Arutelu:Lehtse mõis

Räägitakse, et kui Parun von Huene abikaasa jäi rasedaks, siis oodati kannatamatult poega ja parun lubas poja sünni korral panna Lehtse mõisa torni tippu kuldse muna. Sündis poeg ja mõisnik täitis lubaduse. Poeg suri väikesena, kui ta ronis kõrge pärna otsa, et kuldmuna imetleda ja kukkus sealt alla. Kas ka nimed on teada või on tegemist hariliku väljamõeldisega? Ei Nikolail (IV.1) ega Friedrichil (V.1) ei ole olnud noorelt surnud poega ([1]). --Improvisaator 24. september 2009, kell 11:47 (UTC)

Alexander Georg von Huenel oli 6 noorelt surnud last, kuigi tema lapsed sündisid 19. sajandi alguses. Võimalik, et mingid jutud on lihtsalt rahvapärimuses kokku liidetud. Praegu tuleks igatahes kuidagi paremini selgitada, et tegu on pelgalt rahvajutuga.--WooteleF 24. september 2009, kell 11:55 (UTC)

mõisast aastast 1467, kui ordumeister andis alevikust - Kas 15. sajandil oli seal juba alevik?--WooteleF 24. september 2009, kell 16:19 (UTC)

Kindlasti mitte. Asula? Taivo 24. september 2009, kell 18:10 (UTC)

Arvan, et tegelikult on silmas peetud kaasaegset asulat. Eemaldan selle.--WooteleF 24. september 2009, kell 18:49 (UTC)

Kas Lehtse kuulus punastele või valgetele Rosenitele?--WooteleF 24. september 2009, kell 18:50 (UTC)

On see mingi Rooside sõda, mis toimus punaste ja valgete rooside vahel? :-) Taivo 24. september 2009, kell 19:11 (UTC)

Roseneid oli siinmaal kaks erinevat suguvõsa. Ühtede vapil olid punased, teistel valged roosid.--WooteleF 24. september 2009, kell 19:18 (UTC)

Vana-Lehtse mõis ja Uus-Lehtse mõis?

etwikis on lingid Vana-Lehtse mõis ja Uus-Lehtse mõis, ent ei KNABist ega Rahvusarhiivi mõisate registrist selliseid ei leia. Ilmselt on millegagi eksitud?--Estopedist1 (arutelu) 13. august 2016, kell 17:21 (EEST)