Arutelu:Eestimaa hertsogkond

Allikas: Vikipeedia

Põhiosa selle artikli sisust peaks olema pealkirja all Eestimaa hertsog. Andres 26. mai 2006, kell 04.43 (UTC)

Sama teema milleni jõudsin kirjutades. Võib ju teha kaks eraldi artiklit. Ühes oleks nimed koos väikse selgitusega, teises tekstiosa. Mõlemad lahjad. Eriliselt siia andmeid juurde leiutada vist ka ei õnnestu. Vaja on ainult kontrollida kahte rootsi kuningat, kas neil oli see tiitel. Neid ei ole sees. Kuidas arvad nii teeme. Akra 26. mai 2006, kell 09.47 (UTC)

Kui primaarne on tiitel, siis peaks selle tiitli selgitus ja tiitli kandjate nimekiri olema tiitli all. Eestimaa hertsogkonna kohta võib öelda, et see on tiitlist tuletatud mõiste. Mingit erilist sisu selle alla poleks tarvis. Võib ka teha selle alt ümbersuunamise Eestimaa hertsogile ning tolles artiklis seda lihtsalt mainida. Andres 26. mai 2006, kell 10.58 (UTC)

Teen ringi.Akra 26. mai 2006, kell 18.32 (UTC)


On olnud riik! Vt. Arutelu:Eestimaa.

Tõstsin selle osa siia kaüle.

Rüütelkonna komitee otsus 30. novembrist (13. detsembrist) 1917[muuda lähteteksti]

Toetudes 1) Vene valitsuse avaldusele rahvaste enesemääramisõigusest kuni Venemaast lahkulöömiseni ja 2) 29. sept. 1710 kapitulatsiooni ning Uusikaupunki rahu sätetele, mille kohaselt rüütel- ja maiskond esindavad Eestimaa hertsogiriiki, otsustas rüütelkonna komitee maapäeva seadusliku esindajana (provintsiaalõigus, seisuslik õigus) järgmist:

I. Eestimaa rüütel- ja maiskond kuulutab Eestimaa Venemaast sõltumatuks.

II. Eestimaa rüütel- ja maiskond palub:

1. Saksa riigilt kaitset ja usaldab Eestimaa saatuse Tema Majesteedi Saksa Keisri kätesse;

2. Maa kohest okupeerimist Saksa vägede poolt, sest sellega viivitamine tooks kaasa saksa kultuuri täieliku hävimise meie kodumaal.

Eduard von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses. Tallinn 1994, lk 222.


