Arutelu:Eminem

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Arvan, et diskograafiates, bibliograafiates jne ei ole pealkirju tarvis jutumärkidesse panna. Küll aga peaksid võõrkeelsed pealkirjad olema kursiivis. Andres 09:42, 17 Oct 2004 (UTC)

Kui jutumärgid on osa keelereegleist, ei saa neid ära jätta. Ehkki oleks mugavam. - Urmas 09:56, 17 Oct 2004 (UTC)
Seda küll, aga kas mitte reeglid ei tee neil puhkudel erandit?
Teiseks, kas me ei võiks nii kokku leppida, et artiklite pealkirjades me teoste pealkirjade puhul jutumärke ei kasuta? Andres 10:13, 17 Oct 2004 (UTC)
Konkreetse erandi kohta ei oska öelda. Ei ole silma jäänud. Samas on eranditega see halb asi, et nende rohkel tarvitamisel ei võib reegel meelest minna (nagu see Eestis paljuski juhtunud on). Ka on halb, kui me ühes ja samas artiklis kasutame kaht erinevat stiili - kord jutumärkidega ja siis loeteludes jälle ilma. Lugeja satub paratamatult segadusse. Mis näiteks saaks, kui me teeks samasuguseid erandeid suure algustähe puhul?
Vaatasin netis olevat "Eesti keele käsiraamatut". Seal ei ole mainitud erandit bibliograafiate puhul, küll aga on öeldud, et perioodiliste väljaannete nimesid ei ole nõutav jutumärkidesse panna. EE-s, mis muidu järgib õigekirja täpselt, on küll bibliograafiad teisiti vormistatud. Võiks ehk küsida EKI keelenõust. Aga praegusel juhul ei ole minu meelest ka midagi katki, kui plaatide nimed on jutumärkides, ainult et minu meelest peaksid nad ka kursiivis olema, sest nad on võõrkeelsed. Andres 14:26, 17 Oct 2004 (UTC)
Perioodiliste väljaannetega saaks selgem, kui panna kogu nimi jutumärkidesse - on selge, kus väljaande nimi lõpeb. Mõni eestikeelnegi nimi on vägagi pikk (näiteks "Maailma ja mõnda, ..."). Saaks selgust rohkem.
EE on lubanud endale erandeid (lühiduse huvides?), kuid meil pole ruumiga probleeme ja peaksime kasutama ühtset stiili. E. Uuspõld kirjutab oma õpikus "Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale", et "teoste, sarjade, rubriikide ja dokumentide pealkirjad kirjutatakse jutumärkides". Võõrkeelsed kindlasti ka kursiivi. - Urmas 17:17, 17 Oct 2004 (UTC)
Arvan siiski, et EE ei ole lähtunud lühiduse huvidest, muidu oleks seal ka teksti sees pealkirjade jutumärgid ära jäetud. Parem osuta mulle kas või üks väljaanne, kus oleks bibliograafilistes kirjetes või kirjandusviidetes raamatupealkirjad jutumärkides. Andres 18:49, 17 Oct 2004 (UTC)
Ma ei näe vajadust, miks peaks artikkel oma mingis osas mitte järgima eesti õigekirja. Muusika- ja kirjandusteostel on peakirjad ja need lähevad jutumärkidesse. Siin pole manööverdamisruumi. - Urmas 20:46, 17 Oct 2004 (UTC)
Mina jälle ei näe vajadust eesti keele reeglite punktuaalseks täitmiseks. Vikipeedial on oma stiil ja kõike ei pea järgima. Omapära on mõtlemisvõime tunnus, pealegi on keelereeglid pidevas muutumises. Nende ülitäpne järgimine on samasugune narrus nagu riietumine vastavalt moele. Isiklik arvamus, mis ei pretendeeri mingile asjatundmisle. Siim 21:00, 17 Oct 2004 (UTC)
Sama hästi võiksime kohanimesid väikese algustähega kirjutada. Isikunimesid loomulikult ka. Mõnedel juhtudel on seda ka näiteks tiitrite puhul filmides või telesaadetes tehtud.
Keelereeglitest vaba teksti on Vikipeediasse isegi palju saanud. - Urmas 21:11, 17 Oct 2004 (UTC)
Urmas, palun saada EKI keelenõusse meil või helista sinna. Kui nad kinnitavad, et ka bibliograafilistes kirjetes ja kirjandusviidetes peavad raamatupealkirjad olema jutumärkides, siis hakkame sellest juhinduma. Mina ise olen veendunud, et keelenormeerijad lubavad seal teistsugust vormistust, kuigi ma seda kuskilt lugenud ei ole. Andres 09:03, 18 Oct 2004 (UTC)
Iseenesest huvitav, et mingi pisike nupuke tõstatas arutelu õigekirja osas... EE-s (vaatasin üksnes paari köidet) tundub, et bibliograafiates olevad pealkirjad ei ole mitte jutumärkides, vaid need on eristatud kaldkirjaga ja seda sõltumata keelest. IMHO mind jutumärgid pealkirjade ümber häirivad ja need võiksid olla üksnes tsitaatide ümber.Ahsoous 09:44, 18 Oct 2004 (UTC)
Tegelikult on meil see küsimus varemgi tekkinud. Urmas veenis mind selles, et ametlikust õigekirjast tuleb kooliõpilaste huvides kinni pidada. Mis puutub kirjandusviidete vormistamisse, siis selle kohta ühtseid nõudeid ei ole, vaid iga väljaanne võib kasutada isesugust vormistust. Küll aga on väga soovitav ühtlus ühe väljaande piires. Andres 09:48, 18 Oct 2004 (UTC)
Saatsin küsimuse EKI-sse. Kui tuleb vastus, annan teada.
EE artiklivormistus on erijuht - juba alates märksõna kirjutamisest.
Vaatasin artiklit Lennart Meri. Lausete sees peavad teoste pealkirjad olema jutumärkides (reegel :( ). Seega tuleb esimestes ja viimastes alapunktides kasutada jutumärke. Ja, kui neid samu jutumärke mitte kasutada artikli keskele jäävas paaris alapunktis, on asi metoodiliselt vale - ei teki harjumust kasutada jutumärke.
Olen nõus, et kui lihtsalt loetletakse raamatute, filmide või plaatide pealkirju, siis nad tuleks panna jutumärkidesse. Selles suhtes võtan oma sõnad tagasi. Artiklis Lennart Meri praegusel kujul tuleks kõik pealkirjad jutumärkidesse panna. Kui aga teha näiteks raamatute pealkirjade asemele raamatute kirjed, siis jutumärke ei tuleks tarvitada.
Kirjed ühes kirjastuse jms andmetega? Jah, siis muidugi. - Urmas 17:41, 18 Oct 2004 (UTC)
Artiklis Eminem on plaatide loetelu. Kena. Kuid, kas "LP" ja "EP" on plaadi pealkirja osa või on tegu mingi täiendava, kommenteeriva vms lühendiga? Kas "(2002)" on osa pealkirjast või mitte? Lihtsameelsed küsimused? Võib olla. Kas lisaks pealkirjade jutumärkidega tähistamise on veel mõni lollikindel moodus, kuidas näidata ära, kus algab ja kus lõpeb pealkiri? - Urmas 15:39, 18 Oct 2004 (UTC)
Jah, nõus, neid asju tuleks arvestada. Lollikindlat moodust ei ole: isegi juhul, kui kasutada jutumärke, on olemas võimalus, et jutumärgid juba esinevad pealkirjas. Igal juhul peab mingites reeglites kokku leppima. Andres 17:09, 18 Oct 2004 (UTC)
Lollus on paraku ülimalt leidlik. :) - Urmas 17:41, 18 Oct 2004 (UTC)

