Arutelu:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

en:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm wikis on kirjutatud Mis mull' nii armas oleks ka naine 21:00, 5 Apr 2004 (UTC)


ja Ja jään sul truuks surmani! jne , et erinevused siin ja seal? naine 21:01, 5 Apr 2004 (UTC)

Presidendi http://www.president.ee/print.document.html?gid=10694 peaks olema piisavalt autoriteetne allikas. -- Urmas 21:08, 5 Apr 2004 (UTC)
Vaatasin ka teisi keeli. Venekeelne järgib eesti Vikipeediat, teised inglise oma. Ma arvan, et õige on mull', sull' ja truuiks. Aga me peame kõigepealt asja endale selgeks tegema ja siis igal pool ühtlustama. Andres 21:13, 5 Apr 2004 (UTC)
Jah, presidendi lehel on "mul", ju see siis on õige. Andres 21:15, 5 Apr 2004 (UTC)


Keegi julge peab siis ära parandama :P naine 21:17, 5 Apr 2004 (UTC)
en oma muutsin ära, kas lingi nime panin vaid nagu õige ? naine 21:44, 5 Apr 2004 (UTC)
Ma kohendasin pisut linke. Parandamiseks ei ole mingit julgust tarvis, on vaja ainult viitsimist. Kui viitsid, siis paranda ära. Kui kuskil on õ asemel numbrid, siis las need jäävad. Andres 21:53, 5 Apr 2004 (UTC)

Eesti NSV hümn[muuda lähteteksti]

Ei näe põhjust miks peaks Eesti hümni juures olema viide vt. ka ENSV hümn, niisiis kustutasin. Viite tekkelugu - algul oli: Niinimetatud "Eesti Nõukogude sotsialistliku vabariigi hümn", Andres muutis selle korrektsemaks tekitades "Vaata ka". – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Pehlakas (arutelukaastöö) 20.02.2005.

mu meelest võiks küll peatükis Vaata ka olla märksõna Eesti NSV hümn. Nii ka tegin--Bioneer1 (arutelu) 24. juuli 2014, kell 19:54 (EEST)[vasta]

Kas ka viisi saaks hümni juurde lisada ? 194.204.48.11 09:46, 4 Apr 2005 (UTC)

See on põhimõtteliselt võimalik. Selleks tuleks üles laadida meediafail nootide või heliülesvõttega. Samuti saab lisada lingi saidile, kus viis on olemas. Andres 09:50, 4 Apr 2005 (UTC)

Möödunud aasta augustikuus Prantsusmaal, Tours'i raamatukogus märkasin prantsuskeelset tõlget. Ma ei tea kas seda ka lehele üles panna, kuid ma toon teksti siinkohal ära:

Ô Ma Patrie!

Que tu es belle, ô ma patrie
tu es ma joie et mon bonheur !
Dans ce grand et vaste univers
jamais je ne pourrais trouver
quelque chose qui me soit plus cher
que toi, ô ma patrie

Je sais que je suis ton enfant,
que je te dois toute ma vie
Merci à tout jamais à toi,
jusqu'à la mort je te serai fidèle
car tu m'es plus chère que tout
ô ma douce patrie

Que Dieu toujours vielle sur toi
ô ma chère et bonne patrie!
Qu'il s'institute ton protecteur
qu'il te bènisse abondamment
dans tout ce que tu entreprends
ô ma douce patrie.

Egon 16. mai 2006, kell 10.04 (UTC)

"Sääl" ja "pääl"[muuda lähteteksti]

Kas keegi oskab lisada ajalugu selle kohta millal see ära muudeti ja miks, nüüd on õige "teal" ja "peal"...

Keegi parandas vanale kujule tagasi. Andres 15. jaanuar 2008, kell 18:08 (UTC)

Igal õhtul hilja, pärast sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama.

Minu meelest on need laused üleliigsed, pealegi ei olnud tegu sama asjaga. Andres 16. veebruar 2010, kell 16:48 (UTC)
Leian endiselt, et see koht on problemaatiline. Andres (arutelu) 14. august 2015, kell 20:13 (EEST)[vasta]

Eestis puudub hümni seadus ning juriidiliselt on meil laul mida esitatakse hümni asemel. Peamiselt selletõttu, et puuduvad kokkulepped hümni viisi autorluse kasutamiseks Soomega. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.204.3.245 (arutelukaastöö) 01.03.2010.

