Arutelu:Mongoliidne rass

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"kuid täpselt piiritlemata psuedoteaduslik inimkonna alajaotus" Pseudoteaduslik ei ole antud juhul õige termin. Tuleks kuidagi teisiti väljenduda. 90.191.119.98 25. jaanuar 2014, kell 10:11 (EET)[vasta]

Võib-olla vananenud? Andres (arutelu) 25. jaanuar 2014, kell 11:31 (EET)[vasta]
Kui rääkida rassi teaduslikust määratlemisest, siis minu meelest on õigem öelda pseudoteaduslik kui vananenud. Kui rassi määratlemisel oleks teaduslikku meetodit lõpuni ja korrektselt kasutatud, poleks taolistele ideedele piisavat kinnitust leitud, ka arvestades tolleaegset piiratumat faktikogu ja nõrgemat metodoloogiat (kasvõi eestlaste rassi paikapanek on hea näide toonase tegevuse teaduse-kaugsusest). Teaduslik rassism pole mitte vananenud, aga oma aja kontekstis teaduslik arusaam, vaid just pseudoteaduslik arusaam. Kui rääkida mitteteaduslikust rassi määratlemisest, siis ka vananenud hästi ei sobi, sest see arusaam elab paljuski edasi. --Minnekon (arutelu) 14. detsember 2015, kell 22:27 (EET)[vasta]
Minu meelest ei ole sellist "teaduslikku meetodit", mis oleks teaduses alati ideaaliks olnud.
Rassiliste tüüpide eristamine võimaldas ju ka arheoloogia andmeid tõlgendada. Näiteks leiti, et praegused eestlased kuuluvad põhiliselt kahte rassilisse tüüpi, ja neid praegusi tüüpe võrreldi tuhandete aastate vanustega. Sellest tehti järeldusi rännete ja assimileerumise kohta, umbes nii. Muidugi, kolju kuju võib põhimõtteliselt võrrelda ka ilma rassilise klassifikatsioonita, aga see teeb põhimõtteliselt üks välja. Mina olen asjast nii aru saanud. Ühesõnaga, väliste kehaliste tunnuste järgi tehti järeldusi suguluse kohta. Nüüd on nähtavasti selleks paremaid meetodeid. Kui nüüd keegi väidab, et üks rahvas või rahvus peab olema väliste kehaliste tunnuste poolest homogeenne või et väliste kehaliste tunnuste lähedus vastab ka keele või kultuuri lähedusele ja ümberpöördult, siis see on muidugi meelevaldne väide, mida faktid ei kinnita. Andres (arutelu) 17. detsember 2015, kell 00:50 (EET)[vasta]
Mul oli kirjutades silme ees seda tüüpi sõjaeelne rassiteadus, kus füüsilised antropoloogilised tunnused samastati keeleliste, kultuuriliste ja vaimsete tunnustega ja tehti selle põhjalt veel moraalisoovitusi. Eestlaste puhul siis nt kohati keele tõttu mongoliiditeks lugemine. Teatud määral viljeletakse seda (mitte küll eestlaste mongoliidsuse osas) ka tänapäeval edasi, ehkki mitte enam akadeemilistes ringkondades. Nõukogude rassiteadus ja osa sõjaeelsest oli tõesti teistsugune ja keelte ja vaimsete omadustega sedamoodi ei tegelenud ja tuleks vast jah pseudoteaduse asemel vananenud teaduslikuks arusaamaks lugeda. Aga kas sinu arvates see esimene arusaam rassist kvalifitseerub pseudoteaduse alla või mitte? Või mõtlesid sa, et pole kunagi olnud ühtset üldtunnustatud teaduslikku meetodit ja järelikult pole mõtet sellisest asjast nagu pseudoteadus tegelikult rääkidagi? --Minnekon (arutelu) 17. detsember 2015, kell 14:20 (EET)[vasta]
Pseudoteadusest on mõtet rääkida küll, aga raske on leida selle kriteeriume. Vaieldamatuid kriteeriume ei ole. See, kas teaduse teeb teaduseks teaduslik meetod, on vaieldav. Minu meelest on nii, et ükskõik kuidas teaduslikku meetodit ka püüda paika panna, ikka võib leida teadust (ja mitte halba), mis seda ei järgi. Andres (arutelu) 17. detsember 2015, kell 19:04 (EET)[vasta]
Siis võib vast öelda vähemkategooriliselt. Et rassilist jaotamist on muuhulgas peetud ka pseudoteaduseks.--Minnekon (arutelu) 18. detsember 2015, kell 00:06 (EET)[vasta]
Seda peaks siis täpsustama ja viitama. Andres (arutelu) 19. detsember 2015, kell 02:35 (EET)[vasta]
PS. Milline teadustegevus/suund nt ei järgi teadusliku meetodi kõige levinumaid põhimõtteid, aga väärib siiski teaduse nime? --Minnekon (arutelu) 18. detsember 2015, kell 00:10 (EET)[vasta]
Millised need kõige levinumad põhimõtted on? Andres (arutelu) 19. detsember 2015, kell 02:35 (EET)[vasta]
Ma arvan, et nt põhimõistete selge defineerimine, hüpoteesi falsifitseeritavus ja selle reaalsusele vastavuse mitmekülgne kontrollimine, tugevat kinnitust leidnud teadusteooriate ja ala asjatundjate kriitikaga arvestamine oma analüüsi tehes.--Minnekon (arutelu) 19. detsember 2015, kell 20:25 (EET)[vasta]
Tegelikult ju rasse ega nende tunnuseid ei ole ju olemas!
Küllap saab esitada ka sellise rassi määratluse, mis vastab reaalsusele, aga sel oleks vähe ühist tavaarusaamaga rassidest. --Minnekon (arutelu) 18. detsember 2015, kell 00:06 (EET)[vasta]
Ma saan asjast nii aru, et praeguse seisukoha järgi inimesel rasse ei ole, sest inimesed ei erine üksteisest nii palju. Andres (arutelu) 19. detsember 2015, kell 02:35 (EET)[vasta]