimetus on veel. Aga haamrit ei saaks ikka kuidagi mu meelest nuiaks pidada. Minu meelest ka soomekeelne nuija ei saa haamer olla. --Epp 28. oktoober 2008, kell 12:19 (UTC)
- Inglise viki Club räägib selgelt nuiast kui relvast, seega nuia ühest võimalikust alaliigist.--Andrus Kallastu 28. oktoober 2008, kell 23:36 (UTC)
- Soome artiklis fi:Vasara leidus järgmine jutt: "Arvellaan, että sana vasara on lainattu suomalaisten kielellisille esivanhemmille nuorakeraamiselta kulttuurilta, ja se on ilmeisesti alkujaan tarkoittanut nuorakeraamiselle kulttuurille tyypillistä vasarakirvestä. Sana on ilmeisesti peräisin arjalaiskielisestä nuijaa merkitsevästä kantamuodosta vazra. Suomessa sanan alkuperäinen asu on säilynyt paremmin kuin monissa muissa kielissä, esimerkiksi nykypersiassa nuija on gurz."--Andrus Kallastu 28. oktoober 2008, kell 23:50 (UTC)
- Minu meelest on ka nui pigem ühes tükis. Ja vist peaaegu alati enam-vähem kooniline või otsast jämenev. Igasugune löögiriist ei ole nui, aga nui on vist alati ikkagi löögiriist? Mõnikord võib ta vist kurikas ka olla, näiteks spordis. Aga kõik kurikad pole ka nuiad. Inglise mallet on küll ikka puu- või kummihaamer; nui on club (en:Club (weapon)), spordis ka bat (en:Baseball bat), võib-olla mõni nimetus on veel. Aga haamrit ei saaks ikka kuidagi mu meelest nuiaks pidada. Minu meelest ka soomekeelne nuija ei saa haamer olla. --Epp 28. oktoober 2008, kell 12:19 (UTC)
- Kas kellelgi on EKSS käepärast. See on ainuke koht, kust saaks teada, mida sõna "nui" eesti keeles tähendab. Andres 29. oktoober 2008, kell 06:20 (UTC)
- EKI inglise-eesti-inglise sõnaraamatus on sõna "nui" vasted bludgeon ja club, J. Silveti eesti-inglise sõnaraamatus truncheon ja baton (politseinikul), bludgeon ja cudgel (malk), club (sõjanui), ram (rammimisnui). Sõna mallet vasted Silveti sõnaraamatus on 'puuvasar', 'puuhaamer', 'polokurikas', 'kriketikurikas'. Eesti-saksa sõnaraamatus on vasted Keule; Schlegel (trumminui); Knüttel, Knüppel (malk). Kuskilt ei selgu, et vasar ja haamer oleksid nuiad. Andres 29. oktoober 2008, kell 06:29 (UTC)
- Talupojamõistus ütleb, et 'malk', 'rammimisnui' ja 'kurikas' on nuia alaliigid. Küsimus ongi põhiliselt sõnade 'nui' ja 'vasar' seosest või seose puudumisest. Kas leiaksid kusagilt sõna vazra tähenduse, nii nagu seda soome vikis kirjeldatakse?--Andrus Kallastu 29. oktoober 2008, kell 08:59 (UTC)
- Sõna "vasar" tähendused EKSS järgi: 'varrega varustatud löögitööriist, haamer', 'masina või mehhanismi löögiosa', 'metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist koosnev heitevahend', 'üks kõrva kuulmeluukesi'. Andres 29. oktoober 2008, kell 09:08 (UTC)
- Sõna "nui" tähendab EKSS järgi 'jämedama otsaga või varre abil ühendatud jämedama osaga tampimis- või löömisriist'. Üks näitelausetest on "Kingsepa laual olid vasarad ja nuiad." Sõnaseletusest ei ole üheselt arusaadav, kas vasarad on nuiad, aga näitelausest nähtub, et vasarad ei ole nuiad. Paistab, et sealne sõnaseletus ei ole päris täpne.
