Arutelu:Lepiku (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

"neist eestlasi 69%" Ma eemaldasin need andmed, kuna Tallinna asumite rahvusliku koosseisu suhtes ei ole Rahvastikuregistri andmed usaldusväärsed. Ja vahe rahvaloenduse tulemusega on ka liiga suur. 31. detsembril 2011 toimunud rahvaloenduse andmetel oli Lepiku asumi elanikest eestlasi 80%. Velirand (arutelu) 14. jaanuar 2015, kell 13:28 (EET)

Kas saaksid palun oma väidet täpsustada? Kirjutasid:"Tallinna asumite rahvusliku koosseisu suhtes ei ole Rahvastikuregistri andmed usaldusväärsed." Kas Sa väidad, et: a) rahvuse andmed Rahvastikuregistris ei ole usaldusväärsed; või b) Rahvastikuregistris esitatud rahvuse andmete põhjal arvutatud asumi tasandi rahvusliku koosseisu andmed ei ole usaldusväärsed (kuid linnaosa või linna tasandi rahvusliku koosseisu andmed võiksid olla usaldusväärsed). Kui saad, siis võiksid ka paari lausega kirjeldada, millest see usaldusväärsuse probleem tuleneb. Ma ise ei väida hetkel midagi, palun Sult üksnes täpsustust-põhjendust ja kui võimalik, siis ka viiteid. --VillaK (arutelu) 14. jaanuar 2015, kell 19:04 (EET)
Ma olen sellest mujal aruteludes kirjutanud. Otsin üles, kus need arutelud on. Velirand (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 09:15 (EET)
Pikemalt on teemast kirjutatud siin: Arutelu:Tallinn#Eestlaste_osakaal_Tallinna_asumites ja siin Kasutaja_arutelu:Metsavend#Asumite_rahvuslik_koosseis Velirand (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 09:20 (EET)
Tänan, probleemi kirjeldus on arusaadav. Konsulteerin asjatundjatega (milliste andmete alusel ja kuidas konkreetsemalt on asumijärgsed rahvusliku koosseisu andmed arvutatud) ja kirjutan siis vastuse eelviidatud arutelude juurde. Hetkeseisuga möönan, et ilmselt ei ole päris korrektne näidata eestlaste osakaalu kahe tüvenumbri täpsusega nii nagu Tallinn arvudes 2014 seda teinud on, kuid see ei välista veel, et neid ei saaks näidata ühe tüvenumbri täpsusega (umbes 70%). Hinnangud 80% ja 69% on saadud kahe erineva meetodiga kahel erineval ajahetkel, kusjuures vahepealse kolme aastaga on asumi elanike arv ca 200 inimese võrra kasvanud. Nii et absoluutnumbrites nende hinnangute erinevused ei pruugi väga suured olla ja osakaalu muutusele on võimalikke loogilisi seletusi. Ning isegi nende andmete põhjal võib üsna kindel olla ka selles, et tegelik eestlaste osakaal ei ole väiksem kui 60% ega ole suurem kui 90%. Selline info oleks siiski rohkem kui öelda, et me ei tea asumi rahvusliku koosseisu kohta midagi.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 10:38 (EET)
Kui Rahvastikuregister arvutab asumi elanikkonna rahvusliku koosseisu sellise metoodika abil, et: "Ainult linnaosa täpsusega elanikud on jaotatud antud linnaosa asumite vahel proportsionaalselt" ja "Ainult Tallinna täpsusega elanikud on jaotatud kõikide Tallinna asumite vahel proportsionaalselt", siis mina igatahes usaldan rahvaloenduse tulemusi rohkem. Velirand (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 10:50 (EET)
Saan Su viimasest kommentaarist aru, et Sa räägid siin usaldusväärsusest subjektiivse, mitte statistilise kategooria tähenduses. Aga võib-olla teed Sa natuke ennatliku järelduse kui Sul ei ole numbreid selle kohta kui suur on selliste elanike absoluutarv (linnas ja linnaosades), kelle elukoht on määratud "ainult linnaosa täpsusega" või "ainult Tallinna täpsusega". Muuseas, kas Sa tead, kellest on jutt kui räägitakse nendest "ainult linnaosa täpsusega" või "ainult Tallinna täpsusega" elanikest? Soovitan lugeda siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõuniku intervjuud [1]. Oluline on siin see, et inimene ise ei saa oma elukohta registreerida ainult linnaosa või valla täpsusega. Igaüks, kes esitab või muudab oma elukohateadet rahvastikuregistrile, peab näitama konkreetse elukoha (kinnistu) aadressi. Linna või valla (linnaosa) täpsusega saab isiku elukoha registreerida vaid kohalik omavalitsus. See puudutab siis peamiselt isikuid, kellel pole elukohta - sisuliselt siis kodutud - kuid kes viibivad püsivalt selle linna või valla territooriumil. Siseministeeriumi nõunik ütleb: "Aga need on harvad erijuhtumid." Ja veel, kahe andmeallika usaldusväärsuse võrdlemisel võiks siis olla ka kasulik teada kuidas toimitakse kodututega rahvaloendusel.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 11:23 (EET)
Siinkohal oleks huvitav teada ka seda, kuidas rahvaloenduse andmed asumite lõikes on saadud. Ilmselt on tehtud mingi päring aadresside järgi, aga kas näiteks otseselt aadressi või tänava või kaudsemalt ja ebatäpsemalt ruutkilomeetrite võrgu järgi, või kas asumid on defineeritud samamoodi nagu linnavalituses? 193.40.10.180 15. jaanuar 2015, kell 11:14 (EET)

Peatükkide järjekorda on arutatud lehel Arutelu:Keila. Pakuksin pealkirjadeks "Asend", "Rahvastik" ja "Loodus", nagu teistes artiklites, ja "Tänavad" või "Tänavate loend". Andres (arutelu) 16. jaanuar 2015, kell 11:02 (EET)