Artikli pealkirjade osas olen täiesti nõus. - Urmas 10:40, 17 Oct 2004 (UTC)

üks populaarsemaid ning vastuolulisemaid muusikuid

Populaarsuse kohta on veel olemas mingid näitajad, kuigi see sõna on ebamäärasevõitu, aga vastuolulisus? See on segane ja mõõdetamatu. Andres 19. juuni 2006, kell 07.48 (UTC)
Tahtsin uuesti selle koha kohta märkuse teha. Andres 7. juuli 2010, kell 18:42 (EEST)[vasta]

Mina paneksin küll esinejanime esikohale. Andres 19. juuni 2006, kell 07.49 (UTC)


"Eminemi viies stuudioalbum"

See ei saa olla albumi pealkiri. Andres 2. juuni 2007, kell 20:37 (UTC)

Mis sellel kustutatud lingil viga oli? Andres 6. juuni 2007, kell 05:28 (UTC)


praeguse aja üks populaarsemaid ning vastuolulisemaid muusikuid

See ei tähenda suurt midagi. Andres 26. mai 2010, kell 10:50 (EEST)[vasta]

Kuidagi palju vandalismi on sellel artiklil. Kas äkki ei peaks kaitse alla panema? Alts 2. detsember 2010, kell 17:13 (EET)[vasta]

Ei poolda. Andres 3. detsember 2010, kell 23:32 (EET)[vasta]

See "King of Rap" võiks olla küll, aga mitte nimena. Andres (arutelu) 8. aprill 2014, kell 00:09 (EEST)[vasta]