Arutelu:Mälu
Ka mõningatel materjalidel on mälu. See tähendab, et kui materjali kuumutada veidi alla sulamistemperatuuri ja seejärel deformeerida ning viia uuesti toatemperatuurile siis võtab objekt tagasi oma algse kuju. Seda muidugi mõista teatud piirides. Selliseid materjale kutsutakse kujumäluga materjalideks.--Animagi 10. juuni 2007, kell 08:02 (UTC)
"Mälu on andmete talletamine ja taasesitamine nende hilisema kasutamise eesmärgil." Võtsin välja ja muutsin ümber. Esiteks, puudu on säilitamisfunktsioon, teiseks, mäluga on tegemist ka siis, kui protsess ei toimu hilisema kasutamise eesmärgil (nt. praimimine). Kui artikkel edeneb, võib ilmneda, et tuleb veel definitsiooni muuta. --Ken 10. juuni 2007, kell 09:11 (UTC)
- Minu meelest on see definitsioon liiga lai. Siia ei kuulu ainult mälu psühholoogilises mõttes. Andres 10. juuni 2007, kell 18:45 (UTC)
- Näiteks haarab see ka nii-öelda geneetilise mälu. Rääkimata sellest, et kogu organismi võib vaadelda informatsiooni säilitajana ning tema funktsioneerimist informatsiooni salvestamise ja taasesitamisena. Andres 10. juuni 2007, kell 18:47 (UTC)
- Hm, natuke laiemalt ikka -- niikaua kui me ei tea miks on ilmaruum (universum) olemas ja meie selles,
- siis me võime ka enda paljunemist käsitleda ilmaruumi ühe mäluosa säilitamisena jne
- suwa 10. juuni 2007, kell 18:51 (UTC)
- Minu meelest tuleks see pealkiri reserveerida psühholoogia mõistele. Andres 5. oktoober 2007, kell 08:56 (UTC)
Informatsiooni talletamist seostatakse tänapäeval närvirakkude DNA ja RNA-ga, kusjuures DNA-d peetakse vastutavaks geneetilise mälu eest, RNA-d aga elupuhuse informatsiooni salvestamise eest.[viide?]
- Võtsin välja. Andres 13. detsember 2008, kell 15:31 (UTC)
- Tõenäoliselt on see muidugi õige. Aga lihtsalt viidet oleks tarvis. iffcool 13. detsember 2008, kell 15:34 (UTC)
- Geneetiline mälu ja "elupuhune informatsioon" ei ole üldse selle artikli teema. Andres 13. detsember 2008, kell 21:31 (UTC)
"Vaata ka" all on haugi mälu. Huumorinurgake või?--Rünno 5. märts 2010, kell 16:46 (UTC)
- Sedand küll. --WikedKentaur 5. märts 2010, kell 17:09 (UTC)
- Minu arvates on tegu olulise teemaga. Võib muidugi olla, et teadlased nimetavad seda nähtust teisiti. Andres 5. märts 2010, kell 18:08 (UTC)
- Kas haugi mälu on oluline teema? Minu arust on tegemist naljatleva kõnekäänuga. Umbes sama, mis jobukakk või katus sõidab.--Rünno 5. märts 2010, kell 18:15 (UTC)
- Kuidas nii? Jutt on valijate käitumisest: valdav osa valijaid ei mäleta, mida poliitikud rääkisid ja tegid rohkem kui aasta tagasi. Andres 5. märts 2010, kell 18:24 (UTC)
- Seega siis pigem poliitikasse puutuv teema, mitte mäluga seotud. Vaevalt neil inimestel on tegemist mälu häirega.--Rünno 5. märts 2010, kell 18:30 (UTC)
- Kuidas see siis pole mäluga seotud, kui asi on mittemäletamises? Andres 5. märts 2010, kell 18:33 (UTC)
- Oled ikka kindel, ei mäletada. Sel juhul tuleks kõne alla Alzheimeri tõbi. Ms ei usu, et enamik inimnesi eesti põevad seda haigust.--Rünno 5. märts 2010, kell 18:49 (UTC)
- Inimene suudab tavaolukorras meenutada väikese osa sellest, mis ta on kuulnud. Näiteks hüpnoosi all saaks küll meenutada, aga inimesed ei lähe valima hüpnoosi all:-) Ei saa öelda, et inimesed neid asju üldse ei mäleta, aga see mälu ei ole käepärane. Andres 5. märts 2010, kell 19:20 (UTC)
- Oled ikka kindel, ei mäletada. Sel juhul tuleks kõne alla Alzheimeri tõbi. Ms ei usu, et enamik inimnesi eesti põevad seda haigust.--Rünno 5. märts 2010, kell 18:49 (UTC)
- Kuidas see siis pole mäluga seotud, kui asi on mittemäletamises? Andres 5. märts 2010, kell 18:33 (UTC)
- Seega siis pigem poliitikasse puutuv teema, mitte mäluga seotud. Vaevalt neil inimestel on tegemist mälu häirega.--Rünno 5. märts 2010, kell 18:30 (UTC)
- Kuidas nii? Jutt on valijate käitumisest: valdav osa valijaid ei mäleta, mida poliitikud rääkisid ja tegid rohkem kui aasta tagasi. Andres 5. märts 2010, kell 18:24 (UTC)
- Kas haugi mälu on oluline teema? Minu arust on tegemist naljatleva kõnekäänuga. Umbes sama, mis jobukakk või katus sõidab.--Rünno 5. märts 2010, kell 18:15 (UTC)
- Minu arvates on tegu olulise teemaga. Võib muidugi olla, et teadlased nimetavad seda nähtust teisiti. Andres 5. märts 2010, kell 18:08 (UTC)
See mälumahu asi ei saa õige olla. Olgu pealegi viiteks teadusartikkel, aga neil teadlastel endil on mäluga küll kehva lugu. Ivo (arutelu) 17. september 2013, kell 21:45 (EEST)
- Minu arust ei ole sellel fraasil lihtsalt olulist mõtet. Pigem tooks siia lühimälu mahu ideid. (Miller https://en.wikipedia.org/wiki/The_Magical_Number_Seven,_Plus_or_Minus_Two ja Cowan https://en.wikipedia.org/wiki/Working_memory ) Tkivisik (arutelu) 17. märts 2014, kell 23:56 (EET)
- Võtsin järgneva välja. See lihtsalt peab jama olema.
- Inimmälu mahu suurusjärguks arvatakse olevat 108432 bitti[1], mis võrdub umbes 78428 ASCII teksti sisalduva A4 formaadis leheküljega.
{{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |Autor= (juhend)
- Lühimälust võiks kirjutad küll.
- Ivo (arutelu) 19. mai 2014, kell 14:40 (EEST)