Arutelu:Jüri Tallinn
Ma küll ei ütleks, et artiklis kirjeldatava isiku läbiv täisnimega nimetamine ja "aastail" korrutamine samas lauses oleks hea entsüklopeediline stiil. Loetavuse huvides toimib nimetamise vaheldus kõige paremini ning lõikude alguste kordumist tasuks pigem vältida. --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 02:24 (EET)
- Panin igale poole asesõna. Täisnimega nimetamine tundub mulle talumatu ja Tallinnaks lühendamine on ka imelik. Andres (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 08:21 (EET)
- See pole oluliselt parem. Entsüklopeediates, sh eestikeelsetes, on täiesti traditsiooniline, et subjektile viidatakse artiklis perekonnanimega. Meil lihtsalt on rohkem ruumi, nii et võime teksti sujuvuse huvides vahel ka täisnime kasutada. Vaata näiteks selliseid jutustavamaid entsüklopeediaid nagu Britannica Macropedia, see on hea entsüklopeedilise stiili musternäide: konkreetne ja samas hästi loetav. --Ehitaja (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:28 (EET)
- Nõus, et vahel võib, aga selles tekstis ma sellist kohta ei leidnud. See võiks sobida lõigu algusesse. Ja minu meelest kindlasti mitte lause keskele. Andres (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 10:03 (EET)
- Miks, oo Luure, ei tohi perekonnanimed olla lause keskel? Olen kergelt hämmeldunud. --Ehitaja (arutelu) 21. november 2018, kell 02:08 (EET)
- Ei, ma mõtlen ees- ja perekonnanime koos. Ja see on muidu täitsa OK, aga mitte artiklis sellest inimesest. Möönan, et võib olla erandeid. Andres (arutelu) 21. november 2018, kell 11:11 (EET)
- Mm. Ee. Need esteetilised vaated jäävad mulle ikka pisut hämaraks. Nt "12. septembril 2019 sai Jaak Madissonist Tartu Ülikooli rektor" tundub mulle niivõrd okei, kuivõrd sellise sisuga lause üldse okei olla saab. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2018, kell 18:09 (EET)
- Minu meelest on selline stiil kohmakas. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. november 2018, kell 18:13 (EET)
- Kui artikkel räägib Jaak Madissonist, siis see on minu meelest ebaloomulik, eriti kui see kordub. Kui see on Jaak Madissoni esimene mainimine muu teemaga artiklis, siis see on OK. Eraldi lausena on see ka OK. Andres (arutelu) 25. november 2018, kell 18:41 (EET)
- Mm. Ee. Need esteetilised vaated jäävad mulle ikka pisut hämaraks. Nt "12. septembril 2019 sai Jaak Madissonist Tartu Ülikooli rektor" tundub mulle niivõrd okei, kuivõrd sellise sisuga lause üldse okei olla saab. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2018, kell 18:09 (EET)
- Ei, ma mõtlen ees- ja perekonnanime koos. Ja see on muidu täitsa OK, aga mitte artiklis sellest inimesest. Möönan, et võib olla erandeid. Andres (arutelu) 21. november 2018, kell 11:11 (EET)
- Miks, oo Luure, ei tohi perekonnanimed olla lause keskel? Olen kergelt hämmeldunud. --Ehitaja (arutelu) 21. november 2018, kell 02:08 (EET)
- Nõus, et vahel võib, aga selles tekstis ma sellist kohta ei leidnud. See võiks sobida lõigu algusesse. Ja minu meelest kindlasti mitte lause keskele. Andres (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 10:03 (EET)
- See pole oluliselt parem. Entsüklopeediates, sh eestikeelsetes, on täiesti traditsiooniline, et subjektile viidatakse artiklis perekonnanimega. Meil lihtsalt on rohkem ruumi, nii et võime teksti sujuvuse huvides vahel ka täisnime kasutada. Vaata näiteks selliseid jutustavamaid entsüklopeediaid nagu Britannica Macropedia, see on hea entsüklopeedilise stiili musternäide: konkreetne ja samas hästi loetav. --Ehitaja (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:28 (EET)
- Panin igale poole asesõna. Täisnimega nimetamine tundub mulle talumatu ja Tallinnaks lühendamine on ka imelik. Andres (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 08:21 (EET)