- "Haamer" on sama mis vasar. On jäetud täpsustamata, et jutt on "vasara" esimesest tähendusest. "Kurikas" on 'lame käepidemega puunui', 'nuiakujuline käepidemega spordivahend iluvõimlemises, ka teatavates sportmängudes'. Malk on 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, malakas', 'puuvarb, peenem ritv millegi kinnitamiseks või toeks'. Nii et kurikas esimeses tähenduses on nui, malk nähtavasti mitte. Andres 29. oktoober 2008, kell 13:24 (UTC)
- Talupojamõistus ütleb, et 'malk', 'rammimisnui' ja 'kurikas' on nuia alaliigid. Küsimus ongi põhiliselt sõnade 'nui' ja 'vasar' seosest või seose puudumisest. Kas leiaksid kusagilt sõna vazra tähenduse, nii nagu seda soome vikis kirjeldatakse?--Andrus Kallastu 29. oktoober 2008, kell 08:59 (UTC)
- EKI inglise-eesti-inglise sõnaraamatus on sõna "nui" vasted bludgeon ja club, J. Silveti eesti-inglise sõnaraamatus truncheon ja baton (politseinikul), bludgeon ja cudgel (malk), club (sõjanui), ram (rammimisnui). Sõna mallet vasted Silveti sõnaraamatus on 'puuvasar', 'puuhaamer', 'polokurikas', 'kriketikurikas'. Eesti-saksa sõnaraamatus on vasted Keule; Schlegel (trumminui); Knüttel, Knüppel (malk). Kuskilt ei selgu, et vasar ja haamer oleksid nuiad. Andres 29. oktoober 2008, kell 06:29 (UTC)
- Näidislause "Kingsepa laual olid vasarad ja nuiad." Minuarust kui vasar ja nui oleksid sünonüümid, siis sellist lauset seal ei oleks. Kuna laual olid kahed erinevad tööriistad nuiad naha venitamiseks ja vasarad ehk kinksepahaamrid muudeks töödeks. Siit ka järeldus vasarad ei ole nuiad vähemalt eesti keeles mitte.Akra 29. oktoober 2008, kell 16:09 (UTC)
- See argumentatsioon ja järeldused ei tundu küll eriti tõsiseltvõetavana, kuid OK, las see asi jääb parema puudumisel praegu nii. Tööriistadel on kindlasti olemas klassifikatsioon ning ajalooline arengulugu, millest tulenevad ka mõisted ja terminid. Kui kellelgi oleks nimetada mõni uurimus antud teemal, heidaks see probleemile ilmselt veidi rohkem valgust.--Andrus Kallastu 29. oktoober 2008, kell 22:59 (UTC)
- Sina ju ka ei kirjuta uurimuse põhjal. Teistesse vikidesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Andres 30. oktoober 2008, kell 09:44 (UTC)
- Meil ei ole lahkarvamused mitte ajaloo osas, vaid mõistete mahu osas. Selles asjas tuleb tugineda eestikeelsetele allikatele.
- Meil ei ole kindlaid tõendeid selle kohta, kas nuiad on vasarad või mitte. Aga me vähemalt püüdsime seda uurida. Andres 30. oktoober 2008, kell 09:51 (UTC)
- Loomulikult! Ma ei vaidle. Lihtsalt tegu näib olevat keerulise (etümoloogilise) problemaatikaga, millesse ei saa tuua lihtsat lahendust kirjandusest või rahvasuust laenatud lausega "kingsepa laual olid vasarad ja nuiad", mis on täpsusastmelt ja "loogikalt" sarnane ühe teise rahvasuus levinud lausega "üle kõige meeldib mulle laul, aga vahel ka muusika."--Andrus Kallastu 30. oktoober 2008, kell 14:53 (UTC)
- Nõus, sellega ei ole asi veel lahendatud. Arvan küll, et see lause on sõnaraamatu autorite koostatud sõna "nui" tähenduse illustreerimiseks. Aga etümoloogia ei puutu minu meelest üldse asjasse. Sõnade tähendused muutuvad aja jooksul ning algne tähendus ega päritolu ei määra praegust tähendust. Andres 30. oktoober 2008, kell 15:14 (UTC)