Minu teada ei ole Uusikaupungi rahudokumentides sõnagi Eestimaa hertsogiriigist. Või ma eksin. See on puhas deklaratsioon, tegelikult seda riiki ei eksisteerinud ja seda minuteada ei tunnistanud ka keiserlik Saksamaa, kuna tekkis ühele alale kaks pretendenti (Balti hertogiriik). Aga artiklis tuleb see fakt kindlasti kirja panna.Akra 5. november 2007, kell 16:37 (UTC)
Rüütelkond ju eksisteeris. Seda ei saa eitada. Minu arust rütelkond oli Eestimaa hertsogiriigi institutsioon ja kuberner või kindralkuberner Eestimaa kubermangu institutsioon. Uusikaupunki lepingu tekst on raamatuna avaldatud (veel 19. sajandil). Kes läheks raamatukokku ja kontrolliks üle? Eestimaa oli Balti hertsogiriigi osa.
Rüütelkond(konnad) oli ja eksisteeris, kuid rüütelkond pole riik. Kõik teatmeteosed väidavad et Eestima hertsokond pole olnud riik ega haldusüksus. Ega nemad ka seda päris lambist pole võtnud. Teiseks ei saa olla ühel territooriumil kahte võrdsete õigustega haldusüksust, kellel mõlemal on oma pea, maailmapraktikas on selle tagajärg sõda ja kellegi pea võetakse maha. Nii, et kahte pead ei sallitud. Siin tuleks huvi pärast süveneda rüütelkonna alus dokumentidesse ja uurida, kes on nende kõrgem võim, üks on kindlalt maapäev ja rüütelkonna peamees ja kelle alluvad.Akra 6. november 2007, kell 16:20 (UTC)
Loomulikult oli üks pea, kes Venemaa suhtes oli imperaator ja Eestimaa suhtes hertsog (nagu ka kõik senised (Taani või Rootsi) võõramaised valitsejad). Kuberner oli tema esindaja, kuna hertsog asus eemal (personaalunioon). Rüütelkond oli omamaine võim. Niisugune olukord kestis kuni 1917. aastani (kuigi Vene valitsus oli püüdnud Läänemeremaid juba ennegi pigistada, lugedes neid osaks jagamatust Venemaast). Kui Nikolai II oli tagasi astunud, jäi Venemaa ilma seadusliku riigipeata (ainsa seoseta Eestimaa ja Venemaa vahel) ja rüütelkonnal tekkis õigus valida hertsogiriigile uus hertsog. Lisaks: minu sügav veendumus on, et nn "autonoomia" andmine Vene ajutise valitsuse poolt oli kõige puhtam demagoogia, kuna rüütelkonnal oli see niigi olemas (nõus, ebademokraatlik, kuid kas on õigus ühe riigi valitsusel otsustada naaberriikide riigikorra üle; lisaks: ka Ajutine Maanõukogu ei olnud valitud otseselt). Rüütelkonna viga oli tema esinduse poolikuses (linnadel polnud pärast raadide likvideerimist 1889 mingit võrreldavat esindust, kuna need olid asendatud Vene seaduste kohaste linnavolikogude ja kohtutega). Rüütelkonna maapäeva laiendamine oli keelatud Vene valitsuse poolt, mäletatavasti veel Esimese maailmasõja ajal.
Muide venemaa ja teistele valitsejatele kuulus Eestimaa hertsogi titulaartiitel, mite hertsogitiitel. Mingi vahe peab ju neil olema. Akra 7. november 2007, kell 17:15 (UTC)
Mis puutub sellesse, et mainisin, et Uusikaupunki rahus ei mainita hertsogkondi, siis mõtlesin meid huvitavaid piirkondi. Samas tehakse lepingus ühest vahet Baltimaade provinride ja Soome vürstiriigi (hertsogiriigi) nimede osas, mis Rootsile tagastati. Aga miks? Järelikult need erinesid oma staatuselt. Kui Rüütelkond oleks Hertsogiriigi võimukandja siis peaks meil ju olema kolm hertsogkonda. Mida ka ei ole. Nii et asi on huvitavAkra 7. november 2007, kell 17:15 (UTC)

Uusikaupunki rahu 4. paragrahv Vene vikitekstidest kus on kogu lepingu teks. Igal pool räägitakse Eestimaa ja teistest provintsidest. Ei leidnud, et terves tekstis oleks kordagi mainitud mingit hertsogkonda.Akra 6. november 2007, kell 19:16 (UTC)