Seda nüanssi tuleks artiklis kajastada. Andres 2. märts 2010, kell 10:31 (UTC)
hümni viisi autorluse kasutamiseks - mida see tähendab?--WooteleF 2. märts 2010, kell 12:34 (UTC)

Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Millise aktiga ja kus see avaldatud on? --IFrank (arutelu) 30. november 2013, kell 19:46 (EET)[vasta]

6. juunil 1935 kuulutas Peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu välja võistluse uue riigihümni saamiseks, sõnade tähtajaga 1. septembril ja viisi tähtajaga 31. detsembril 1935. Sõnad pidid käsitama üldjoontes: rahva kangelasmeelt ja kangelaslikku võitlust ajaloo kestes; kindlat ja lootusrikast usku rahva tulevikku ja igavikku; armastust ja kiindumust kodumaa kauni looduse, eesti keele ja rahvuslikkude tõuvooruste vastu; eestluse üldaateid, mille kaudu kõvendatakse sidet ka väliseestlastega; hõimuaadet; rahva töö- ja kodukultust, rahva võimsat tungi vaimse eneseteostamise poole. Luuakse uus riigihümn. Esmaspäev, 10. juuni 1935, nr. 23, lk. 2. Vajab kontrollimist ja mingisse artiklisse paigutamist. --IFrank (arutelu) 4. mai 2013, kell 12:18 (EEST)[vasta]


Pean mainima, et ma ei saa uskuda lauset: "Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.–20. juunil 1869. aastal." Kui mitte keegi teine, siis kasvõi papa Jannsen oli eelnevalt kontrollinud, kas sõnad ja viis üldse kokku lähevad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu24. juuli 2014, kell 23:16 (EEST)[vasta]

Jah, see ei saanud nii olla. Andres (arutelu) 24. juuli 2014, kell 23:29 (EEST)[vasta]
Miks? Põhjendus on arusaamatu. Pikne 25. juuli 2014, kell 00:10 (EEST)
Ka duši all laulmine on laulmine.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu26. juuli 2014, kell 10:35 (EEST)[vasta]
Mõte on selles, et pole usutav, et laulu avalik ettekandmine laulupeol on selle esimene laulmine, vähemalt ei saa seda tõendada. Ma ei tea, kuidas proovide tegemiseg oli, võib-olla küll et laul õpiti laulupeol selgeks, aga Ahsoous peab silmas, et küllap sõnade autor Jannsen ikka ise ka proovis seda juba enne laulda. Andres (arutelu) 25. juuli 2014, kell 01:00 (EEST)[vasta]
Tuhnisin natuke netis ringi ja leidsin, et esmakordse ettekande sai meie hümni viis 13. mail 1848 Helsingi linnaserval peetud üliõpilaste Floora-päeva pidustustel.
Eestlaste rahvushümniks sai Paciuse viis koos Johann Voldemar Jannseni kirjutatud tekstiga "Mu Isamaa, mu õnn ja rõõm" esimesel laulupeol 1869. aastal. 1920. ja uuesti 1990. aastast alates on see ka meie riigihümn. Delfi link
Sellega peaks nüüd selgus majas olema. --Tiia (arutelu) 25. juuli 2014, kell 01:59 (EEST)[vasta]
Kuidas nii? Esimeses lõigus ei ole jutt eestikeelsest laulust, teises lõigus ei ole juttu esmakordsest laulmisest. Andres (arutelu) 25. juuli 2014, kell 08:43 (EEST)[vasta]
Eesti keelse kohta puuduvad tõesti andmed. Artiklist järeldan, et laul kirjutati ja esitati samal aastal. Parandaks siis vähemalt selle ära, et mitte esmakordselt ei lauldud 1869. aastal vaid sai rahvushümniks. --Tiia (arutelu) 26. juuli 2014, kell 03:38 (EEST)[vasta]
See "rahvushümn" ei tähenda midagi. Andres (arutelu) 26. juuli 2014, kell 07:36 (EEST)[vasta]
Võib-olla peaks seal olema midagi a la esitati suuremale rahvahulgale. Kuid ka sellest tuleb äkki hoiduda või pigem edasi minna, sest mine võta seda nüüd kinni (lihtsalt kasvõi seepärast, et ega neid külapidusid või kasvõi kooliaktuseidki ei tea). Ja viiteid kuskilt otsima hakata on lootusetu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu26. juuli 2014, kell 10:35 (EEST)[vasta]

Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Viidet paluksin.

Ma ei leidnud artiklist seda. Andres (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 18:44 (EET)[vasta]

Minu arvates võiks hümni helifail olla kaasaegsem. 1908 aasta helifail oleks siis lisaks mälestus minevikust. Kas helifail peab üldse artikli alguses olema? --Nimelik (arutelu) 10. veebruar 2023, kell 21:43 (EET)[vasta]