Arutelu:Eesti tähestik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Võõraid tähti saab teha nii: näiteks Ð tuleb kirjutada & # 208 ; kümnendsüsteemis koodi või & #x 00D0 ; kuueteistkümnendsüsteemis koodi kasutades.

Tähtede ja koodid vastavus on toodud http://www.alanwood.net/unicode/ või http://www.unicode.org/charts/ (PDF-formaadis, mis on kindlam). -- Urmas 20:40, 1 Apr 2004 (UTC)

Č ja č saab teha nii: Č ja č Andres 23:26, 1 Apr 2004 (UTC)

"Koos nende võõrtähtedega on eesti tähestiku järjekord niisugune" - erm... einoh... aga milleks seda vaja oleks? st, äkki panna KÕIK võõrtähed sinna? minu arust mõttetu?

J 20:00 02.04.2004 GMT +0200
Asi on selles, et need võõrtähed lülitatakse traditsiooniliselt eesti tähestikku. Kuidas toimitakse teiste võõrtähtedega tähestiku järjekorda panekul, selles mul täit selgust pole. Enamik neist ilmselt samastatakse eesti tähtedega, aga sellest pole alati kasu. Näiteks millises järjekorras on é, é, ê, ja ë? Kuhu paigutatakse þ ja ð? Kui keegi teab, siis kirjutagu. Igatahes on võõrtähti tunduvalt rohkem kui omatähti. Andres 21:18, 2 Apr 2004 (UTC)

Millisest allikast pärineb see väide, et č ei ole eesti tähestiku täht? Võib-olla tõesti enam ei ole, omal ajal igatahes oli. Andres 15:24, 29 Mar 2005 (UTC)

EE, ENE, ÕS, VS. Oli tähestikus kahe maailmasõja vahel (võib-olla ka varem). Čč on samas seisundis kui Åå ja Ññ: neid kasutatakse võõrnimedes, aga tähestikku ei lülitata. Taivo 15:33, 29 Mar 2005 (UTC)
Jah, vaatasin praegu ka ENE-st järele ning seal seda ei olnud. Siis tuleb teha igal pool korrektiivid. Andres 15:38, 29 Mar 2005 (UTC)
Panin ekslikult ka kategooriate tähestikumalli Č-tähe, aga ma ei leia seda malli enam üles. Andres 16:15, 29 Mar 2005 (UTC)
Mall:CategoryTOC - Ahsoous 02:51, 30 Mar 2005 (UTC)

Teine probleem tähestikuga on see, et ma pole kuskilt leidnud, et numbrid on tähestiku alguses. Andres 15:43, 29 Mar 2005 (UTC)

Mina ka ei ole. Entsüklopeediates on numbrid tähtedeks teisendatud, s.t. 1905. aasta revolutsioon paikneb Tuhala ja Tuhhatševski vahel. Esimest korda nägin telefoniraamatutes, et kui ettevõtte nimi algab numbriga, siis pannakse ta ette. Lihtsalt seda tehakse arvutitega ja raalil on kõige lihtsam sortida, kui kasutatav tähestik langeb (suuresti) kokku ASCII-ga. Me ei tohiks siiski telefoniraamatut eeskujuks võtta: minu telefoniraamatus on esikohal +/- Elektroonika tüüpi asjad ja me ei tohi kirjutada, et + on eesti tähestiku täht. Taivo 16:01, 29 Mar 2005 (UTC)
Kuhu me peaksime märkide ja numbritega algavad artiklid tähestikujärjekorras paigutama? Mis teha näiteks loendis Biograafiad kahe esimese biograafiaga? Kuhu paigutada "A+"? Andres 16:15, 29 Mar 2005 (UTC)
Paneks Johnsoni ja Butleri alla? C++ läks artikliks C pluss pluss, siis ehk ka A pluss? Taivo 16:38, 29 Mar 2005 (UTC)
Johnsoni ja Butleri alla panemine oleks ad hoc lahendus. Need inimesed (ja palju teisi) tegelikult loobusid põhimõtteliselt oma perekonnanimest, mis oli valgete poolt meelevaldselt pandud, ja võtsid selle asemel perekonnanimeks "X" (tundmatu). Numbrid on samanimeliste isikute eristamiseks. "Johnson" ja "Butler" olid nad võimude silmis.
"A+" puhul on probleemiks see, et niimoodi ei oska seda nime otsida. Andres 17:00, 29 Mar 2005 (UTC)
Tähestikku mittekuuluvaid tähti võib kasutada, kuid sortimisel võrdsustatakse nad mingi muu tähe(kombinatsiooni)ga. Näiteks áàâãå võrdsustatakse kõik a-ga, ß ss-iga jne. Äkki võiks + võrdsustada ... eimillegagi? Siis oleks A+ võrdsustatud A-ga ja paikneks tähestiku alguses. Üleüldse: sortimisel eirata niisugusi märke, mis pole saadud mõnest ladina tähestiku tähest diakriitiliste märkide lisamisega (+/-%#@). Taivo 17:36, 29 Mar 2005 (UTC)
Jah, see on hea. Andres 17:42, 29 Mar 2005 (UTC)