Статья 4 4. Е.к.в. свейское уступает сим за себя и своих потомков и наследников свейского престола и королевства Свейского е.ц.в. и его потомкам и наследникам Российского государства в совершенное непрекословное вечное владение и собственность в сей войне, чрез е.ц.в. оружия от короны свейской завоеванные провинции: Лифляндию, Эстляндию, Ингерманландию и часть Карелии с дистриктом Выборгского лена, который ниже сего в артикуле разграничения означен и описан, с городами и крепостями: Ригой, Дюнаминдом, Пернавой, Ревелем, Дерптом, Нарвой, Выборгом, Кексгольмом и всеми прочими к помянутым провинциям надлежащими городами, крепостями, гавенами, местами, дистриктами, берегами, с островами Эзель, Даго и Меном и всеми другими от курляндской границы по лифляндским, эстляндским и ингерманландским берегам и на стороне Оста от Ревеля в фарватере к Выборгу на стороне Зюйда и Оста лежащими островами, со всеми так на сих островах, как в вышепомянутых провинциях, городах и местах обретающимися жителями и поселениями и генерально со всеми принадлежностями, и что ко оным зависит высочествами, правами и прибытками во всем ничего в том не исключая, и как оными корона свейская владела, пользовалась и употребляла. И е.к.в. отступает и отрицается сим наиобязательнейшим образом, как то учиниться может, вечно за себя, своих наследников и потомков и все королевство Свейское от всяких прав, запросов и притязаний, которые е.к.в. и государство Свейское на все вышепомянутые провинции, острова, земли и места до сего времени имели и иметь могли, яко же все жители оных от присяги и должности их, которыми они государству Свейскому обязаны были, по силе сего весьма уволены и разрешены быть имеют, так и таковым образом, что от сего числа в вечные времена е.к.в. и государство Свейское, под каким предлогом то б ни было, в них вступаться, ниже оных назад требовать не могут и не имеют; но оные имеют вечно Российскому государству присоединены быть и пребывать. И обязуется е.к.в. и государство Свейское сим и обещают его царское величество и его наследников Российского государства при спокойном владении всех оных во всякие времена сильнейше содержать и оставить имеют, такожде все архивы, документы всякие и письма, которые до сих земель особливо касаются и из оных во время сей войны в Швецию отвезены, приисканы и е.ц.в. к тому уполномоченным верно отданы быть


Siin http://www.riigikantselei.ee/index.html?id=509 Riigikantselei kodulehel on selgelt kirjas, et Hesti hertsogiriik oli olemas.--Krizz 16. november 2007, kell 17:57 (UTC)

Jah seal on selgelt kirjas, et Eestimaa rüütelkonna vapp omandas Eestimaa hertsogiriigi.

Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem Eestimaa hertsogiriigi. Vägev ajalooline tõde, mida aluseks võtta ja kus!!!Akra 19. november 2007, kell 18:12 (UTC)

Kui tsiteerida, siis ikka lõpuni: "Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem Eestimaa hertsogiriigi, keisrinna Katariina ajal aga Eestimaa kubermangu vapi staatuse. " -- Toomas 19. november 2007, kell 18:19 (UTC)
Seda nüüd küll. Aga sellist riiki pole ju olemas olnud.Akra 19. november 2007, kell 18:26 (UTC)

Valdemar II nelja poja hulgas pole Knudi nimetatud. Andres 30. oktoober 2008, kell 06:18 (UTC)

On küll. Inglise viki andmeil oli ta siiski kuninga sohilaps. Knud oli Eestimaa, Lollandi ja Blekinge hertsog.--WooteleF 30. oktoober 2008, kell 10:12 (UTC)
Tema kohta peaks artikkel olema, aga ma ei tea, mis nime see peaks kandma. Andres 30. oktoober 2008, kell 12:08 (UTC)
Leidsin, et tema kohta on isegi kahes vikis artikkel [1], [2]. Artikli pealkiri võiks olla näiteks Knud Valdemarsen.--WooteleF 30. oktoober 2008, kell 15:42 (UTC)
Kas Sa viitsiksid teha kas või nupukese? Mina praegu ei jaksa, aga ei tahaks, et see asi soiku jääks. Andres 30. oktoober 2008, kell 15:59 (UTC)
Tegin ära. Muidugi tuleks kuskilt leida viiteid. Praegune tekst on inglise viki põhjal ja viitamata.--WooteleF 30. oktoober 2008, kell 16:27 (UTC)

Võib-olla peaks nimetama väikese tähega hertugdømme Estland? Andres 30. oktoober 2008, kell 06:31 (UTC)

Minuarust ei tuleks inglisekeelset nime mainida.--WooteleF 30. oktoober 2008, kell 10:12 (UTC)
Nõus. Andres 30. oktoober 2008, kell 12:06 (UTC)

Suurem osa artiklist räägib Eestimaa hertsogist, selle kohta on meil aga eraldi artikkel olemas. Andres 30. oktoober 2008, kell 06:34 (UTC)


Teine viide on kuidagi valesti vormistatud. Andres 30. oktoober 2008, kell 06:34 (UTC)


