Arutelu:Küla

Allikas: Vikipeedia

Kategoorial "haldusüksused" oleks vist kasutamist(?) sinna võiks panna siinset tüüpi artiklid ja alamkategooriateks näiteks "Eesti haldusüksused" > "Eesti maakonnad" jne. ja kategooria ise oleks "Geograafia" alamkategooria --TarmoK 18. jaanuar 2006, kell 14.28 (UTC)

Nõus. Ainult, et "külal" on haldusüksustega suht' vähe seost. Küla on haldusüksus ikka väga-väga väikeses riigis (milles asulaid ühel-kahel käel üles lugeda saab). See, et külal on omavalitsus, valitakse külavanem ei tee temast veel haldusüksust. Selle artikli koht on kategoorias "Asulad". - Urmas 18. jaanuar 2006, kell 15.07 (UTC)
jah. "haldusüksus" sedasi ei ole õige sõna. Algne mõte oli et kõiks sellised ... mis moodi neid nüüd ühtselt nimetada(?), inimese poolt loodud geograafiliste "alade" terminid oleksid ühtses kategoorias. Siin on mõned sellised --TarmoK 18. jaanuar 2006, kell 18.26 (UTC)
Mida Sa täpsemalt mõtled? Mis lisaks külale sinna veel kuuluksid? - Urmas 18. jaanuar 2006, kell 19.03 (UTC)
maakond, provints, alev, kubermang, linn, asum, linnaosa, osariik, liiduvabariik, lään jne (vaata eelmist linki).
Sellest reast langevad välja alev, alevik, küla ja asum. Need on asulad. Nende hulka kuulub ka linn. Linn on samal ajal ka haldusüksuseks (linn (nt Eestis), keskalluvusega linn, oblastilise alluvusega linn jne). Kõik ülejäänud sellest nimekirjast on haldusüksused. Ühesõnaga - oled kaks erinevat asja kokku pannud. - Urmas 18. jaanuar 2006, kell 19.41 (UTC)
kui vaadata asja halduslikus mõttes siis ehk jah, kuid ma pigem vaatan neid termineid kui koha määratlusi, näiteks vastuseks kui keegi küsib kus elad? et elan selles külas, selles vallas, selles maakonnas, selles riigis või näiteks selles asumis, selles linnaosas, selles linnas jne vastuse "täpsus" siis oleneb kui hästi teinepool teab neid kohti. või teisiti öeldes mis piirkonna/alaga saab inimest määratleda a la olen tallinlane või lasnamäelane
..huvitav kuidas "asum" on asula? ja ma ei oleks päris kindel et linnaosa on alati haldusüksus --TarmoK 19. jaanuar 2006, kell 15.56 (UTC)
"kus elad?" - see paistab olevat midagi, millest koosneb aadress - kombinatsioon haldusüksustest ja asulatest.
Selle "kus elad" asemel võib teistmoodi seda "seletada". Kui järv, jõgi, oja, ookean, laht jne on veekogud ja mägi, küngas, platoo, mäestik jne on pinnavormid siis küla, asum, linn, provints jne on ....?
... huvitav kas tõesti ei ole sobivat ühist nimetajat neile(?) --TarmoK 20. jaanuar 2006, kell 19.50 (UTC)
Linnaosa koha pealt olen nõus. "Asum" - on olemas üks teooria, mille järgi kõige väiksem asula on talu. Aga sellest rohkem ei kirjutaks, keeruliseks läheb. - Urmas 19. jaanuar 2006, kell 17.29 (UTC)
Praegu peast ei mäleta, kuid ENSV ajal olid vist ka mõned alevid madalaima astme haldusüksused. Seda tuleb igaks juhuks kontrollida (sõna "alevinõukogu" on kuidagi tuttav). Kindlasti olid külanõukogud (nende asemel on nüüd vallad). - Urmas 18. jaanuar 2006, kell 19.44 (UTC)

Nõus Urmas'ega küla valitsemiseks moodustatud organ või valitud külavanem ei muuda teda haldusüksuseks standardses mõistes. Seepärast parandasin vea.Akra 18. jaanuar 2006, kell 17.38 (UTC) See oli põhimõteliselt sama süsteem, kui vabariikliku alluvusega linnad, ainult siin alluti otse külanõugogule. Külanõukogu sisene 1 aste. Kui mu mälu mind ei petta.Akra 18. jaanuar 2006, kell 19.52 (UTC)

Täienduseks eelpool öeldule 1977 aastaks oli (peale korduvat alevite (alevike) allutamist küll külanõugogule, küll rajoonile) kõigi alviku suuruste üksuste üleviimine rajooni alluvusse lõpetatud, seega ka alevinõukogu nimi sinu mälus.Akra 22. jaanuar 2006, kell 08.18 (UTC)