Ümbersuunamine[muuda lähteteksti]

Ma arvan, et nüüd, kus Eesti keele artiklis on kõik see kirjas, võiks siit sinna ümber suunata. Peep 12. jaanuar 2006, kell 21.51 (UTC)

See artikkel siin peaks olema pikem kui esitus artiklis Eesti keel. Sinna ei ole niikuinii võimalik kõike eesti keelesse puutuvat mahutada. Selles artiklis siin aga võiks rääkida ka näiteks eesti tähestiku ajaloost. Andres 13. jaanuar 2006, kell 07.18 (UTC)

Igrek ja üpsilon[muuda lähteteksti]

Kumb on põhitermin? Arvan, et y-i nimejärjestuse määramiseks peaks ka keelekasutust arvestama, mitte ainult teatmikke. Ei ole kunagi kuulnud, et selle tähega nimeomanik ütleks: "Mu nimi kirjutatakse üpsiloniga". Ei mäleta seda sõna ka matemaatikatunnist (kuigi ta oli mulle kooliajal juba teada). Amherst99 10. september 2010, kell 10:21 (EEST)

Mina jälle kasutasin lapsena ainult seda sõna, sest nii seda raamatu järgi nimetatakse. Arvan, et niikaua kui keelemehed käsitavad seda põhiterminina, on ta põhitermin. Andres 10. september 2010, kell 10:26 (EEST)

Hääldusesse puutuv on siit selgituseta välja võetud. Andres (arutelu) 31. mai 2014, kell 00:35 (EEST)

taastasin varasema versiooni, sest too kasutaja on blokeeritud--Bioneer1 (arutelu) 31. mai 2014, kell 11:22 (EEST)

Link ÕS2013 tähestikule on katki ja mul pole praegu aega uut otsida, aga niikuinii võiks viidata pigem ÕSi uuele väljaandele.

Ühtlasi: kuna inimestel on pidevalt vaja teada, kuhu eesti tähestikujärjestuses peaks ikkagi panema mitmesugused võõrtähed, siis võiks selguse mõttes võtta selle järjestuse näiteks ÕSist või mõnest EKI kohanimeteatmikust (anugem taevast, et need ühtiks; kas KNABis on kuskil niisugune järjestus antud?) ning siin ära tuua. Juriidiliselt võib olla vaieldav, kas EKI-l on monopol Ø paigutamiseks muidu eestikeelses nimeloendis, aga kuna mingi alus oleks praktiline, siis võib sellest ikkagi lähtuda. Ja lugejail on on seda infot vaja (näiteks eestikeelse artikli bibliograafiat koostades) ja ma ei oska öelda paremat artiklit, kus just nimelt eesti keelest lähtuv, kuid eesti keele omast laiem tähejärjestus olema peaks.

Apropoo: y/ü-ga on lihtne. "Üpsilon" öeldakse y kohta, kui see hääldub [ü]; "igrek" ("kreeka i"), kui see hääldub [i]. Ylo on tavaliselt üpsiloniga [ülo](mitte [ilo]) ja Kelly on tavaliselt igrekiga [kelli] (mitte [kellü]). Mida nimeomanik enda nimes sisalduvate tähtede kohta arvab, ei ole üldjuhul oluline, sest kui nime omatakse eraisiku, mitte spetsialistina, ning eraisiku peas võib olla igasuguseid lollusi, kui ta tahab. Vaba maa. Inimene, kelle perekonnanimi on Zirk, võib seda nimetada tsetiks või zeeks või zediks või mis iganes pähe tuleb, entsüklopeedia ei pea seda järele tegema. --Ehitaja (arutelu) 11. jaanuar 2020, kell 16:02 (EET)