Arutelu:Hääl

Allikas: Vikipeedia

Hääl oli ka Kusta Toome ajakiri (ilmus 1933–1941) ja 1906–1915 Kuressaares ilmunud ajaleht.


Halb valik. Minu meelest peaks selle pealkirja all rääkima inimhäälest. Andres 16. november 2007, kell 15:53 (UTC)

Muusika artiklites on pidevalt 4-häälne seade või muud sellist. Muusikateoorias on pidevalt vaja just seda kasutada. Inimhäälest kirjutatakse vähem artikleid ja kui on vaja vahet teha, siis olen lisanud inimhääl artikli kirjutamisel, et õige artikkel tuleks. Muusikaajaloos on vaja mitmehäälses muusikas just seda artiklit, mitte inimhäält. Miks endale tööd juurde teha, kui lihtsamalt saab?--Tiuks 16. november 2007, kell 21:22 (UTC)
Vikipeedia ei ole muusikaentsüklopeedia, asju tuleb vaadata laiemalt kui muusikateooria seisukohast. --Metsavend 16. november 2007, kell 21:41 (UTC)

KOPEERISIN ARUTELU INIMHÄÄL SIIA JA TEGIN ÜMBERSUUNAMISE HÄÄLELE.

Esiteks, pealkiri on minu meelest kunstlik. Teiseks, igasugune inimese poolt tekitatud heli ei ole hääl. Andres 16. november 2007, kell 15:55 (UTC)

Inglise vikis on Human voice, kas peaks olema hääl (inimene). Isegi Muusikaentsüklopeedias 2006 kirjutatakse inimese musitseerimisvahendite peatükis esimese lausena "põhiline muusikainstrument on inimhääl". Oleks tore, kui teised ka täiendaks. Minu mõtted on ju rohkem muusikalised helid. Inglise viki annab, et rääkimine, laulmine, naermine, kisendamine. Eks ma lisan juurde. Häälepealte pilti http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Gray1204.png võiks keegi eesti keelseks teha, siis saaks selle siia juurde lisada.--Tiuks 16. november 2007, kell 21:14 (UTC)
arvan, et hääl inimesel on eelkõige ikka kõnelemise alus ja alles siis muusika vahend. Tegelikult on laulmine melodiseeritud kõnelemine ehk rääkimine.--Hendrix 17. november 2007, kell 07:49 (UTC)
Mina paneksin pealkirjaks lihtsalt "Hääl". Andres 17. november 2007, kell 07:52 (UTC)
On vist jah nii parem. Nüüd peab kontrollima, et lingid õigetesse kohtadesse tulevad. Mul on muusikateoorias ainult lingid hääl. Ja vist on parem, kui ühes artklis kõik muud häälega seotud informatsioon oleks. Näiteks hääle liigid jne. Ei teegi artiklit hääl (muusika). Inglise vikis tuleb hoolega otsida, kui liigid sopran jne üles leiab. Lisan siia enda jaoks lingi http://en.wikipedia.org/wiki/Voice_type. --Tiuks 17. november 2007, kell 19:10 (UTC)

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Inimh%C3%A4%C3%A4l"


kohe kindlasti ei saa häält võrdsustada inimhäälega. Loomad ka teevad häält. Samuti ei saa häält võrdsustada laulmisega. Rääkimine on palju olulisem kui laulmine. Sellisel kujul on artikkel segadust tekitav. --Hendrix 30. aprill 2008, kell 03:14 (UTC)

