Arutelu:Keeleväänaja

Need neli näidet võivad olla huvitavad muus mõttes, kuid vähemalt kolm esimest pole keeleväänajad. --Vihelik (arutelu) 26. september 2017, kell 17:54 (EEST)[vasta]

Võib-olla mitteeestlase jaoks on? Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 17:57 (EEST)[vasta]

Siiski, minu meelest on need ka meile rasked hääldada, raskemad kui tavalised sõnad.

Vaidlustamisel peaks olema mingi allikas. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 17:59 (EEST)[vasta]

Aga mis oleks neis asjades üldse autoriteetne allikas? Igatahes populaarkultuuris on just need näited levinud. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 18:01 (EEST)[vasta]

Definitsiooni oleks võib-olla ka tarvis täpsustada. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 18:05 (EEST)[vasta]

Definitisioon inglise vikist (omakeelsest kirjandusest ei leidnud): A tongue-twister is a phrase that is designed to be difficult to articulate properly. Võtmesõna on siin designed. Kuigi need nelja täishäälikuga näited on ka kunstlikult loodud, on nad huvitavad siiski muus mõttes; ma pole veel kohanud välismaalast ega eestlast, kellele need oleksid rasked hääldada. Keeleväänaja on nt. "kummikutes kummitus kummitas kummutis" ning täishäälikutele keskendudes võib-olla ka "aoäiaõeuueoaõieaiaõueauaööau".--Vihelik (arutelu) 26. september 2017, kell 18:27 (EEST)[vasta]

Olen Vihelikuga nõus. Siin allikana viidatud blogikanne keskendub pigem põnevatele keelekurioosumitele ja on pigem huvi tekitamiseks. Ei paista, et sellel oleks mingit uurimuslikku alust, millised sõnad ja fraasid tegelikult välismaalastele hääldusraskusi valmistavad. Usutavamaid näiteid leiab nt lehelt [1]. Jüriöö ülestõus on neist üks tuntumaid. --VillaK (arutelu) 26. september 2017, kell 18:42 (EEST)[vasta]

Pole selge, mida hääldamisraskus tähendab. Kui jätta välismaalased kõrvale, siis võib-olla peetakse silmas seda, et hääldamisel tekivad vead, eriti kiirel kõnelemisel. Aga minu meelest "kuuuurija" on sellepärast raske, et tuleb tekitada uus silp ja uus rõhk, ilma et hääl katkeks. Minul see ei õnnestu. Mul kas ei tule uut silpi või tekib näiteks larüngaalklusiil. Aga see on ju ka viga, või ei ole? Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 21:16 (EEST)[vasta]

Mina arvan, et paremad näited oleksid need diktsiooniharjutused, mida tuleb lausuda hästi kiiresti ja mille kohta vähemalt vanasti öeldi, et need ajavad keele sõlme (mitte ei vääna keelt). Näiteks:

Pai papa, pane paadile purjed peale.
Pagari piparkook.
Aias sadas saia.
Kes see su siis sisse lasi?
Rongi rattad ragisevad.
Kummikutes kummitus kummitas kummutis.
Musta lehma saba musta lehma taga, valge lehma saba valge lehma taga. Kuriuss 13. september 2019, kell 21:43 (EEST)

"ERA, Mitmesugused rahvad (133 lehekülge) sai alguse kurioossest seigast, mil Paul Ariste poole pöörduti palvega koguda võimalikult paljude rahvaste hambamurdmissõnu." (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahvaluule_Arhiiv?veaction=edit) No vaat, hambamurdmissõnad hoopis! Kuriuss (arutelu) 1. november 2022, kell 22:52 (EET)[vasta]