Arutelu:Jaak Urmet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Minu meelest pole mõtet seda välja võtta põhjusel, et info on vananenud. Jutt on ju dateeritud, nii et on arusaadav, millise aja kohta see käib. Andres 14. jaanuar 2008, kell 11:17 (UTC)

Huvitaval kombel on see allikas jäänud inimestele rohkem meelde, kui teised, ja siis viidatakse-vihjatakse ja siis muudkui kommenteeri-korrigeeri. Isiklik asi, aga kuna ma siin isiklikult olen, siis miks mitte seda privileegi kasutada ja enda kohta käivat infot korrastada. Aga noh, kui tundub, et ei peaks nii tegema, siis see väga idee fixe ka ei ole. Kui aega saan, siis varustan seda artiklit natuke asjalikumate allikatega. Jaak 3 14. jaanuar 2008, kell 13:36 (UTC)
Kas küsimus on selles, et sealne info on ekslik? Sel juhul saab seda korrigeerida artikli tekstis (võib ka lingi juures sulgudes lühidalt kommenteerida). Soovitan see ikkagi tagasi panna. Andres 14. jaanuar 2008, kell 13:53 (UTC)

selle Pronkssõduri muusikali peaks kuhugi kirja panema--Hendrix 27. aprill 2008, kell 15:18 (UTC)

panin ära--Hendrix 27. aprill 2008, kell 15:29 (UTC)

[1] on juttu ka tema pseudonüümi päritolust--Hendrix 9. mai 2008, kell 02:25 (UTC)


Leo Metsari reaaluse järgi - mida see tähendab? avjoska 14. september 2008, kell 06:49 (UTC)

Mõeldud on reaalust tõlget, mis avab luuletuse tähenduse, et keelt mitte (küllaldaselt) tundev tõlkija saaks selle tõlkida. Andres 14. september 2008, kell 06:56 (UTC)
Ilmselt oleks reaaluse tõlke kohta artiklit vaja. Või vähemasti kuskil tõlkimise-teemalises artiklis ära defineerida. --Oop 26. oktoober 2008, kell 10:43 (UTC)
Kindlasti on tarvis eraldi artiklit. Tõlkimise teema on suur ja lai. Andres 26. oktoober 2008, kell 12:00 (UTC)


1. Artikkel on vormistatud küllaltki hästi. 2. Aga miks on osa "Loomingust" all asjad, mis peaksid kuuluma pigem eluloofaktide hulka: Aastail 2001–2007 töötanud Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana. Aastal 2007 toimetaja kirjastuses Tänapäev. Aastast 2008 vabakutseline kirjanik. --Vikker 5. mai 2009, kell 10:37 (UTC)

Tee ümber. Andres 5. mai 2009, kell 10:39 (UTC)

Kõikide kirjatükkide fikseerimine teeb artikli võrreldes teiste loomeinimeste artiklitega ebaproportsionaalseks. Vikipeedia üldise tava järgi tuleks siin loetleda vaid autori parimate ja mahukamate teoste näiteid. Kuriuss 9. september 2017, kell 13:28 (EEST)