Iga asja jaoks oma artikkel. Selle artikli interviki link on inimhääl. Rääkimise kohta on vaja eraldi kirjutada en:Voice (phonetics), en:Grammatical voice. Selge see, et see artikkel ootab täiendamist. Inglise vikis on selles artiklis räägitud ka register (hääl) en:Human voice#Vocal registration. Kui oskad, siis täienda. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 05:19 (UTC)
siis peaks antud artikli nimi ka olema "Inimhääl", mitte lihtsalt "Hääl". Seda enam, et intervikid (vähemalt inglise ja saksa iw-d) osutavad inimhääle artiklitele.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 05:39 (UTC)
Mina igatahes leian, et siin tuleks kirjutada inimhäälest. Loomade puhul räägitakse igatahes rohkem häälitsustest. Andres 30. aprill 2008, kell 07:53 (UTC)
inimene ka häälitseb. Ja minu arus teevad loomad ikka häält...--Hendrix 30. aprill 2008, kell 08:13 (UTC)
Jah. Küsimus on selles, kuidas on otstarbekas vormistada. Võib-olla siis peaks rääkima looma ja inimese häälest samas artiklis. Aga mis on hääl? Andres 30. aprill 2008, kell 08:16 (UTC)
hääl on häälepaelte ja resonatsruumide nn. koostegevusena tekkinud heli... Minu arusaamade järgi ei ole vahet looma ja inimese häälel. Hääl on kõne aluseks ja see juba eristab looma inimesest. Kõne on kommunikatsioonivahend. Me võime ka röhitsemisega edasi anda ühemõttelist teavet - oh küll oli alles hea toit. Ka loom röhitseb. Kas röhitsemine on kõne? Kui annab teavet edasi, miks mitte.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 15:33 (UTC)
seega siis loomadel on olemas ka kõne, rääkimata häälest.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 15:36 (UTC)
Vaata Kõne (keeleteadus). Kõne on keele avaldumisvorm. Loomadel ei ole sellist grammatilist keelt nagu inimestel, seega nad ei saa seda kõnes väljendada. Kõne on artikuleeritud, loomade häälitsused mitte. Adeliine 30. aprill 2008, kell 15:47 (UTC)
loomulikult ei ole ole looma ja inimese kõne samal tasemel. Aga luba, palun, selles kahelda, et loomad/linnud ei ole võimelised artikuleeritult häälitsema. See, kui inimene oma anatoomiliste ja füsioloogiliste eripärade tõttu ei suuda loomade häälitsustes tajuda rütmi ja reeglipärasust, ei tähenda veel seda, et loomad ei kommunikeeru üksteisega helivõngete kaudu.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 15:57 (UTC)
ja Sinu poolt osutaud artikkel sobib väga hästi ka kirjeldamaks loomade suhtlemist--Hendrix 30. aprill 2008, kell 16:03 (UTC)
Ma ei kahtle selles, et loomad omavahel helide abil suhtlevad, aga on selge, et see ei ole võrreldav kõnega. Just anatoomilistest ja füsioloogilistest eripäradest tulebki see erinevus. Näiteks roomajate kohta ei öelda, et nad kõnnivad, kuigi nad ju liiguvad edasi nagu inimesedki. Adeliine 30. aprill 2008, kell 16:07 (UTC)
miks see ei ole kõne, kui loomad helivõngete kaudu üksteisega suhtlevad? Loe, palun, tähelepanelikult läbi Su enda osundatud artikkel ja sealsed lingid.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 16:15 (UTC)
Sest need artiklid on ebatäielikud. On küll öeldud, et mõnikord räägitakse loomade keelest, kuid loomade kõnest pole ju sõnagi. [1] Vaata kaks viimast lõiku. Kõne iseloomustab ainult inimkeelt, loomad pole oma hääleaparaadi ehituse tõttu artikuleeritud kõneks võimelised. Kõne põhineb häälikutel. Sellepärast pole ka rõhitsemine kõne. Onomatopoeetiline väljend röh-röh aga juba on. Adeliine 30. aprill 2008, kell 16:28 (UTC)
vaata, palun, mnemogramm ja märgisüsteem--Hendrix 30. aprill 2008, kell 16:33 (UTC)
Ma ei vaidlusta mõisteid keel ja märgisüsteem. Ma olen nõus, et loomadel arvatakse olevat keel, mis on märgisüsteem. Märgisüsteem ei tähenda automaatselt kõnet. Märgisüsteem võib avalduda kõnes. Inimese ja teiste loomade keeled ehk märgisüsteemid on erinevad. Inimeste keel avaldub kõnes, loomade oma mitte. Adeliine 30. aprill 2008, kell 16:39 (UTC)
hmmm... et milles siis probleem. Kas Sa tunnistad loomade kõnet või ei tunnista?--Hendrix 30. aprill 2008, kell 16:43 (UTC)
Minu poolest probleemi selles mõttes pole, et artiklid on küll ebatäielikud, kuid valeinfot seal pole. Mulle jäi silma, et Sa laiendasid kõne mõistet kõigile loomadele, kuigi see on omane ainult inimkeelele. Hääl võib minupärast olla nii inimestel kui loomadel. Hääl ja kõne ei ole üks ja sama. Häält võib kasutada nii kõnelemiseks kui artikuleerimata häälitsusteks. Adeliine 30. aprill 2008, kell 16:52 (UTC)
kindlasti ei ole hääl ja kõne samad. Hääl on kõne aluseks.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 17:03 (UTC)
Loomade hääled ja kõne on omaette teadus. Ei tasu häält heliga segi ajada aga helispektiga saab analüüsida häält. Hendrix, ära nori vaid täienda artiklit. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 16:48 (UTC)
täiendamise koha pealt ütleks niipalju, et kuna kuna nagu on öeldud et see räägib häälest üldiselt siis sellest see peakski rääkima, aga mitte mingist inimhäälest või muusikaregistritest, falsett või metsosopran ei huulu just kah nagu üldise jutu juurde jne. Äkki proovida enne aru saada millest ikka juttu teha? Ega ma just ei arva et vaala laulmisest siin kirjutama peaks, kuigi nagu idee järgi tuleks? Et ma ise pakuks kah siis pealkirjaks 'inimhääl' välja. -- Ahsoous 30. aprill 2008, kell 17:16 (UTC)
Mul oligi algul inimhääl ja see on ümbersuunatud sellele artiklile. Registritest on inglise vikis juttu aga ma ei ole hääle spetsialist, et pikalt kirjutada. Tegelikult peaks enne seda muusika osa olema rohkem tavalist juttu aga minu tarkus on otsas ja ootaks teisi spetsialiste artiklit täiendama. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 17:22 (UTC)
ma ei nori, vaid tunnen, et ses artiklis ei ole kõik korras. Psühhiaater üldiselt ei ole võimeline kirjutama ja toimetama artiklit häälest. See nagu rohkem logopeedide või muusikute rida. Aga niipalju ikka füsioloogiat mäletan, et arutleda teemal inimhääl ja loomahääl. Ja praegusel juhul artikli sisu ei ole päris adekvaatne.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 16:58 (UTC)
Muusika poole pealt on asi korras aga logopeedilist sisu ei oska lisada. Lootsin, et sina julged juurde lisada. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 17:02 (UTC)
kuna pole logopeedilist haridust, siis... :(--Hendrix 30. aprill 2008, kell 17:07 (UTC)