- Loomulikult! Ma ei vaidle. Lihtsalt tegu näib olevat keerulise (etümoloogilise) problemaatikaga, millesse ei saa tuua lihtsat lahendust kirjandusest või rahvasuust laenatud lausega "kingsepa laual olid vasarad ja nuiad", mis on täpsusastmelt ja "loogikalt" sarnane ühe teise rahvasuus levinud lausega "üle kõige meeldib mulle laul, aga vahel ka muusika."--Andrus Kallastu 30. oktoober 2008, kell 14:53 (UTC)
- See argumentatsioon ja järeldused ei tundu küll eriti tõsiseltvõetavana, kuid OK, las see asi jääb parema puudumisel praegu nii. Tööriistadel on kindlasti olemas klassifikatsioon ning ajalooline arengulugu, millest tulenevad ka mõisted ja terminid. Kui kellelgi oleks nimetada mõni uurimus antud teemal, heidaks see probleemile ilmselt veidi rohkem valgust.--Andrus Kallastu 29. oktoober 2008, kell 22:59 (UTC)
- Näidislause "Kingsepa laual olid vasarad ja nuiad." Minuarust kui vasar ja nui oleksid sünonüümid, siis sellist lauset seal ei oleks. Kuna laual olid kahed erinevad tööriistad nuiad naha venitamiseks ja vasarad ehk kinksepahaamrid muudeks töödeks. Siit ka järeldus vasarad ei ole nuiad vähemalt eesti keeles mitte.Akra 29. oktoober 2008, kell 16:09 (UTC)
Praegu lisatud pildid peaksid kuuluma pigem konkreetsete artiklite juurde. Kui keegi teab pilti, mis kirjeldab nuia tööpõhimõtet, oleks see teretulnud.--Andrus Kallastu 29. oktoober 2008, kell 08:52 (UTC)
Pildiallkirjad on arusaamatud. Teise allkirja juures ei ole pilti. Andres 30. oktoober 2008, kell 09:53 (UTC)
- Minul on küll mõlemad pildid.Akra 30. oktoober 2008, kell 16:18 (UTC)
Definitsioon on nii üldine, et selle alla kuulub ka vasar. Nuia spetsiifikat ei ole definitsioonis selgitatud. Andres 1. november 2008, kell 10:28 (UTC)
Milleks meil siin loetleda vasteid igasugustes keeltes? See kuulub vikisõnaraamatusse, kus saab ka sõna etümoloogiast rääkida. Ja leedukeelne sõna on kindlasti vale, sest leedu keeles ei kasutata ā-tähte. Pärsia keeles kasutatakse araabia tähti. Andres 5. november 2008, kell 20:33 (UTC)
Välja tõstetud: (inglise keeles mallet[viide?], liivi keeles nujā[1], läti keeles nūja[2], tänapäeva pärsia keeles gurz[3], saksa keeles Keule, Hammer, Klöppel[4], Knüpfel, soome keeles nuija, kalikka, kapula, varsta[5]) Arvatakse, et sõna tüvivorm vazra on tähistanud indoiraani keeltes algselt nuia[6].
--Metsavend 17. november 2008, kell 06:38 (UTC)
Erineb vasarast ümmargusema kuju poolest.
- Võtsin selle välja, sest minu meelest pole see piisav eristus. Andres 21. märts 2010, kell 08:42 (EET)
Primitiivse relva nuia sõnastamine tekitab eesti keeles piisavalt suuri raskusi! Teistes keeltes kirjeldatakse sellel leheküljel siiski vasarat, tuleb leida seega vastav lehekülg, kuhu praegune kirjeldus paigutada. Uuel ühisel leheküljel võiks olla koos vasar ja haamer ja omaette leheküljel näiteks pudrunui ja sõjanui (club (weapon). Kasutaja: Koduparandaja, 07. november 2015, kell 10:55 (EEST)
- ↑ "Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1995. 2.kd, lk. 235. ISBN 951-717-711-9
- ↑ "Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1995. 2.kd, lk. 235. ISBN 951-717-711-9
- ↑ "Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2000. 3.kd, lk.415. ISBN 951-717-712-7
- ↑ "Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1995. 2.kd, lk. 235. ISBN 951-717-711-9
- ↑ "Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1995. 2.kd, lk. 235. ISBN 951-717-711-9
- ↑ "Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2000. 3.kd, lk.415. ISBN 951-717-712-7