Arutelu:Minski Püha Jelizaveta klooster
Miks on vene Елисавета muutunud eesti keeles Jelizavetaks? Ursus scribens (arutelu) 10. detsember 2018, kell 09:30 (EET)
- Eks selle järgi, mismoodi aluseks olevat isikut eesti keeles nimetatud on - aga ma muidugi ei väida teps mitte, et see on õige kuju, kuna sellest neiust on eesti keeles kahjuks kole vähe juttu ja see üks koht, kus ma tema nime nägin, võis ka eksida. - Melilac (arutelu) 11. detsember 2018, kell 17:51 (EET)
- Vene viki artiklis ru:Елизавета Фёдоровна viidatakse mõlemale nimekujule, Елизавета Фёдоровна ja Елисавета Феодоровна. Minu arvates oleks õigem siin kasutada seda nimekuju, mida kasutab kirik. Ainult et kuidas seda eesti keeles kirjutada, Jelisaveta, Elisaveta? Eesti keeles esinevad õigeusunimena mõlemad. Ursus scribens (arutelu) 11. detsember 2018, kell 21:28 (EET)
- Siis pigem Jelisaveta. Tegelikult võib klooster olla Jelisaveta küll, seal on kkoht selle kohta, kelle järgi ta nima sai, olemas ja kui kiriklik nimekuju erineb ajaloolise isiku nimekujust, ei ole see vast väga suur probleem. - Melilac (arutelu) 13. detsember 2018, kell 21:34 (EET)
- Samas on eesti keeles ajaloolise isiku nimetamisel juba üsna valdav traditsioon ning see, kui _osas_ venekeelsetes allikates kasutatakse pisut teistsugust nimekuju, ei ole otseselt võttes kuigi hea alus eesti tava muutmiseks. (Vrdl nt poolakate "Monaster św. Elżbiety w Mińsku".) Võib muidugi öelda, et kirik ei ole inimene ja neil võivadki eri nimed olla, aga ei saa eitada, et antud juhul sai kirik siiski nime inimese järgi. Kiriklik traditsioon on parem argument, samas võiks kolmandast küljest ka küsida, ega kirikunimel pole juhtumisi valgevene vormi, millest võiks samuti lähtuda, kuna hoone/asutus paikneb siiski mitte Moskvas, vaid Minskis. --Ehitaja (arutelu) 15. detsember 2018, kell 13:58 (EET)
- Otsisin, kuid ei leidnud. - Melilac (arutelu) 15. detsember 2018, kell 15:12 (EET)
- Samas on eesti keeles ajaloolise isiku nimetamisel juba üsna valdav traditsioon ning see, kui _osas_ venekeelsetes allikates kasutatakse pisut teistsugust nimekuju, ei ole otseselt võttes kuigi hea alus eesti tava muutmiseks. (Vrdl nt poolakate "Monaster św. Elżbiety w Mińsku".) Võib muidugi öelda, et kirik ei ole inimene ja neil võivadki eri nimed olla, aga ei saa eitada, et antud juhul sai kirik siiski nime inimese järgi. Kiriklik traditsioon on parem argument, samas võiks kolmandast küljest ka küsida, ega kirikunimel pole juhtumisi valgevene vormi, millest võiks samuti lähtuda, kuna hoone/asutus paikneb siiski mitte Moskvas, vaid Minskis. --Ehitaja (arutelu) 15. detsember 2018, kell 13:58 (EET)