Ülalmainitud inglise viki artiklitest räägib esimene helilisusest/helitusest, teine tegumoest ehk moodusest. Andres 30. aprill 2008, kell 07:55 (UTC)


Lingid siia tuleb korda teha. Jutt on ka ajalehest ning hääletamisel antud häälest. Korralikku täpsustuslehte meil ei ole. Andres 30. aprill 2008, kell 07:58 (UTC)

perekonnanimi ka... aga ega tegelt Raha häälest, Kaelakee häälest, või minugi poolest südametunnistuse häälest ... khmm ... pole just lihtne öelda, aga artikli alguses olev täpsustuslause See artikkel räägib häälest üldiselt; ... nüüd edasise sisuga küll väga ei ühti. -- Ahsoous 30. aprill 2008, kell 16:26 (UTC)
Ma nimetasin neid, millele konkreetselt lingid tulevad. Aga need Kaelakee hääled jne minu meelest küll siia ei kuulu.
See artikkel ei peaks rääkima häälest üldiselt, vaid häälest otseses mõttes. Ja sellest ta minu meelest põhiliselt räägibki. Tuleks aga ikkagi seletada, mis see hääl otseses mõttes üldiselt on. Andres 1. mai 2008, kell 15:56 (UTC)
mida Sa pead silmas "hääl otseses mõttes" all? Praegusel kujul on antud artiklis juttu inimhäälest.--Hendrix 2. mai 2008, kell 17:43 (UTC)
Mõtlen füüsilist häält. Samas artiklis võiks rääkida ka loomade häälest. Andres 2. mai 2008, kell 17:58 (UTC)
nõus. Aga loomulikult peaks inimhäälest olema eraldi artikkel ja praegune artikkel peaks minu meelest kandma nime "inimhääl"--Hendrix 2. mai 2008, kell 18:02 (UTC)
Minu meelest pole sugugi loomulik, et inimhääle kohta oleks eraldi artikkel. Seda sõna kasutatakse harva. Eraldi artiklid võiksid olla pigem häälega seotud erinevate teemade kohta. Andres 3. mai 2008, kell 07:39 (UTC)
Teistes vikides ei ole üldse artiklit füüsilise hääle kui sellise kohta. Võib-olla peaks hääleks pidama ainult häälepaelte poolt tekitatut. Siis aga ei ole ka inimkõne tervikuna hääleline. Igatahes aga tuleb ka loomade puhul eristada häält ja häälitsusi, kuigi ka häälitsusi tavaliselt nimetatakse häälteks. Andres 3. mai 2008, kell 07:42 (UTC)
See artikkel ootab spetsialisti, kes oskab hääleaparaadist rohkem kirjutada. Minuarust häälitsus tekib ka häälepaelte kaudu. --Tiuks 3. mai 2008, kell 08:07 (UTC)
Mina küll ei ole anatoomik (spetsialist) aga täna lisandus artikkel häälekurd ja niipalju kui mina aru saan on hääl (ka akustiline kommunikatsioon) keegi või miski mis häälekurdude ja häälekõri kaudu välja pääseb (osa välja hingatavast õhust) - midagi peaksid vast teadma psühholoogid - inimestel kes nende juures pihil käimas ju pääseb hääl välja ja loetakse, et nende tervis justkui paraneks (kas ainult selle hääle tulemusel ei tea)...
Mariina 4. jaanuar 2014, kell 12:22 (EET) alias Простота

Hääl laiemas tähenduses on laulja, koori või orkestri partituuris üks partii. Hääl kitsamas tähenduses on häälepartii bändis. Kus siin see laiem ja kitsam tähendus on? Adeliine 1. detsember 2010, kell 19:30 (EET)

Saan sellest nii aru, et kitsamas tähenduses peab hääl olema vokaalne, aga "kitsam" ei ole tõesti täpne. Andres 1. detsember 2010, kell 23:25 (EET)

Minu meelest on see pilt liigne. Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 19:51 (EET)

Minu meelest ei ole, aga selgitus võiks juures olla. Adeliine 14. märts 2016, kell 22:28 (EET)
Pane siis selgitus. Mina küll sellest aru ei saa. Andres (arutelu) 15. märts 2016, kell 00:14 (EET)