Intervikilingid viitavad tagasi artiklile Taani valdused Eestis. Andres 30. oktoober 2008, kell 07:25 (UTC)

Intervikilingid olid valed, jätsin alles ainult lingi inglise artikli alajaotusele. Aga selles alajaotuses ei ole hertsogkonnast sõnagi juttu, välja arvatud pealkirjas. Andres 30. oktoober 2008, kell 11:55 (UTC)

Vist Lennart Meri väidab, et Taani kuningad kasutasid Eestimaa hertsogi tiitlit 12. sajandist alates. Urkundenbuchi I köide algab ühe Erik Eiegodi 1093. aasta (väidetavasti võltsitud) ürikuga, kus ta on nimetatud Eestimaa hertsogiks. Margaret ei olnud hertsoginna (hertsogitiitli jättis kuningas endale), ta oli Domina (tõlgitud eesti keelde kui emand). Otto ei olnud minu teada ei kuningas ega hertsog, teda nimetati Domicellus Daniae.


Mul pole ikkagi kindlust, et Eestimaa hertsogkond 13, ja 14. sajandil eksisteeris. Andres 30. oktoober 2008, kell 12:37 (UTC)

Mis siin siis oli?
Taani valdused Eestis. Andres 30. oktoober 2008, kell 12:43 (UTC)
Aga kuidas neid valdusi nimetati?
Küsimus puudutab seda, millise allika põhjal me saame öelda, et need valdused moodustasid Eestimaa hertsogiriigi või neid niimoodi nimetati. Andres 30. oktoober 2008, kell 12:46 (UTC)
Minu loogika ütleb, et kui on hertsog, peab olema ka hertsogiriik. Tõesti, pole mul praegu ühtegi allikat ette näidata. Aga Urkundenbuchis ja selle saksakeelsetes regestides peaks olema väljend Herzogthum Ehstland. Seda väljendit kasutati veel 18. ja 19. sajandil (kättesaadavaim allikas vahest Mati Lauri raamat Eesti valitsemisest 18. sajandil).
12. sajandil ju ei olnud hertsogkonda. Ei, minu meelest see loogika ei ole usaldatav. Andres 30. oktoober 2008, kell 13:01 (UTC)

Kirjandus[muuda lähteteksti]

  • Friedrich Georg von Bunge. Das Herzogthum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877.
  • Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte. Sechs Bücher. Mit erläuternden Urkunden und ergänzenden Beilagen herausgegeben durch Johann Philipp Gustav Ewers. Dorpat, 1821.
  • Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel = Atlas de la Livonie ou des deux gouvernemens et duches de Livonie et d'Esthonie avec la province d'Oesel. Entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen Beobachtungen und nach sorgfaeltiger Untersuchung und Kentnis der Gegenden von Ludwig August Mellin. Tartu, 1991–1995. ("Mellini atlas".)
  • Auswahl derer wichtigsten in denen Landes- und Stadtgerichten des Herzogthums Ehstland, auch noch jetzt geltenden Königl. schwedischen Verordnungen. Reval, 1777.

Land-Rolle des Herzothums Ehstland welche auf befehl des Gerichtshofes der Civil Rechts Sachen vom 28 April 1792 von saemtlichen Kreis-Gerichten ist angefrtigt worden, oder, Verzeichniss deren im Herzogthum Ehstland belegenen publiquen und privat Guether mit beygefügter Haacken und Seelen Zahl wie auch die Nahmen gegenwärtiger Besitzer mit einem doppelten Register der Guether, und der Possessoren versehen. Tallinn, 2007.

Siin on nüüd kataloogist välja otsitud mõned juhuslikud 18. ja 19. sajandi raamatupealkirjad, kus sõna "hertsogiriik" sees. Keegi võiks nüüd raamatukokku minna nendega tutvuma. Mina praegu ei saa, olen liikumispuudega invaliid ja elan tsiviliseeritud kohtadest kaugel.

Igatahes ei saa keegi väita, et veel 19. sajandi algul sõna "hertsogiriik" ei kasutatud.

