Arutelu:Harju maakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Alapeatükis "Koosseis" on kirjas Harju maakonna haldusjaotuse üksused, mitte asulad. See, et osad vallad Eestis linna nime kannavad, ei tohiks olla keeruline aru saada (Tallinn on selles alapeatükis lihtlabane vald!). Alevid ei ole Eestis haldusjaotuse üksused. Neist võib juttu teha alapeatükis "Asulastik", mis on "Rahvastiku" all. Ära aja neid omavahel sassi! - Urmas 11:52, 3 Nov 2004 (UTC)

muide mis see seitsmes linn on? - Ahsoous 20:00, 25 juuli 2005 (UTC) sain juba teada


Samas artiklis tuleks kirjeldada ka haldusstruktuuri muutusi. Samuti tuleks märkida, mis kuupäeva seisuga haldusstruktuur antud on. Peaks olema ka linnade kui asulate loend ning ka teiste asulate loendid. Andres 25. oktoober 2005, kell 08.56 (UTC)

Linnad kui asulad on kenasti olemas. - Urmas 25. oktoober 2005, kell 08.59 (UTC)

Rahvaarv: 515 400 (2004)
Andres 18. aprill 2006, kell 22.04 (UTC)


Aru, Kõnnu, Kopli ja Kuusalu viitavad valesse kohta. Andres 13. juuli 2006, kell 21.39 (UTC)

Samuti Muusika, Mõisaküla ja Püha. Andres 13. juuli 2006, kell 21.40 (UTC)

Rammu on võib-olla Rammu saarel asuv küla, Tiskre on vist erinev Tiskre asumist. Andres 13. juuli 2006, kell 21.44 (UTC)


Elanike tihedus oli 8,3 in/km². Kust see arv on saadud? Jaan513 19. juuli 2006, kell 15.52 (UTC)


Praeguse seisuga on problemaatiline Tiskre. Andres 20. juuli 2006, kell 07.14 (UTC)

Juhtusin siia artiklile ja asustustihedus 8,3 inimest km2 kohta pani ka mind samuti tõsiselt imestama (üleeelmisele kommentaarile mõeldes). Eesti keskmine oli minu mäletamist mööda 27 in. km2 kohta. Harjumaa ja eriti Tallinn on aga Eesti enimasustatud piirkond. Arvutasin õige asustustiheduse välja ja parandasin vea. --iffcool 2. august 2006, kell 16.00 (UTC)


Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Harju maakonnas oli 521 038 elanikku. Neist 45,9% oli mehed ning 54,1% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,9‰, suremuse üldkordaja 11,4‰ ja loomulik iive 0,5‰. 59,2% elanikest oli eestlased, 32,6% venelased, 3,4% ukrainlased ja 1,8% valgevenelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 70,1% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,7%. Töötuse määr oli 7,5%. Elanike tihedus on 123 in/km².

Andres 26. juuni 2007, kell 20:01 (UTC)


elanikke = 533 794 (2006) Andres 8. juuli 2008, kell 10:37 (UTC)


Kahtlen, et need pikad loetelud muutuvad artiklit paremaks. Geonarva 17. juuli 2010, kell 14:06 (EEST)Vasta[vasta]

Mida ette võtta? Andres 20. juuli 2010, kell 17:25 (EEST)Vasta[vasta]
Nagu Lääne-Virumaal: panna omaette loenditesse. Taivo 20. juuli 2010, kell 21:09 (EEST)Vasta[vasta]

Ajaloolisest Harjumaast hõlmab kaasaegne Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku. Põhjapoolsed ilmselt ei sobi siia lausesse? Alts 7. november 2010, kell 16:58 (EET)Vasta[vasta]


Kas kolmas viide annab midagi juurde? Pole ju öeldud, kust see info pärineb. Alts 30. aprill 2011, kell 21:11 (EEST)Vasta[vasta]

Märkusena annab juurde küll. Andres 30. aprill 2011, kell 22:12 (EEST)Vasta[vasta]
Ja mida see peaks siis tähendama? Alts 1. mai 2011, kell 12:05 (EEST)Vasta[vasta]
Mida see täpselt tähendab, seda ma ei tea, aga see tuleks välja uurida.
See täpsustus ei pea tingimata allmärkuses olema, võib ka olla sulgudes. Andres 1. mai 2011, kell 12:18 (EEST)Vasta[vasta]

NOSSER, mis on viimase täienduse mõte? 1995. aastal ei muutunud ju sisuliselt midagi. Sa loetlesid lihtsalt uuesti samad omavalitsusüksused, mis on loetletud ka eelmises lõigus. Asjakohane materjal tuleks olemasolevaga integreerida ning haldusajaloo all tuleks selgelt välja tuua, kuidas on haldusjaotus muutunud, selle asemel, et mõne seaduse teksti lihtsalt üks-ühele võimalikult paljudesse kohtadesse laiali kopeerida. Pikne 23. august 2022, kell 19:54 (EEST)Vasta[vasta]

tekstis tuleb välja muudatused 1995 vs 2011 aasta valdade loetelu, vahepealsel ajal toimunud valdade arvu vähenemine ja liitumised. Sama tekstistruktuuri kasutamine kõigi maakondade artiklis annab kindla struktuuri kõigile sarnastele artiklitele. NOSSER (arutelu) 23. august 2022, kell 19:57 (EEST)Vasta[vasta]
Nende loetelude ja reformide puhul tuleks kirjeldada muutuseid võrreldes varasemaga, mitte lihtsalt anda iga daatumi juures uus täisnimekiri (eriti kui sisu on laias laastus sama). Sarnane struktuur yhesuguste artiklite juures on muidugi hea, aga see artikli struktuur ei tohiks minu meelest olla lihtsalt loendite esitamine. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. august 2022, kell 20:13 (EEST)Vasta[vasta]
1990. ja 1995. aasta vahel ei muutunud ju midagi. Ja ikkagi, miks kirjeldada muutusi sedasi vihjamisi ja ümber nurga, selle asemel, et tuua selgelt välja, mis ja millal muutus. 2011. aastal ei muutunud ka midagi, see paistab olevat veel suvalisem aasta. Selline n-ö struktuur on teiste maakondade artiklites samamoodi halb. Pikne 23. august 2022, kell 20:54 (EEST)Vasta[vasta]

Loenditest veel[muuda lähteteksti]

Näib, et ka alajaotus "Merealad" – nagu enne seda on tarvitatud veekogude ja looduskaitseobjektide puhul – võiks pigem suunata lehtedele "Harju maakonna lahtede ja väinade loend" ning "Harju maakonna saarte loend". Nende praegune esitus segab artikli lugemist.

See külade loend võiks ka kuidagi lugemissõbralikumalt esitet olla. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. august 2022, kell 20:24 (EEST)Vasta[vasta]

Jah, loendid ei peaks olema üheski artiklis sedasi seotud teksti asemel ja eriti nii, et loendi juures pole isegi ühtegi kokkuvõtvat lauset. Ma ei tea, kas on mõtet püüda igasuguste seotud asjade kohta maakonnapõhiseid loendid teha. Selliste loendite linkide jaoks pole siin samuti kuigi head kohta. Minu meelest oleks ka piisav püüda teha nii, et artiklid on lihtsalt maakonna kategooria all.
Asulate puhul võiks olla piisav, kui need on loetleud vallaartiklites, millele siit viidatakse. Pikne 23. august 2022, kell 20:54 (EEST)Vasta[vasta]