Minu meelest sellist tava ega sellist piirangut ei ole. Täielikumat esitust on raskem saavutada, sellepärast seda vähem ongi. Andres (arutelu) 9. september 2017, kell 17:32 (EEST)
Minu meelest selline tava on küll, iseasi kui eesti vikis sellest vahel harva hälbitud on. Muidu on tõesti paratamatu, et proportsioonid lähevad paigast ära, seda käsitluse suhtes, mis peaks olema artiklis primaarne. Kui autori sulest on ilmunud palju raamatuid, mis kõik on märkimisväärsed, siis saab muidugi teha ka eraldi loendi, aga need on erandjuhud. Siin võiks loetelust vabalt välja jätta enamvähem kõik peale selle, mis on pealkirja "Ilukirjandusteosed" all, võib-olla mõni üksik asi on veel märkimisväärsem. Muid asju on parem katalogiseerida väljaspool Vikipeediat. 2001:7D0:88DD:F880:7049:A496:9466:43E8 9. september 2017, kell 17:54 (EEST)
On tehtud umbes kolm eraldi lehte publikatsioonide loenditega.
Minu meelest on tänuväärne, kui keegi teeb midagi põhjalikumalt kui tavaliselt. Milleks seda lõhkuda? Kui ebaproportsionaalsus häirib, tuleb teha eraldi leht, nagu ikka. Andres (arutelu) 9. september 2017, kell 18:15 (EEST)
Lähtudest sellest, mida Vikipeedia ei ole, vaatan ma asjale teistpidi. Vikipeediasse ei pea lihtsalt kuhjama võimalikult palju asju. Mitte milleks lõhkuda, vaid milleks selline loend siia üldse sattus. Kui eraldi leht oleks loetelu märkimisväärsemast või artikliväärsetest asjadest, siis jah, arusaadav. Muul juhul on loetelu (ükskõik kas eraldi lehel või mitte) lihtsalt katalogiseerimiseks, mis ei ole Vikipeedia otstarve. 2001:7D0:88DD:F880:B117:AF1F:71CC:8A88 9. september 2017, kell 19:20 (EEST)
See põhimõte ei ütle konkreetselt, mis on Vikipeedias asjakohane, mis mitte. Loomulikult on inimestel selle kohta erinevad arvamused. Andres (arutelu) 9. september 2017, kell 19:59 (EEST)
Inglise vikis tehakse lohepikkade nimestike/loendite jaoks üldiselt eraldi artikkel, nt näitlejate filmograafia jaoks, kui see liiga pikk on. Teine võimalus on kasutada COLLAPSE funktsiooni (mis see maakeeles on?) nimestike ees, millele klikates avaneb täisnimestik. Leian ka, et pigem on teised artiklid vähe arendatud, kui et käesolev liiga üksikasjalik. --Vihelik (arutelu) 9. september 2017, kell 20:23 (EEST)
Nende loetelude järgi lõpetas ta 2007. aastal intervjuude tegemise, 2010. aastal arvustuste kirjutamise ja 2014. aastast ei kirjuta ta enam esseesid ... Niipalju siis nende loendite informatiivsusest. --VillaK (arutelu) 9. september 2017, kell 21:03 (EEST)
Ma ei näe viimases kommentaaris ettepanekut ühes või teises suunas. Kahjuks vajab suur enamus elavate inimeste kohta käivaid artikleid ajakohastamist. --Vihelik (arutelu) 9. september 2017, kell 21:35 (EEST)
Ma leian aruteludest sageli implitsiitseid ettepanekuid. Mu kommentaar pole ses osas hullem ja ühtib anonüümse kaastöötaja poolt öelduga – Vikipeediasse ei pea lihtsalt kuhjama võimalikult palju asju ja küsimus on, et miks sellised loendid siia üldse sattusid. Neis puudub informatiivsus, pigem on need praegusel kujul lugejat eksitavad ja koormavad. Loendite peitmine Collapse'iga oleks vähemasti parem kui praegune seis, ent veel parem oleks artiklisse jätta lihtsalt üks välislink Eesti artiklite andmebaasi lehele [2], kus on kõik Jaak Urmeti artiklid, intervjuud jms kirjas ning seejuures ajakohastatud kujul (mida Vikipeedia paraku kunagi ei suuda tagada, ja ega ei peagi suutma, eriti kuivõrd seda teeb ISE).--VillaK (arutelu) 9. september 2017, kell 22:24 (EEST)
Vabandan, kui vastus terav tundus. Pidasin lithsalt silmas, et ei osanud ridade vahelt lugeda. --Vihelik (arutelu) 9. september 2017, kell 23:15 (EEST)
Võib-olla tõesti tasuks selliste üksikasjalike bibliograafianimekirjade korral kaaluda lahtiklõpsatavate jaotiste kasutamist. Mahitamata pinnapealsust, olen veendunud, et ka kõige suuremad kirjandusklassikud ei mune ainult kuldmune, nii et ma sooviksin küll, et kõigepealt avanevas artiklis oleks käsitletud eeskätt kuldmune (ehk kõige väärtuslikumaid teoseid). VillaK idee ("ent veel parem oleks artiklisse jätta lihtsalt üks välislink Eesti artiklite andmebaasi lehele") pole ka paha, sest sealset andmebaasi uuendatakse ju märksa käbedamalt kui Vikipeedia vananenud seisuga artikleid. Kuriuss 9. september 2017, kell 23:53 (EEST)
Kuidas need kuldmunad asjasse puutuvad? Kas me hakkame ise otsustama, milline teos on hea, milline mitte? Minu meelest on kõneks ainult kogumikes vms lmunud ilukirjandusteosed või katkendid, eriti ümbertrükid. Muus osas pole minu meelest liialdustest juttugi. Ja muide, pole kindel, et mõni andmebaas neid jälgib. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 12:01 (EEST)
Ma mõtlen "Antoloogiad, koguteosed, kogumikud". Arvustuste ja esseede loetlemine peakski minu meelest Vikipeedias olema, seda ootaks ka teiste autorite artiklitelt. Pealegi on see info nii hästi korrastatatud (pealegi koos linkidega) ja hõlpsasti kasutatav, nagu see üheski teises infoallikas ei ole. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 12:05 (EEST)

Siin on ikkagi mitu eraldi asja.

Esiteks, mingi info on avaliku püsiväärtuseta. Jah, ilmselt see nii on, aga see, kust piir läheb, on vaieldav.

Teiseks, infot tuleb niimoodi liigendada, et lugeja leiaks selle, mis on talle vajalik, ega upuks ära. Tõepoolest, collapse-funktsiooni kasutamine on üks viise sellest.

Kolmandaks, osa infot sobiks paremini mõnda teise Wikimedia projekti, sest nendel on sobivam ülesehitus. See käib minu meelest eriti Vikisõnastiku kohta.

