Arutelu:Luís Vaz de Camões

Seda peaks ka ikka märkima, kuidas eesti fonoloogia piires hääldada. Andres (arutelu) 22. august 2015, kell 23:35 (EEST)

Sa mõtled ilmselt seda, et märkida "eestipärane" hääldus, kasutades ainult eesti keeles kasutatavaid tähti? Nii ENE kui TEA ents annavad ainult Camões häälduse, kujul [kamoiⁿš], kusjuures oi all on kaareke ja rõhupunkt. VP traditsiooni järgi siis oleks see pigem [kam'oi(n)š].--Morel (arutelu) 23. august 2015, kell 18:51 š(EEST)

Asi ei ole ainult tähtedes, vaid ka selles, et hääldus tuleks kirja panna nii, nagu see oleks võõrsõna, sest võõrsõnu ju osatakse hääldada (ainult palatalisatsioon on niisugune asi, mida ei pruugita kirjas märkida, selle võib ehk j-tähe abil kirja panna, ja ka rõhk lisandub). Ma ei tea, mis asi see VP on (aa, nüüd taipasin!). Meil ei ole siin mingit tingmärkide seletust, mis need sulud tähendavad? Kas seda, et võib hääldada kas [kam'oiš] või [kam'oinš]?

Minu meelest pole mingit põhjust, miks mitte kogu nime hääldus kirja panna. ENE loobus sellest ruumi kokkuhoiu pärast, selle asemel toodi levinumate eesnimede hääldus ära artiklis "eesnimi". Andres (arutelu) 23. august 2015, kell 19:27 (EEST)

Ma ei tea, kuidas siis näidata nasaalsust, kui me üleskirjutatud n-i ei kasuta. Või võiksime kasutada? Sul on õigus, et sulud on mitmetähenduslikud.--Morel (arutelu) 23. august 2015, kell 20:07 (EEST)

Nasaalsust saab näidata IPA häälduses, muidugi neile, kes seda lugeda mõistavad (igatahes peaks link minema kohta, kus see lahti seletatakse) ja tahavad teada, kuidas portugali keeles hääldatakse. Eestikeelses häälduses ei saagi niisugust nasaalvokaali olla. Andres (arutelu) 23. august 2015, kell 20:13 (EEST)

Mis mõttes ei saa? Kas eestlase kõri ei võta nasaali välja või? Küsimus on ikkagi ainult kirjapildis märkimises. Muidu pole ju häälduse näitamisel üldse mõtet.--Morel (arutelu) 23. august 2015, kell 21:27 (EEST)

Minu meelest ei saa nõuda, et eestikeelsel hääldamisel väljutaks eesti fonoloogia piirest. Eesti keeles ei eristata nasaliseeritud ja nasaliseerimata vokaale, aga nasaalide ees vokaalid mingil määral nasaliseeruvad. Sellepärast võibki eestlane portugali häälduses n-i kuulda ja hääldada, kuigi seal portugallasse jaoks n-i ei ole.

Portugalikeelse häälduse märkimine ei olegi vajalik selleks, et seda nime eesti keeles õigesti hääldada. Muidu tuleks välja, et kõik, kes ei häälda täpselt nii nagu portugallased, hääldavad valesti. Ma arvan, et see, kes portugallase moodi hääldab, vahetab keelt ning räägib vahepeal portugali keeles. Andres (arutelu) 23. august 2015, kell 22:10 (EEST)

See viimane on vägagi omapärane lähenemine: et kui hääldad mingit nime originaalilähedaselt, siis kõneledki tegelikult seda keelt. Päris huvitav, kuigi küsitav.

Möönan, et kõikide keelte kõiki hääldusnüansse ei saa eesti kirjas ilma lisamärkideta (mis omakorda vajaksid seletust) edasi anda. See, mida Sa soovid, on siis selline hääldus, nagu vanasti oli raamatutel taga peatükis "Nimede ligikaudne hääldamine". Mul on üks selline nimestik parasjagu ees ("Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia" oma), seal on nasaalsust tähistatud sulgudes n-iga, aga seda ei selgitata, tundus ilmselt iseenesest mõistetav, et tegu on nasalisatsiooniga, mitte varianthääldusega. Mulle tundub, et me oleme Vikipeedias varem sellist sulgudes n-i kasutanud, mina vähemalt olen. Nii et eks siis tuleb selle juurde ilmselt jääda. Aga IPA-häälduse tuliseks pooldajaks jään ikkagi, s.t ma lisan pigem IPA.--Morel (arutelu) 24. august 2015, kell 22:19 (EEST)

See nähtus kuulub minu meelest koodivahetuse alla. Sel juhtumil vahetatakse ka hääldusalust.

Umbes nii, ja 1960. aasta ÕS-is on keelte kaupa hääldamisjuhised. Mina mõistaks sulgudes olevat n-i nii, et see on fakultatiivne. Tavaliselt kasutatakse sulge nii.

Minu meelest ei ole asi mitte ligikaudsuses kui niisuguses, vaid selles, et eesti keele hääldusalusel eesti fonoloogia piires ei tule samasugust hääldust nagu originaalis, ja eesti keele kõnelejalt ei peagi seda ootama. Eesti keele foneetikas on eelneva vokaali nasaliseeritus olenevalt tämbrist n-i või m-i tunnus, mistõttu on võimalik nasaale realiseerida ka nii, et neid otseselt ei hääldata. Sellepärast on minu meelest n-i sissekirjutamine ka ilma sulgudeta adekvaatne. Andres (arutelu) 25. august 2015, kell 16:20 (EEST)