Arutelu:Lauri Sommer

Huvitav, mis pagana pärast käib kodanik IP-aadressilt 84.50.49.97 juba teist korda Auri Jürna arvustust "Kolmele yksiklasele" (Auri Jürna, "Lugu üksildusest ja armastusest, Eesti Päevaleht, 12. veebruar 2010) kustutamas? --Oop 6. september 2011, kell 08:44 (EEST)

Räägivad, et meiliserver Viljandis (Blocklisted By: SpamCop). Autorile ei meeldi retsensioon? --Oop 6. september 2011, kell 08:46 (EEST)

Jälle kustutati, panin tagasi.--Morel 3. veebruar 2012, kell 17:05 (EET)

See link pole välislinkide all päris kohane. (Mitte et ülejäänudki siin palju paremad oleks.) Kui teda siin ära tuua, siis pigem viitena. 88.196.241.249 3. veebruar 2012, kell 18:02 (EET)

Jama puha. Autori artikli sabas on teose retsensioon igati kohane. Neid peaks vaid rohkem olema. --Oop 3. veebruar 2012, kell 19:09 (EET)

Minu meelest mitte. Kui kõik sarnased kaudselt seotud lingid kokku korjata, on Vikipeedia lingikogu (nagu mõne vähem nauditava artikli nagu Roy Strider põhjal võiks arvata). 88.196.241.249 3. veebruar 2012, kell 19:23 (EET)

Kuna tegu pole lühitutvustuse, vaid pikema retsensiooniga, on see minu meeles autorist rääkivas artiklis täiesti asjakohane. Kui oleks retsensioone rohkem, võiks need eraldi alajaotusesse panna. Peale selle pole mõtet kasutada argumenti "Vikipeedia pole lingikogu", kui küsimus on ühes lingis.--Morel 3. veebruar 2012, kell 19:30 (EET)

Liigsed ja mitte hoolikalt valitud lingid teevad Vikipeediast lingikogu ning antud link on minu arusaamise järgi üks üsna selgelt liigsetest linkidest (ingliskeelset lisalugemist). 88.196.241.249 3. veebruar 2012, kell 20:14 (EET)

Veel kord: jura. Parim, jah, oleks koostada autori tegevuse ja teoste korralik ylevaade kõigi allikate põhjal. Aga me peame paraku meeles pidama, et eestikeelses Vikipeedias on permanentne puudus kaastöölistest. Sel juhul tuleks jätta lugejale vähemalt võimalus tutvuda edasiste viidetega. Ega sina, armas anonyym, ei kipu ju ka lisatud viidet refereerima, vaid kustutad seda juba enam kui aasta vältel ikka ja jälle. See on yks olulisi erinevusi Vikipeedia ja teiste entsyklopeediate põhimises mentaliteedis: jätta lugejale võimaliult hea võimalus ise otsustada. Jube raske ära õppida, nagu näha. --Oop 3. veebruar 2012, kell 22:18 (EET)

Siin pole ju tegu lihtsalt lingiga, vaid arvustuse kirjega. Parem oleks muidugi arvustust refereerida ning esitada link viitena. Seni on hea seegi, kui arvustus on kergesti leitav. Andres 4. veebruar 2012, kell 06:49 (EET)

See arvustus ongi kergesti leitav, aga ta ei pea seda mitte olema seda Vikipeedia kaudu. Kui tulevad kaastöölised, kes sellest kirjutavad, küll nad siis vajalikud materjalid ise üles leiavad. Kui ei taha aru saada ja kui näiteks ingliskeelse Vikipeedia tarkusega tutvuda ei viitsi, siis muidugi saab tegu olla ainult juraga. (Ja mina pole seda artiklit puutunud.) Muidugi peab artikli sisu olema erapooletu, aga lehelõpulingid sellesse minu meelest ei puutu. 88.196.241.249 4. veebruar 2012, kell 09:07 (EET)

Miks ei peaks Vikipeedia aitama arvustusi leida? See teeb ju lugeja (ja artikli täiendaja) elu lihtsamaks.

Eesti Vikipeedia ei ole üle võtnud inglise viki välislingipoliitikat. Andres 4. veebruar 2012, kell 21:47 (EET)

Sest see pole Vikipeedia eesmärk, Vikipeedia on entsüklopeedia (mitte otsimootor või raamatukogukataloog). Ei ole üle võtnud küll, aga kogu sealset tarkust (ja muidu head maitset) ei maksa sellepärast ära põlata. 88.196.241.249 4. veebruar 2012, kell 22:21 (EET)

Tore on vaadata, kuidas yhe lingi allesjätmine samastatakse "kogu sealse tarkuse ja muidu hea maitse" ärapõlgamisega. Paraku arvan ma endiselt, et arvustuste linkimine kirjaniku artiklist aitab lugejal leida olulist taustainfot. Minu ymberveenmiseks tuleb kasutada paremat retoorikat. --Oop 4. veebruar 2012, kell 22:53 (EET)

Minu meelest võiks Vikipeedia vajaliku info hankimisel otsimootorit asendada. Andres 5. veebruar 2012, kell 04:39 (EET)

Olen seda meelt, et entsyklopeedia viited peavad olema valitud. Kõik teised lingid koondavad mitmeid viiteid, pilte, arvustusi, helisid jne. Olulisi arvustusi oleks viidata päris mitmeid ja need on hoopis teise kaalukategooria ja yldistusvõimega kriitikutelt (Tõnu Õnnepalu, Jan Kaus, Paavo Matsin, Toomas Vint, Tõnis Kahu jt). Auri Jyrna oma pole iseenesest paha, aga ei tõuse mingil kombel esile. Tema siin ainsa lingina olek on desorienteeriv.

No lisa siis teised viited, mitte ära kustuta seda yht. Praeguseks kulutatud aja ja tähemärkide arvuga oleks need juba ammu kirjas. Lisaks raiskad sa, armas anonyym, ka teiste aega, kes peavad alatasa tulema kaema, kuidas sa pead ikka samas kohas vastu seina peksad. --Oop (arutelu) 20. märts 2012, kell 20:06 (EET)

Liigne on ka lause: Ajakirja Looming 2014... koos viitega. Siis peaks lisama ka muu seni ajakirjanduses ilmunu. Eemaldasin Ajakirja Looming 2014. aasta kolmandas numbris ilmus peatükke Sommeri uuest raamatust.[1] Aga kahtlane on ka sellele eelnenud lause.

Hangolas tuleks tõsta tõlgete alla, A. Allani jaoks teha uus jaotus: Koostanud vms.

Ütsiotsõ Y-ga on Sommeri enda kirjaviis. Ütsiotsõst võru wikis artikkel täitsa olemas.

Ma leian ka, et selle asemel et välja võtta, tuleks lisada. Andres (arutelu) 24. november 2014, kell 09:58 (EET)

Kago

Ansambel (?) Kago on Lauri Sommeri sooloprojekt. Eraldi artiklit me vist sellistel juhtudel ei tee--Estopedist1 (arutelu) 25. detsember 2016, kell 13:26 (EET)

---

Ta kasutab vahel pseudonüümi

Kas see käib Ilmar Soomere või Lauri Sommeri kohta. --Andres (arutelu) 10. aprill 2024, kell 20:14 (EEST)