Neljandaks, infot tuleb ajakohastada. Jah, mõned infoallikad teevad seda paremini kui Vikipeedia, aga püsiväärtusega infol on väärtus ka siis, kui see on ebatäielik. Ja kui ka ajakohastamine hilineb, siis see põhimõtteliselt ikkagi toimub. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 11:27 (EEST)

Ja veel, alapealkirjad viitavad sellele, et need nimekirjad pole täielikud. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 12:55 (EEST)

Viskasin vähemasti "Lipamäe" linkide osa välja (tekitades selleks nimetatud raamatu kohta artiklialge ja tehes need lingid korda). Ivo (arutelu) 10. september 2017, kell 16:10 (EEST)

Miks siin toimetamismärkus on? Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 13:26 (EEST)

Küllap sellesama loetelu ja lingikogu pärast. 2001:7D0:88DD:F880:9C99:8750:5F2F:66F3 10. september 2017, kell 18:36 (EEST)
Millist loetelu Sa pead silmas?
Minu meelest on ainult hea, et siin on lingid. See ei tee küll midagi halvemaks. Kui midagi saab veebist lugeda, siis on ju ainult hea, kui siin lingid on. Ma ei saa tõesti aru, mis teile ei meeldi. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 19:16 (EEST)
Paistab, et toimetamismall ei ole kõige asjakohasem (kuid võimalik, et on mõeldud artikli struktuuri küsimusi, nt seda, et luule ja televisiooniesinemised on välislinkidest allpool). Küll aga on asjakohased viidete puudumise ja ajakohastamise mallid. Sisuosa vist suuremas mahus ei olegi paraku võimalik viidata kuivõrd see artikkel paistab olema algupäraselt sündinud Jaagu enda autobiograafilise blogina. Siis mingil hetkel ta väsis või tüdines ja viimasel viiel aastal seda blogi oluliselt enam uuendatud ei ole (hilisemad lisandused on marginaalsed). Kas ta kunagi veel tuleb selle juurde tagasi, pole teada. Ja keegi teine seda samalaadselt edasi kirjutama tõenäoliselt ei hakka. (Kui keegi teine seda kunagi ümber kirjutab, siis ilmselt teistsuguse struktuuri ja detailsusastmega, eeldades, et kasutatakse väliseid allikaid). See on see, mis mulle ei meeldi – ajakohastamata autobiograafiline blogi, mis jääb aastateks (kui mitte aastakümneteks) Vikipeediasse poolikuna "vedelema". Ent kuivõrd on teada, et Andresele ei meeldi kustutamine ning kõik mis kord on juba Vikipeediasse saatuse tahtel sattunud, seda ta hoiab kiivalt, siis on siin jälle tüüpiline patiseis. "Konsensus puudub" ja kardetavasti jääb kõik nii nagu on. Kas on ka hästi, see on teisejärguline. Põhiline on see, et on.--VillaK (arutelu) 11. september 2017, kell 08:45 (EEST)
Minu seisukoht on see, et kui selgub, et on asju, mida viidata ei saa, siis tuleb need artiklist välja jätta. Keegi pole seda lihtsalt kontrollinud, ja seda ongi raske kontrollida. Kui kindlus puudub, siis võib jätta arutelulehele alles. Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi selle artikliga tegeleks.
Aga see ei puuduta linkidega loendeid. Ma ei näe põhjust nende kärpimiseks. Andres (arutelu) 11. september 2017, kell 16:16 (EEST)
Ma ei ole kunagi olnud väärtusetu ja kasutamiskõlbmatu materjali kustutamise vastu. Paistab, et lihtsalt hinnangud on eri inimestel erinevad. Andres (arutelu) 11. september 2017, kell 17:10 (EEST)
Autoreid on tõesti erinevaid. Ühed on sellised, kes arvavad, et iga nende suust või sulest kukkunud sõna on kuldmuna. Tihti on neil ka lugejaid/järgijaid, kes kõik need sõnad ja laused alles hoiavad, sest kunagi ei tea, millal midagi vaja võib minna. Teised autorid on sellised, kes kaaluvad ja vaagivad hoolikalt iga sõna, et öelda just parasjagu ja mitte midagi rohkemat. Toimetajad, kes peavad tegelema mõlemat tüüpi autoritega, on kimbatuses - ühed ütlevad liiga palju, teised liiga vähe. Kui jätta kõik nii nagu on, minimaalse sekkumisega, laissez faire, on tulemuseks muidugi tohutu vormiline ebaühtlus, sest stiihiliselt sünnib mõlemat tüüpi artikleid. Mõnda lugejat (ka mind) selline ebaühtlus häirib, aga kindlasti on ka neid, kes loodavad, et asjade vaba kulgemine üle aja viib kõik asjad lõpuks täiuslikkuseni.--VillaK (arutelu) 11. september 2017, kell 18:37 (EEST)

Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 06:39 (EEST)


Katkine link 15[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 06:41 (EEST)