Nojah, esimese väljaande pealkiri viitab sellele, et Taani ajal teda nii nimetati või vähemalt nimetati teda tagantjärele niimoodi. Aga kas saab näiteks öelda, millal see hertsogiriik rajati? Andres 30. oktoober 2008, kell 13:09 (UTC)
Tõenäoliselt mitte. Saab ainult oletada. Kui palju neid keskaegseid riike on, mille tekke saab kuupäevaliselt dateeritud ürikuga kindlaks teha. See, et enne 1219 hertsogiriiki ei olnud, on ka ainult oletus.

Mati Laur. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783). Tartu 2000. Lk. 38:

Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu, Eestimaa ja Liivimaa vahel. Mõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland).

Nojah, aga see on juba hilisema aja kohta. Ja veel, kas neil kahel on ka mingi järjepidevus või on sama nimi lihtsalt uuesti kasutusele võetud? Andres 30. oktoober 2008, kell 15:34 (UTC)
Hilisema aja kohta: siis tuleb artiklit laiendada, et see ei käiks enam ainult taani aja kohta. No minu meelest oli nimetus kasutusel pidevalt kuni venestusajani välja. Siis oli Peterburist vaadatuna tegemist jagamatu Venemaa tavaliste kubermangudega, millel polnud enam mingeid erilisi euroopalikke õigusi. Rüütelkonnad kasutasid hetsogiriigi nimetust veel 1918. aastani. Kui siin ei oleks olnud hertsogiriiki, vaid tavaline vene kubermang, ei oleks Balti hertsogiriiki asutanud mitte rüütelkonnad (mida vene kubermangudes ei olnudki, seal olid semstvod ja aadlikogud, mis on midagi muud), vaid kuberner Verjovkin.
Kui hertsogkonnal oli juriidiline järjepidevus Taani ajast peale, siis tuleb tõesti kõik ühesse artiklisse panna. Ma mõtlen just seda, et kui hertsogkond müüdi ordule, kas siis jäi hertsogkond alles?
Seda ma ei oska öelda. Igatahes ordumeistrid end otsesõnu hertsogiteks ei nimetanud (ordu oli korporatsioon). Aga 15. sajandi lõpust peale hakkas ordumeistri isik suuremat tähtsust omandama (eriti alates Plettenbergi ajast: ordumeistri pildi ja vapiga mündid, Tallinna truudusvanne personaalselt ordumeistrile jne).
See on minu meelest oluline. Liivi sõja järgne hertsogiriik ei pruukinud omada järjepidevust Taani-aegsega. Seetõttu ei puutu Vene võimu aeg asjasse. Andres 30. oktoober 2008, kell 15:54 (UTC)
Hiljem oli ju hertsogkonna ala suurem kui Taani ajal. Kas seda laiendati ametlikult? Andres 30. oktoober 2008, kell 15:43 (UTC)
Järvamaa anti ära 1237 Stensby lepinguga ja Läänemaast loobus Abel 1251. Järelikult kuulusid need (või vähemalt nõudlus nendele) varem Taani kuningale. Eestimaa oli ju alati olemas, sõltumata tema piiridest. Selle kohta peaks informatsiooni leidma Dellingshauseni mälestustest.
Huvitav, miks ei nimetata Uusikaupunki rahulepingus Eesti ala hertsogkonnaks veel vähem hertsogiriigiks vaid provintsideks(...чрез е.ц.в. оружия от короны свейской завоеванные провинции: Лифляндию, Эстляндию, Ингерманландию и часть Карелии с дистриктом Выборгского лена,...) samas aga Soomet nimetatakse hertsogkonnaks(...на земле имеют здесь и во всем Великом княжестве Финляндии в четырнадцать дней и прежде, ежели возможно,...), kuna soome oli Rootsi riigi hertsogkond. Teadmatuses neid küll süüdistada ei saa. Ju olid selleks ikka mingid muud põhjused, miks Soomet nimetatakse hertsogkonnaks ülejäänuid aga provintsideks. Teiseks peab mingi vahe olema titulaarhertsogitiitlil ja hertsogitiitlil. Eesti alaga kaasnes titulaarhertsogitiitel mitte hertsogitiitel.Akra 30. oktoober 2008, kell 15:52 (UTC)