Alevinõukogude osas pidasin silmas rajooni alluvuses olevaid aleveid. Nt Räpina, Rapla, Põlva. Nad olid (lõpuks) rajoonilise alluvusega, kuid TSN/RSN oli neil vist ikka olemas. - Urmas 22. jaanuar 2006, kell 09.58 (UTC)

SSSR'i ajal oli RSNT/ASNT (Toila küla 'Rajooni Saadikute 'Nõukogu Täitevkomitee) lõpp neil kõigil sõktumata alluvusest. A alevi. See on Toila külanõukodu täielik nimetus Akra 22. jaanuar 2006, kell 10.21 (UTC) See lõppei näidanud alluvust.Akra 22. jaanuar 2006, kell 10.22 (UTC)

Ei-ei. TSN oli 'Töörahva Saadikute Nõukogu' ja hiljem, kui enam niivõrd ei toonitatud tööliste ja kolhoosnike tähtsust, nimetati nad RSN-ideks, st 'RahvaSaadikute Nõukogud'. Täitevkomitee jaoks oli lühend TK. - Urmas 22. jaanuar 2006, kell 10.48 (UTC)
Olen üsna kindel, et alevitel oli nõukogude ajal oma, alevinõukogu. Taivo 22. jaanuar 2006, kell 12.41 (UTC)
Alevinõukogu oli mudugi olemas. Selle pani paika elanike arv asumis. AN olemasolu ei sõltunud alluvusest.Akra 22. jaanuar 2006, kell 13.25 (UTC)

Esimesed külad tekkisid jõe, mere ja järve äärde.

Vaevalt see täpselt teada on. Andres 2. märts 2008, kell 21:36 (UTC)
Võtsin välja. Arvan, et see oli mõeldud Eesti kohta. Andres 2. märts 2008, kell 21:42 (UTC)

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus. See lause ei olnud tõene isegi mitte lisamise ajal. Lisatud on lause 2012. a-l, kuid viidatud on seaduse 1995. a. versioonile. Juba 2002. a-l jõustus seaduse uus redaktsioon, mille §6 lg 2 käsitleb otsesõnu küla asulana.

Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga, kuid tänapäeval käiakse külast tööl ka väljaspool. See lause võis kehtida 19. sajandi Euroopas, kuid agraarühiskond on kogu Euroopas kauge minevik. Olukorras, kus primaarsektori (põllumajandus, metsandus, kalandus) osakaal koguhõives on Eestis alla 5%, ei kehti see väide valdava enamiku Eesti külade kohta. Ka enamikus Euroopa riikides ei ole asi teisiti, lihtsalt primaarsektori osakaal hõives on nii madal. Lause teine pool "käiakse külast tööl ka väljaspool", teeks nagu ukse muutustele lahti, aga sõnastus on ikka halb, sest kogu lause ütleb ikka, et valdavalt on nii, ehkki tänapäeval mõned käivad ka väljaspool.

erinevad ametlikud küla definitsioonid, mis võivad sellest prototüüpsest külamõistest hälbida. Mõtet võib aimata, kuid sõnastus on ebaõnnestunud. Mis on siin norm või prototüüp ja mis on siin hälve. Või kas ikkagi üldse saab rääkida hälbest. --VillaK (arutelu) 8. veebruar 2015, kell 23:31 (EET)

Lause, mis ütleb, et seaduse järgi küla ei ole asula, põhineb minu meelest eksijäreldusel, sest see, et küla on territoriaalüksus, ei välista, et ta on asula. Minu meelest loetakse Eesti "külasid" praegu nii territoriaalüksusteks kui ka asulateks. Andres (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 00:59 (EET)
Arvan, et ülejäänud sisu ei vaja vaidlustamist, vaid toimetamist ja täiendamist. Andres (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 00:59 (EET)
kas territoriaalüksus on sama mis haldusüksus?. Tundub, et ka eristus asustusüksusest pole enam selge? Ma küll mäletan, et Pikne neid küll eristas või püüdis eristada--Bioneer1 (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 12:22 (EET)
Territoriaalüksus ei ole sama mis haldusüksus. Tundub, et Eestis on riigi kehtestatud asustusüksused kõik territoriaalüksused (mujal ei pruugi olla). Tiheasustusega paikkonnad (kui need on asustusüksused) ei ole minu meelest territoriaalüksused, samuti mitte mitteametlikud asustusüksused. Andres (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 20:46 (EET)