Aga kuidas on see saksa keeles? Mis keeles üldse kirjutati Uusikaupunki leping (rahvusvahelise õiguse kogemus ütleb, et rahvusvaheline leping peab olema mõlema osapoole keeles, või mingis universaalses rahvusvahelises keeles, mida vene keel 18. sajandil kindlasti ei olnud). Soome oli minu teada suurvürstiriik, mitte hertsogiriik.
Mille alusel teha vahet hertsogil ja titulaarhertsogil? Taani kuningad olid ikkagi reaalsed hertsogid sest neil oli olemas võim Eesti üle. Samamoodi oli Rootsi kuningail ja Vene keisritel võim Eesti üle. Soome on mingil ajal kindlasti olnud hertsogiriik. Johan III oli enne kuningaks saamist ju Soome hertsog. Isegi resideerus seal vist.--WooteleF 30. oktoober 2008, kell 15:59 (UTC)
(...Великом княжестве...!) Johan oli küll hertsog, aga vist isegi tema ise oli see, kes kuningaks saades Soome suurhertsogiriigiks ülendas.
Seda ma tõesti varem ei teadnud aga jah siin on kirjas.--WooteleF 30. oktoober 2008, kell 16:05 (UTC)
Eestimaa oli olemas küll, aga riigid võisid ikkagi erinevad olla. Andres 30. oktoober 2008, kell 15:54 (UTC)
Vene vikitekstides on venekeelne tekst sksakeelset varjanti ei pruugigi olemas olla. Teine lepingu keel oli rootsi. [rahulepingu teks]. Venemaal vastab vürst lääne hertsogile, vürstiriik hertsogkonnale, hertsogiriigile.Akra 30. oktoober 2008, kell 16:05 (UTC)
Reaalne võim oli kõigil neil valitsejatel eestima üle, kuid neile omistati kõigile titulaarhertsogitiitel, kuna puudus ametlikult kinnitatud hertsogkond.Akra 30. oktoober 2008, kell 16:13 (UTC)
Jah , olen kuulnud, see teooria et Eesti hertsogkond ei eksisteerinud pohineb balti sakas ajaloolase Bunge va'itel kelle arvates kogu ajalugu vanal liivimaal oli saksa ajalugu. Bunge vaated mis puudutavad Taani kuninga valdust Eestimaa Hertsogkonda on ta'naseks ymber lykatud taani ajaloolaste poolt (raamatud on koik viidete all) soovitan lugeda ko'ke asjassepuutuvat raamatust Danish Medieval History & Saxo Grammaticus By Niels Skyum-Nielsen, Københavns universitet, Niels Lund, Karsten Friis-Jensen Samuti on faktid Eestimaa hertsogkonna kohta olemas ka teistes allikates, kaasa arvatud Helle, Knut. The Cambridge History of Scandinavia. See koik ei tahenda et Eesti hertsogkond oli mingis mottes iseseisev hertsogkond voi riik voi vasallriik nagu na'itesk seda oli Kuuramaa hertsogkond hiljem, mis loodi Kettleri poolt peale Liivi Soda ning oli Leedu-Poola kuningriigi vasallriik. Eestimaa Hertsogkond oli Taani kuninga isiklik valdus, osa Taani riigist kus kohalikud feodaalid olid Taani kuninga vassallid, kellest 2 % olid muide eestlased. Erinedes sellega sakslaste poolt kontrollitud Liivimaast kus kohalikele rahvustele vassalli staatust ei voimaldatud ning see oli vaid sakslaste privileeg.--Termer 30. oktoober 2008, kell 22:23 (UTC)
Kõik selle võiks artiklisse kirja panna, osalt siis historiograafia alajaotusse.
Selles artiklis on öeldud, et hertsogkond lakkas olemast, kui Taani valdus ordule müüdi. Kas sellest võib järeldada, et hilisemal Eestimaa hertsogkonnal Taani-aegsega järjepidevus puudub? Andres 30. oktoober 2008, kell 23:23 (UTC)

Niels Skyum-Nielseni sulest on ülal nimatatud raamatus kogu Taani aegse Eestimaa hertsogkonna kohta avaldatud 24 leheküljeline uurimus, niiet matrejali mida siia artklisse tõlkida jätkb tükiks ajaks. Mis puutub hilisemasse "Eestimaa hertsogkonda", siis selles osas on Akra olnud õigel teel, ainus mis taani ajast järgi jäi oli sümboolne tiitel mida kasutasid taani, rootsi kuningad ning hiljem vene tsaar. Ainus hertsogkond mis Eesti territooriumil ajaloos veel eksisteeris oli Liivimaa hertsgond en:Duchy of Livonia mis asutati peale Liivi sõda Leedu-Poola vasallina kuni Rootsi suurema osa sellest vallutas. See tiitel Liivimaa hertsog "Duke+of+Livonia"&btnG=Search+Books Duke of Livonia kandus samuti edasi Rootsi kuningatele ning vene tsaaridele. Deklaratiivne "Eestimaa hertsogiriik" mida balti sakslased üritasid taastada I maailmasõja aegse saksa okupatsiooni ajal ning ühedada see nn. "Liivimaa suurhertsogriigks" (või Balti hertsogiriik) kuhu oleksid kuulunud ka Kuramaa ja Liivimaa hertsogkonnad mida samuti üritati taaselustada..see kamp sai Eesti vägede käest lüüa Võnnu lahingus Eesti vabadussõja ajal päeval, mida nüüdsel ajal tähistatakse Eestis võidupühana. Kas kõik need faktid peaksid kuuluma siia artiklisse, jah miks mitte aga eks see ole päris suur töö ja võta oma aja.--Termer 31. oktoober 2008, kell 04:03 (UTC)

Kommentaar: Ma ei oska kahjuks pead anda mida nad selle "taani-eesti rahvusest" (Danish-Estonian Nationality) asevalitsejate rahvuse all silmas peavad täpselt. Aga ma oletan et viidatud on tol ajal sagedasele taani-saksa meeste abiellumisega kohalike eestlastest sõjas hukkunud maavanemate, endiste sõjapelike tütarde ja naistega, ja nendest segaabieludest sündinud lastega kes oletatavalt tõusid siis ka eestimaa hertsogkonna asevalitsejate hulka kui "taani-eesti rahvuse" esindajad.--Termer 31. oktoober 2008, kell 06:53 (UTC)


Eestimaa leedi asemel võiks olla näiteks Eestimaa emand.--WooteleF 31. oktoober 2008, kell 09:39 (UTC)

Ivar Leimus väidab, et müntimist alustati Tallinnas juba 1219, mitte 1265 (krooni kujutisega väikesed ühepoolsed mündid). --Improvisaator 8. jaanuar 2009, kell 12:14 (UTC)

Augustist 1736 kuni augustini 1738 oli kubermangu valitsuse eesotsas Tallinna ülemkomandant, hiljemalt juulist 1737 Commandeur über das Herzogthum Estland kindralmajor Sebastian Ernst v. Manstein. – Mati Laur, Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783). Tartu, 2000. Lk. 50. –


Pärast Liivi sõda, Eesti vallutamist rootslaste poolt 1584 pärisid tiitli Rootsi kuningad, Eesti ala hakati nimetama Eestimaa kubermanguks, vahel ka Eestimaa hertsogkonnaks või Eesti vürstkonnaks. - see lause on ekslik. Rootslastele kuulus vaid osa Eesti alast ja Eestimaaks nimetati vaid Põhja-Eestit.--WooteleF 27. mai 2009, kell 18:48 (UTC)

Tegin paranduse. Andres 27. mai 2009, kell 20:09 (UTC)

Minu meelest on siin valed intervikid, vähemalt osa neist. Andres 6. november 2010, kell 22:01 (EET)

Miks Balti Hertsogiriik on hertsogiriik, aga Eestimaa on hertsogkond? --Õli (arutelu) 2. november 2012, kell 12:22 (EET)